Maailm läbi inimese 
Kust tuli pilv? Epp Petrone, Kamille Saabre
Ilmunud
11.2011
11.2011
See on raamat lastele ja lapsemeelsetele.
Teksti autor Epp Petrone: „See lugu juhtus minuga, kui olin kuueaastane ja maal vanaema-vanaisa juures. Oli mu viimane suvi enne kooliminekut, kui ühel päeval nägin pärnapuu lähistel seda, kuidas ime sündis.”
Raamatu illustreeris Kamille Saabre.
- Postimehe Sõbranna kirjutab Eesti naiskirjanikest
- Aidu raamatukogu blogis Epp Petronest ja tema külaskäigust sinna
- Aale Kask-Ong kirjutab Meie Kodu leheküljel Epp Petronest
- Blogija Tikker Epp Petrone raamatust „Kust tuli pilv?”
- Epp Petrone Raadio 2 saates „Siin me oleme” (25. juulil 2012)
- Tiina Väljaste kirjutab ajakirjas Eesti Naine Epp Petronest
- Blogija Ummomar kirjutab Epp ja Justin Petrone raamatutest
- Krista Kumberg arvustab Postimehes raamatuid „Kust tuli Pilv?” ja „Siis, kui seened veel rääkisid”
- Blogija Kolm raamatust „Kust tuli pilv?”
- Blogija KLM raamatust „Kust tuli pilv?”
- Blogija Helen raamatust „Kust tuli pilv?”
- Blogija Kessu Epp Petrone raamatutest „Kust tuli pilv?” ja „Siis, kui seened veel rääkisid”
- Ilmumisaasta 2008
- Keel ja korrektuur: Riina Tobias
- Kujundus: Anna Lauk
- Trükkinud OÜ Greif
- Lehekülgi 24
- Mõõtmed 200×200
- ISBN 978-9985-9848-8-8
- Kõvad kaaned
Läbi müüdud
Kommentaarid
Meie 3aastase tütre lemmikraamat (vist juba aasta kui ei eksi). Lemmiku all ei pea ma silmas lihtsalt lemmikraamatut, vaid midagi, mis võetakse voodisse kaasa, mida küsitakse esimese asjana kui silmad avanevad ja midagi, mis on nii palju kordi läbi loetud, et on korduvalt teibitud. Teinekord kui talle seda loen ja mõne koha peal toppama jään, tuleb ta mulle appi ja ütleb mis sõna järmisena tuleb.
Minu kahe ja poole aastane poeg armastab neid pilte siin ja kuulab päris suure huviga
Aitäh hea sõna ja terava pilgu eest… Aga kas on võimalik, et see seal pildil on hoopis vint?
Kommentaar 4-aastaselt kuulajalt: “Niiii mõnus raamat. Loeme veel korra!” Kuna see raamat sattus meil autosse, siis oleme seda nüüd juba nii palju lugenud, et mul hakkab tekst pähe jääma:)
Mulle kui loodusshuvilisele jäi natyke silma, et ühe viimase lindudega pildi peal on ka leevike… keda paraku Eesti suves ei kohta ning kes meil vaid talvitub. Lastel on sellisest bioloogilisest täpsusest muidugi savi, aga ma ei tea, äkki mõni suurem laps imestab ka…
Igatahes väga õnnestunud raamat!
Väga ilus ja armas raamat, sõna parimas tähenduses sentimentaalne ja romantiline. Lapsepõlve maagiat on nii hästi tabatud. Ma ootan teie naiskonna järgmisi raamatuid!
Muide. Kuidagi teistmoodi kui muud eesti lasteraamatud, kuigi ma ei oskagi seletada, mis mõttes. Mõjub nagu tõlgitud väliskirjandus. Võibolla sellepärast, et ilusaid pilte on nii palju!
Mulle ka väga meeldis see raamat. Tekst on tavapärasest teistmoodi, mõjuv oma tunnetuslikkuses, koguni nii, et raamatu lõpus oli mul pisar silmas. Ja pildid meeldisid ka väga oma värvikülluses-ja julguses.
Aitäh.
Heler, ma ei tea, miks Kamille otsustas selle oksa nii teha. Ilmselt lihtsalt selleks, et näidata, kuidas laps seal just roninud oli.
Mul pole lapsi, aga ostsin ikkagi selle raamatu, see tõesti polegi (ainult) lasteraamat.
Ainult üks küsimus – miks kaanel oks on murdunud? See läks minu jaoks raamatu ülejäänud voolavast maagilisest maailmast lahku. Ma ei näinud sellele põhjust, samal ajal, kui ma igale muule sõnale ja pildidetailile näen põhjust.
Imeilus raamat! Pildid on huvitava rakursi alt, tavapäratult värvikad ning tabavad nii hästi loo emotsiooni. Mul on väga hea meel, et just seesugune, veidi mõtlik lasteraamat on kaante vahele saanud. Natuke oleks justkui idamaa hõngu segatud sellise lapsepõlve-Eesti suvega. Õnnestunud!