roheraamat

Ilmunud
06. 2008

Mahukas raamat võtab kokku erinevad keskkonnateemad. Siin on Rohelise Värava võrgulehe kirjutatud kolumneid, katkendeid internetipäevikust, lühiintervjuusid Eesti ekspertidega, kokkuvõtteid ingliskeelsetest ökoteemalistest bestselleritest. Ühte on koondatud üldine ja konkreetne, kaugem ja lähedasem info. Miks on Aafrikas näljahäda, miks on maailmameri reostunud, kuhu viia oma vana arvuti, mismoodi säästa oma kodus elektrit, kuidas teha loodussõbralikku remonti? Lisaks rohelistele elunippidele leiab siit rohelist eneseanalüüsi: on keskkonnasäästlikkus uus religioon? Kas üks inimene suudab midagi muuta siin tarbijamaailmas?

Katkendid

Reisimisest ja keskkonnahoiust

Nii. Sisestan: Tallinn – New York – Tallinn. Edasi-tagasi reis. Meie neljaliikmeline reisiseltskond vastutab 7,46 tonni süsinikdioksiidi eest ja kui soovime seda „välja osta”, siis see maksab 55 naelsterlingut ja 94 penni, ümber arvutatult umbes 1255 krooni. Raha läheb projektidesse, mis vähendavad maailmas süsinikdioksiidi samapalju, kui me raiskasime – makstes võin ise valida, millist projekti 50st praegu käsil olevast ma eelistan. Kas panustada turbiinide ehitusse Indias, energiasäästlikesse lambipirnidesse Kasahstanis, vihmametsade taastamisse Ugandas…

Kas see võiks olla pääsetee südametunnistusele?… Sellegipoolest, hetkel jäin ma kõhklema ega lunastanud välkkiirelt välja meie jõulude paiku tuleva New Yorgi lennureisi pattu. Kust ma ikkagi tean, et see netilehekülg tõepoolest mu raha näiteks Ugandasse investeerib?


Milleks vetsupotti puhas vesi?

Tädi Salme vannitoas valitsev, tema isiklik jäätvee süsteem on pannud mind mõtlema, missuguse arutu raiskamisena on kogu meie veemajandus üles ehitatud. Miks me kasutame puhast vett peldiku loputuskastis ja miks me oma peaaegu puhta vannivee lihtsalt ära reovette laseme joosta? Salme-tädi süsteem on järgmine: pärast vannis käimist ei lase ta veel minema joosta, vaid hoiab sellea alles ja valab seda suure kannuga oma vetsu loputuskasti. Lihtne ja geniaalne!

Nii võiks ollagi majades ringlev kahe vee süsteem: üks on A-kategooria puhas vesi, mis jookseb su vannitoakraanis, teine aga on B-kategooria peaaegu-puhas vesi, mis jookseb minema sinu vannist ning tuleb tagasi su WCpotti. Sest olgem ausad, milleks vetsupotti puhas vesi? Kas keegi tõepoolest joob sealt loputuskastist?


Seitsme maa ja mere taga…

Teeks õige sellise katse. Kus iganes te praegu istute, palun vaadake end ümbritsevat ja mõelge: kus on see toodetud? Kui kaugelt on see teie juurde toodud?

Mina näiteks istun täiesti väärika laua taga – see on siitsamast lähedalt, ühe vana talu uks, millele kohalik Onu Bobi nimeline meister on jalad alla meisterdanud. Mu vasemal käel on aga raskest täispuidust tehtud riiul, mille peal oli ostes kleepekas «made in Taiwan». Riiulil on papist paberikaustad, mis on «made in China». Laua peal laiutab arvuti… Ma ei tea, kus see on tehtud. Kahtlustan, et Hiinas või Indias.

Riided…? Piilun pükste silti: «made in China». Särk on Sri Lankalt. Äsja jooksis siit laua juures mööda mu lapsuke, püüdsin ka tema kinni ja piilusin silte: kleit on «made in Malaysia» ja sukkpüksid «made in China», samamoodi sussid.

Laua peal on ka lamp, mille möödunud aastal ostsime. Mäletan selle hinda: 12.99 dollarit. See on nii kummaliselt odav, kui selle peale mõtlema hakata. Kusagil kaugel Hiinamaa tehases on see valmistatud, vahtplasti, pappi ja kilesse pakitud, üle ookeani teise maakera otsa transporditud, ja nüüd maksab ta vähem kui ühe korraliku newyorklase keskmise tunnitasu.

Kuidas see saab olla võimalik?

Sest vaadake, õhk ja vesi on meil ju tasuta ressursid.


Geneetiliselt muundatud…

Mis olid minu jaoks isiklikult need konkreetsed punktid, mis panid mind pöörduma mahetoidu poole?

Miks on meie pere nõus maksma oma toidu eest umbes kolmandiku võrra rohkem kui „tavalised ameeriklased”?

Kolmandaks võiks esitada ka küsimuse: miks üritavad rohelised liikumised viia läbi nõuet, et kõik toidupoodides müüdav geneetiliselt muudetud toit oleks vastava ja väga konkreetse infoga sildistatud? Ja miks on toidutootjad nii väga selle vastu?

Aga kas teie ostaksite maisi, mille pakilt saab lugeda „Geneetiliselt sisse ehitatud putukamürk”?

Ilmumisandmed

  • Ilmumisaasta 2007
  • Kujundus: Anna Lauk
  • Trükkinud AS Triip
  • Lehekülgi 224
  • Mõõtmed 180x200 mm
  • ISBN 978-9985-9848-3-3

Kommentaar

  1. Väga hea ja eriline raamat! Kaasahaaravalt kirjutatud, nagu seebiooper heas mõttes ja samas palju nippe, mida oma ellu üle võtta.
    Peaasi, annab lootust, et tasub pingutada, rohelise mõttelaadiga inimesed, me pole üksi, meid on palju.

  2. Kui ma Epu raamatu tellisin, lootsin ma trükist, mis teeb mulle lõpuks puust ja punaseks selgeks, kuidas peab elama: kas paberit võib ahju panna, kas piima osta tetrapakendis või kiles, kas vorsti maksab süüa jne jne jne. Lootsin vist… elamise õpetust.

    Selle asemel sain ma aga raamatu, kus on küll palju õpetussõnu ja fakte, kuid ka omajagu Epu heietusi sellest, et tema ka kahtleb, et tema ka kõike ei tea, et tema ka otsib kedagi, kes annaks vastused.

    Ta kirjeldab värvikalt ja humoorikalt kraaklemisi poemüüjaga ning ämma-äiaga, laste keerulisi küsimusi suppi sattunud kana kohta ning võitlust iseendaga siis, kui avastab naabriga kahasse peetavast prügikastist kasutamata ühekordsed nõud: kas sirutada käsi välja ja võtta need prügikastist välja, endale?

    Minu esimene emotsiooon oli entusiasm: “Vohh, nüüd ma hakkan ka nii tegema!” Teine emotsioon oli jõuetus: “Taevas halasta, mida inimkond maakerale teeb… Ma ei suuda seda kunagi muuta, isegi mõjutada mitte.” Kolmas emotsioon oli realistlik ja neutraalne tegusus: “Olgu, kõiki maailma probleeme ma lahendada ei suuda, aga ma siis võtan enda teha punktid 2, 3 ja 17. Ülejäänud võtab keegi teine, ja kolmas, ja neljas.”

    Lõpuks olen ma isegi päris rahul, et Epp ei kirjuta endast kõiketeadvat Jumalat maalides, et ta vahel üle mitme lehekülje heietab, sest see annab mulle endale ülesande, mille kallal pusida, selle asemel, et anda käsku: “Tee nii!” Osa vastutusest jäetakse mulle.

    Aitäh, Epp.

  3. Hästi vajalik raamat. Lugesin eile ühe hooga pea pool sellest läbi ja tunnen umbes samamoodi nagu Mann: ma tean nüüd keskkonnasäästlikust eluviisist palju rohkem. On asju, mille parandmine pole minu võimuses, aga kindlasti saan oma harjumustes nii mõndagi muuta. Epp on teinud tõepoolest väga tänuväärset tööd! Rääkisin raamatust ka pereliikmetele ning plaanin kodus oma väikse “roheliste kommuuni” teha :)

    Täiesti eraldi teema on selle raamatu keelekasutus. Mina valutan lisaks maakera tulevikule südant ka eesti keele tuleviku pärast. See raamat on keeleliselt äärmiselt ebaühtlane. Keeletoimetaja tööd pole küll kusagil märgata. Ingliskeelsetest materjalidest on tehtud praktiliselt toortõlget, pööramata tähelepanu sellele, kuidas EESTLASED räägivad. Näited praegu ükshaaval välja tooma ei hakka, aga oli apse, mis ajasid lausa naerma. Loodan väga, et kui raamat näiteks kordustrükki läheb, on võimalus sellest korralik eestikeelne teos teha.

  4. Helle-Mai, aitäh arvustuse eest, mina olen Epp, raamatu autor ja kirjastaja ;). Ma oleksin küll huvitatud, kui sul on võimalik, too mõni näide, mis sul silma jäi.

    Keeletoimetajal polnud väga palju aega selle raamatu kallal töötamiseks, tähtajad kahjuks kannustasid tagant. Ma ise tunnen küll, et mu keel on Eestist ära elades mõneti teiseks muutunud, mis on vahel hea (leian värskemaid teid millegi sõnastamiseks) ja vahel halb (kui on näiteks sobimatu toortõlge või -laen).

    Igatahes oleksin näidetest ja selleteemalisest arutelust väga huvitatud, olen suur keelehuviline ;).

  5. Tere,

    lugesin raamatupoes ja mõtlesin kas osta. Positiivne: Kirjutatud on heas stiilis.
    Negatiivne: ega autor täpselt ei tea millest kirjutab …

    Näide: “GMO tootjad lubavad, et GMOd lahendavad maailmas näljaprobleemi” mõte ilus aga nii naiivset juttu ei ole ajanud ükski suurfirma … nemad on targemad lubavad et GMO aitab kaasa näljahäda probleemi lahendamisele.

    MÕTE, kui juba nii lihtsas küsimuses valetatkse siis kas ikka saab autorit usaldada?

  6. See on “raamat, mis muudab maailma”. Kui mitte totaalselt seda vales suunas liikuvar suurt maailma, siis iga lugeja pisikest maailma. MIDA ROHKEM PISIKESI MAAILMU SAAB MUUDETUD, SEDA ROHKEM MUUTUB KA SUUR ILM! ja aitäh vahtralehe eest!

  7. Sellele raamatule eelnes (minul) hea mitu aastat tagasi kirjastatud ja müüdud Looduskapitalism. (Täitsa raamaturiiulis olemas.) Nüüd selle raamatu (RK) puhul ma olin juba sammuke keskkonnasõbralikum ning laenutasin raamatukogust.

    Huvitav on see kuipaljud tuttavad on juba enne mind jõudnud selle raamatu läbi lugeda! See raamtust vaimustunud inimeste ring oli tõsiselt positiivselt üllatav!

    Teisalt tasub raamatut lugedes püsida ajas ja panna tähele raamatu blogilaadset ülesehitust. Iga lugu on valminud just peatüki ees mainitud ajal/ajas ning tänaseks on sellest möödas juba mingi hulk aega. Seega on see ÜHE inimese maailmanägemus ajateljel. Ja iga lugeja (ka mina) omab pisut teistsugust maailma, pisut teistsugust tõde.

  8. Väga hea raamat sellele, kes otsib juba oma roheliseks kasvamise teed.
    Minu raamat käib juba mu peres ringi ja kasvatab…

    1 tähelepanek Epule: oleks kena ja roheline, kui su edasistes raamatutes võivad peatükid alata ka vaba lehekülje olemasolul raamatu vasakpoolselt lehelt, sedasi säästad veelgi paberit. :)

    Jõudu ja edu sulle su tegemistesse!
    Tervitades,
    Kaia

  9. See raamat, nagu ka teised sinu raamatud, on lihtsalt SUPER.Kõik need faktid looduse,loomad , tuleviku ja kõige muu kohta on jubedad. See raamat ajab lihtsalt tegutsema. Ühe pere oled sa igatahes täiesti roheliseks muutnud :)

  10. Ma tänan hea raamatu eest.
    Mind ja minu mõtlemist see raamat muutis.
    Alles nüüd avastasin, et enamus tooted mu ümber on Hiinast. Ja kui kohtuavalt palju me pere liha sööb.
    Ja kõike muud uut.
    Elasin varem vist oma roosa mulli sees ja ei osanud kaugemale vaadata.
    See raamat mul hetkel kui piibel :)
    Kindlasti laenutan seda ma tuttavatele ja soovitan lugeda.

  11. Ma ei teagi, miks ma varem siia oma kommentaari ei ole lisanud, õieti küll tänusõnu, sest oleksin ju tahtnud. Kuna olen eesti keele õpetaja, siis palusin ka oma abiturientidest õpilastel selle raamatu läbi lugeda. Lisaväärtusena käisin välja, et kindlasti tekitab see neis mõtteid ja esitab fakte, mida nad saavad oma küpsuskirjandis ära kasutada. Ja imet küll: tean, et oli neid, kes raamatu omale isegi lausa ostsid. Enda kohta niipalju, et lugemine pani mind väga mõtlema ja tahtsin kohe sõpradega arutada mõnd asja. Ega nad eriti altid seda tegema ei olnud. N-ö paduroheliseks raamat mind ei muutnud. Tunnistan, et olen selle jaoks vist liiga mugav inimene. Aga mõtlema, nagu ütlesin, pani küll ja näiteks kilekottide asjus olen ennast muutnud. Ma ei olnud mõelnud sellele kilendusele varem. :) Niisiis – aitäh, Epp. Ja veel üks asi: filmist “Ebamugav tõde”, mida just tänu Epu raamatule tahtsin tingimata näha, oskas Epp nii haaravalt kirjutada, et esitatud kirjeldus tundus mulle palju sisendusjõulisem kui film ise. Nii imelik, kui see ka ei paista. :)

  12. Sain selle raamatu oma õelt laenuks. Lugesin läbi. Lähen ostan endale ja veel paarile tuttavale sünnipäevakingiks ka.
    Ma nutsin seda raamatut lugedes. Tõsiselt ka. Mida küll inimene Maaga teeb? See raamat oli nii masendav, õpetlik, hea, humoorikas, mõtlemapanev, murelik, shokeeriv.
    Meil veab, et oleme nõukogude ühiskonnast saanud kaasa harjumuse “minnes kustuta valgus”, moosikeetmisoskuse ning juurikate kasvatamsie oskuse, kuid inimene on muutunud mugavaks. Nii minagi. Tänu sellele raamatule lugesin läbi oma kodutehnika juhendid ning lülitasin välja külmikute kiirkülmutusnupud, uurisin Internetist energisäästunippide kohta veelgi rohkem. Riidest kottidega käin poes juba ammu, prügi sorteerin juba aastaid (tänu õele). Ja ma olen õnnelik. Õnnelik, sest lugesin just seda raamatut. Aitäh!

  13. Lugesin raamatu ühe jutiga läbi. Mõtlesin, siis mõtlesin veel. Läksin poodi ja hakkasin sedeleid lugema. E-ained vallutasid mu maailma (nad olid juba varem seal), aga ma ei märganud neid. Uue huulepulga jätsin ka ostmata, mida ma seda määret ja keemiat ikka endale sisse sööödan kogu aeg.

    Pisikesed uued sammud on tulnud mu igapäeva ellu. Märkasin nt lõpuks segapakendi konteinerit, mis oli kogu aeg mu nina all.

    Kõik see plastik ajab mul nüüd südame pahaks. Seda on igal pool ja tohututes kogustes. Kaua see saab kesta?

    Mõtlen ookeanites ujuvate prügimägede peale ja nutt tuleb kurku. Ma ei teadnud.

  14. Võimas, kui suure töö Sa oled ära teinud! Veetsin eilse päeva koos selle raamatuga ja mõtted tiirlevad peas, ei saa rahu.

  15. nii hea raamat lihtsalt. Enamus soovitused olid meie pere jaoks iseenesest mõistetavad, kuid uudsed kindlasti paljudele. Lugemise ajal igav ei hakanud. Nüüd õpin EEd pähe ja uurin sinu antud veebilehekülgi.

  16. Kirjastiil tundus rohkem isikupärane, kui ameerikalik.

  17. Väga mõtlemapanev raamat…
    Hämmastav, kuidas me ise saeme oksa, millel istume, ja ega suuremat osa inimkonnast tulevik eriti nagu ei huvitakski. Vähemalt ei näidata seda välja. Aga hea on mõelda, et hästi (st loodussõbralikult) mõtlevate inimeste hulk aina suureneb ja mina kindlasti liitun nendega:)
    Raamatu ma siiski ostsin, mitte ei laenutanud raamatukogust, kuna kavatsen seda ikka uuesti ja uuesti sirvida, et meelde tuletada, kuidas loodust säästvalt elada ja maailmaparandamises kaasa lüüa:)

  18. Lausa uskumatu kui õnnelik ma olin, kui selle raamat postkastist leidsin! Suuuuuuuur tänu imelise raamatu eest:)

  19. Väga lõbusalt kaasakiskuv ja samas informatiivne raamat. Eriti meeldis see, et kõik oli viimse detailini läbi mõeldud.. viitan siin kaantele ja trükivärvile. :) Super!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga