Inspireerivad armastuslood läbi aegade Epp Petrone

Ilmunud
02.2017

Laululind ja jutuvestja. Surev kirjanik ja tema näidendite staar. Härra Psühhoanalüüs ja tema tagala. Miki-Hiire isa ja ristiema. Rokikuningas ja lapspruut. Kõige esimene biitli-abielu. Elektritoolil lõppenud abielu. Kaks geeniust. Playboy ja printsess. Ja veel lugusid, mis räägivad inimese südamest ja ajast selle ümber.

Kohe pärast kontserti ostis impulsiivne ja lapselikult siiras jutuvestja suure lillekimbu ja suundus avaldama oma austust. See sündis aga väga kohmakalt. Sama impulsiivne ja sama siiras Jenny viskas mehe hotellitoast välja: ta oli väsinud, kell oli üks öösel, mitte keegi polnud teda varem niimoodi ette hoiatamata külastanud. Pealegi ei öelnud Hans Christian Anderseni nimi toona veel midagi. Lihtsalt keegi imelik vibalik.

(jätkub raamatus)

—-

Abielutseremooniat ei tahtnud neist kumbki, sest ühtemoodi pidasid nad selliseid šampanjaklaasi tõstmise ja naeratamise üritusi ebameeldivaks. Et oma sõpru valejälgedele petta, korraldasid nad 1901. aastal, kaks aastat pärast oma suhte algust, sõpruskonnale suure piduliku õhtusöögi, kuhu aga ise jätsid kohale ilmumata. Ja täpselt selle pidusöögi ajal nad abiellusidki, vaid nelja hädavajaliku tunnistajaga – ilma polnud võimalik –, ja kohe pärast seda sõitsid edasi mehe tervist turgutama. Isegi kõige lähedasemad sugulased kuulsid nende sammust hiljem, telegrammi vahendusel.
Kuna Tšehhovil oli olnud abielu suhtes ääretult skeptilise mehe maine, põhjustas uudis Moskva kultuuriringkondades lainetuse. 

(jätkub raamatus)

—-

Poeg aga jäi kuni elu lõpuni ema kartma, sest kõige muu hulgas oli Amalie Freud ka väga sõnakas naine. Nii ei julgenud kuulus teadlane mitte kunagi emale öelda, et teatud toidud tal kõhu valutama ajavad – asi, mida näiteks ta Martha ammu teadis ja millest menüüvalikul hoiduda oskas.

Freudi uurijad märgivad ära mitmeid kummalisi kokkusattumusi, mis – freudistlikust vaatepunktist – muidugi kummalised polegi. Freudi naine Martha ja ta ema Amalie on noorpõlvefotodel väga ühte nägu. 

 (jätkub raamatus)

—-

Tundub, et me peame loobuma Oswaldist, alustama täiesti endale kuuluvate kaubamärkidega!“ – „Sa oled selleks täiesti võimeline, alustame otsast!“ oli vastuseks üllatavalt positiivne reaktsioon. 

Ja rongis tagasi teise USA otsa loksudes joonistaski Walt visandeid punnsilmadega ja ümara kõhuga suurekõrvalisest hiirest. „Lillian, vaata, see on Mortimer!“ näitas ta abikaasale oma uut tegelast.

Naine olevat vaadanud ja teatanud: hiir on armas, aga nimi on imelik. „Pane midagi lihtsat, nagu Miki!“

 (jätkub raamatus)

—-

Véra sisenemine mehe ellu oli parasjagu teatraalne, on ka arvatud, et ettekavatsetud. Ta kandis maski, keeldus seda peo käigus ära võtmast, ja asus Vladimirile tsiteerima mehe enda luuletusi. Selleks ajaks oli 24aastane Vladimir Välis-Vene ringkondades tuntust kogumas kui noor andekas novellist ja luuletaja. Berliini venelased käisid palju omavahel läbi, nii et ilmselt oli Véra kuulnud sellest, et noormees oli hiljuti katkestanud oma kihluse… Ja oli võibolla kuulnud ka seda, et mehe järele õhkas mitu teist vallalist venelannat.

Emigrantide seas sosistati, et 21aastane Véra võrgutas Vladimiri ära, esimesest õhtust peale, plaanitult ja järjekindlalt. Vladimir on kommenteerinud, et see oli just see, mis talle algusest peale naises meeldis: tolle mängulisus ja samas väga kindel tahe. 

(jätkub raamatus)

—-

Riideid polnud just palju: tema garderoobi kuulus kaks viledaks ja läikivaks kantud kleiti. Sageli jättis neiu öid vahele, et õppida. Nii pole ime, et ta oma ebainimlike eluviiside tõttu paar korda minestas. Otsustanud pühendada kõik ärkveloleku tunnid füüsikale, oli Marie kustutanud päevakavast meelelahutuse.

Just niisugust elu hoomas Pierre, kes sai neiult loa teda ka kodus külastada. Suvevaheaeg oli lähenemas, Marie hakkas suveks Poola minema. Kohmakalt, ilma üleminekuta, palus Pierre ühe füüsikalise arutelu lõpuks Marie’ kätt. 

Noor naine aga keeldus.

(jätkub raamatus)

—-

Samal ajal jätkus Myra ja Jerry lähenemine. Tüdruk oli 13aastane, tal polnud boyfriend’i, aga nii mõneski mõttes oli ta küps. Näiteks juhtis ta autot ja oskas hästi süüa teha. Jerry oli 22. Kõrvaltvaatajate sõnul olid noored paljuski sarnased: neile meeldis lapsikult naerda, koos autoga kihutada, teineteist lollide tempudega ehmatada.

Myra vanemad ei kahtlustanud midagi, kui noored vahel poole ööni kahekesi teleka ette itsitama jäid. Ent kui Jerry oma ringreisidelt kümme korda ööpäevas Myrale helistas, tekkisid kahtlused.

(jätkub raamatus)

—-

Kõik oleks võinud minna teisiti. Cynthia oleks saanud kaasas käia kontsertidel ja reisidel, nagu teised biitlite pruudid said, ta poleks pidanud varjuma saladuskatte alla ja valetama Liverpooli tänavatel vastu tulevatele fännidele: „Ei, ma ei ole John Lennoniga seotud…“ 

See, et Cynthia pidi olema saladus, oli bändi mänedžeri Brian Epsteini kindel nõue, millele John küll üritas vastu vaielda, aga lõi siis käega. „Pruut võib staaril veel kuidagi olla, aga mõtle ise – rase abikaasa! See ei sobi!“ oli Briani argument saladuse hoidmiseks. 

 (jätkub raamatus)

—-

Õnneks oli Mihhail Krimmi kaasa võtnud pisikese Sony raadio, mille kohta tema valvurid ei teadnud ja kustkaudu sai ta salaja püüda uudiseid Moskvas toimuvatest tormilistest sündmustest. Hea tervise juures olev Mihhail kuulis, et kogu maailmas on levitatud uudist tema „võimust tervislikel põhjustel loobumise“ kohta.

Pinge suvilas kasvas. Raissa ei suutnud hetkegi magada. Kuidas kavatsetakse Mihhail haigeks teha? Kas nad võivad usaldada neile toodavat toitu või on see mürgitatud? 

Kolme päevaga oli putš läbi, ent nende kolme päevaga oli läbi saanud ka Gorbatšovide valitsemisaeg. 

Kui Raissa lennukist maha astus, ahhetasid paljud. 

 (jätkub raamatus)

—-

Kas nad viibisid tol saatuslikul õhtul Pariisi restoranis, et tähistada kihlumist? Vahetult enne söömaaega oli Dodi rääkinud telefonitsi ühe sugulasega ja öelnud, et suhe Dianaga on väga õnnelik ning nad kavatsevad abielluda. Kihluse oletuse kasuks räägib ka tõik, et Dodi Pariisis asuva korteri teenija oli saanud peremehelt käsu panna jääga šampanjad nende tulekut ootama. „Suve jooksul oli Dianast saanud selle korteri igapäevane külaline, tavaliselt istusid nad, teksad jalas, põrandal teleri ees ja sõid koju tellitud kiirtoitu,“ on selgitanud teenija. Seekord otsustas paar aga minna Ritzi hotelli luksusrestorani erakambrisse ja tulla sealt ootel šampanjade juurde.

(jätkub raamatus)

Autoriõigus: Epp Petrone ja Petrone Print OÜ, 2017

Keeletoimetus ja korrektuur: Triinu-Mari Vorp
Kujundus: Ande Kaalep

Illustratsioonid
Kollaaž ja kunstiline töötlus: Ande Kaalep
Allikad: Eesti kirjandusmuuseum, Tartu ülikooli muuseumid, The Library of Congress, Senior City, Alamy, Reconsidering Russia jt

Osa raamatu materjalist on varem ilmunud ajakirjas Eesti Naine.

ISBN 978-9949-587-84-1 (trükis)
ISBN 978-9949-587-85-8 (epub)

Trükk: Greif OÜ

www.petroneprint.ee

Kui kellelgi on pretensioone kollaažides ja kunstilises töötluses kasutatud fotode autoriõiguste kohta, palun võtke ühendust aadressil info@petroneprint.ee.

kõva kaas, 140 x 186 mm
160 lk

9.00 

Laos

Samalt autorilt:Epp Petrone

Kommentaarid