Epp Petrone ootab eelkooliealisi ja algklassilapsi Põlva- ja Võrumaal.
12. märtsil kell 11-12 Põlva keskraamatukogu saalis jutustab Epp oma raamatute “Meie Eesti” ja “Meie Eesti töövihik” sünniloost ning teeb lastele väikese mängulise viktoriini.
14. märtsil kell 10-12 Võru keskraamatukogu lasteosakonnas räägib Epp oma rebaseraamatu “Paharet ja Unistaja” sünniloost ning arutab lastega loomade üle: kellest võiks veel sellise foto-ja juturaamatu teha?
14. märtsil kell 14-15 Laheda Noortekeskuses (Tilsi põhikooli ruumides) jutustab Epp oma muinasjuturaamatu “Võlusõnad” sünniloost ja oma huvist maailma muinasjuttude vastu.
Kuidas muinasjutud rändavad, kellele nad on, miks neid vaja on? Kes oli ja on muinasjutuvestja, kas muinasjutuvestjaks saab õppida ja miks seda veel vaja on?
Kaasas on ka trükikojast ära päästetud pooliku raamatu poognad, kust iga soovija saab kodutööks meisterdamist võtta. Kuidas raamat sünnib? Ja mida saaks ära päästetud poognatest meisterdada? Mida veel saaks taaskasutuseks võtta, ära päästa, meisterdada ja kinkida endale ja teistele…?
Plaanis on ka esineva kirjaniku (mitte osalevate laste) filmimine, seda saab jälgida Petrone Printi Facebooki lehelt otse, hiljem ka järelvaatamisena.
Peale Emakeelenädalat põrutame aga Kanepi valda.
24. märtsil kel 14 kohtub Epp nii suurte kui väikeste lugejatega Maaritsa raamatukogus ning pajatab oma raamatutest ja kirjutamisest.
Pärast esinemist on müügil ka tema raamatud, kuhu soovijad saavad pühenduse ja autogrammi.
Video lasteraamatu “Paharet ja Unistaja” esitlusest
Kirjanik Epp Petrone ja fotograaf Remo Savisaar esitlesid lasteraamatut “Paharet ja Unistaja” Tartu Tasku keskuse Rahva Raamatus 2. detsembril 2018.
Pilte ja meenutusi “Leena peenra” esitlustelt
Tekst: Epp Petrone, “Marta varvaste”, “Anna hammaste”, “Leena peenra” autor
Esiteks kohtusin Tartu lastega Supilinnas, Kikerkohvikus – mis on üks tore koht, seal on igal nädalavahetusel lastele üritusi. Eriti tore oli lastel meisterdada trükikoja ülejääkide põhjal endale raamatuid – ja loodan, et satume edaspidigi lasteraamatute jääke enda kätte saama (see oli hea juhus, et meie tootmisjuht Tiina juhtus sel hetkel trükikojas olema, kui meie jääke seal vedeles ning polnud veel nn paberihundimasinasse ehk vanapaberisse saadetud).
Lugesin lastele raamatut, õigemini raamatuid ette. Soovilood on enamasti needsamad, “Rumalad naljad” ja “Vaala puuks” “Anna hammaste” raamatust, kuigi on ka teisi, vahel üllatuslikke soove. Mind näiteks üllatab, et “Marta varvastest” juttu kolmest nukust (“Mustu, Valgu ja Prunnu”) nii väga armastatakse.
Ja muidugi üllatab mind ikka veel, kuidas lastele meeldib “Ahvimise” lugu, selle ma oleks ju vaat et välja jätnud, kuna tundus nii mõttetu ja tüütu (see on “Anna hammaste” raamatus). Kõigist oma lugudest olen seda vist kõige rohkem pidanud ette lugema! Jah, ahvimine on laste huumor.
–
Teine kohtumine oli Viljandis, laste pühapäeval Rahva Raamatu poes, sealt mul pilte pole. Mäletan, kuidas lapsed kuulasid pärani silmadega mu jutustust sellest, kuidas meil just samal hommikul kass rõdult alla oli kukkunud/hüpanud. Ja kuidas ma siis ütlesin: “See on lugu, mis juhtus päriselt, aga see sobiks raamatusse. Teil juhtub ju ka selliseid lugusid, mis sobiks raamatusse? Öelge oma emmele ja issile, et need tuleb üles kirjutada!” Ja ma nägin neist silmadest, et nii mõnigi tõepoolest sai aru, mida täna õhtul emmelt-issilt nõuda :).
Ja vähemalt üks Tallinna lähistel elav tüdruk hakkas ise oma venna elu põhjal raamatut kirjutama, nagu ma kuulnud olen.
–
Edasi oli esinemine Anna klassile, emadepäeva-nädala reedel andsid emad tunde ja mina rääkisin raamatutest. Sain veel kord aru, et selles vanuserühmas (st 7aastaseid) lapsi veel ei huvita nii väga, kuidas raamatuid trükitehniliselt tehakse. Nemad tahavad ikka “Rumalaid nalju” ja “Ahvimise” lugu sajandat korda üle kuulata.
–
Ahjaa, vahepeal oli miniesitlus meie suguvõsa kokkutuleku raames. Märkasin, kuidas Maria oskad osasid jutte peast! Ta on võtnud oma keelepruuki üle sõnuja fraase omaenda raamatust. Näiteks on “Leena peenras” lugu sellest,et mänguasjad pole mitte kellegi omad, vaid on lihtsalt tulnud meie perre. Ja Maria Leena paneb igale poole seda vormelit. Näeb külmkapis piima: “Oo, uus piim on tulnud meie perre!” Või kui tahab poodi minna: “Läheme vaatame, kas mõni komm tahab tulla meie perre!” (“r” viiendas vältes, st väga pikalt :))
Ja sain suguvõsa kokkutulekul pisikeselt 3aastaselt sugulaselt komplimendi, et olen ta lemmiksugulane, sest kirjutan selliseid raamatuid.
–
Möödunud pühapäeval käisin koos kunstnik Piiaga Tallinna vanalinnas Lasteraamatute Keskuse perehommikul. Soovitan seda igalaupäevast sündmust tallinlastest peredele! Seal on nii mõnus hubane-kodune olla.
Osales ka üks pere, kus oli mõnekuine beebi (vt foto). Saime tagasikaja, mismoodi sellises peres beebiraamatut vanema õe poolt hinnata osatakse.
Sain ka selgemaks oma peas, kuidas neid raamatuid soovitada.
“MARTA VARBAD” – see on universaalne raamat 2-3aastastele, no sobib veel 4-5aastastele ka. Lihtne, selge lapsemaailm. Ja üllatavalt paljud väikesed poisid on ka fännid, nii et see kindlasti pole vaid plikade-raamat.
“ANNA HAMBAD” – on veidi vanemale vanusele, ma ütleks, et kõige paremini klapib 4-7stele. Sobib hästi neile, kel on peres rohkem kui üks laps – see on nende maailm, kui peab asju õega/vennaga jagama. Pigem sobib kingituseks just sellele nooremale osapoolele, see samastub paremini. Samas, kujutan ette, saab vanem osapool natuke piiluda, kuidas maailm tundub noorema seisukohalt…
“LEENA PEENAR” on ka pigem vanematele, 4-7stele. Ja ideaalne raamat neile peredele, kus on uus beebi sündinud või sündimas. Et seda uue beebi elu tutvustada.
Kaks viimast on vist rohkem tüdrukute-raamatud, ja seda eelkõige seetõttu, et lapsed vanemaks saades ise muutuvad – või suunatakse – rohkem soopõhisteks. Samas 3aastasele poisile kingiks ma “Marta varbaid” iga kell.
-http://petroneprint.ee/pood/
Ja sel reedel lähen esinema Puhja lasteaeda. Siis tõmban hoogu vähemaks, aitab. Samal õhtul viin Maria Leena hoidja juurde ja ees seisab nädalavahetus, mille jooksul loodan võimalikult valmis kirjutada uue selle sarja raamatu. “Kurru-Nurru vurrud”! Peategelasteks on sel hetkel umbes aasta-kahene Leena ja perre tulnud kass Kurru-Nurru.
–
Piltidel juba oli näha, me tegime eksklusiivpartii särke. Neid jätkub ka veebipoodi müüki, peaksid lähiajal siia tulema: http://petroneprint.ee/pood/
Kirjanik Epp Petrone ja kunstnik Kamille Saabre tutvustavad oma uut ühisraamatut “Ma kingin sulle jõe” ja näitavad raamatu illustratsioonideks tehtud maale 21. märtsil kell 12–14 Eesti lastekirjanduse keskuses perehommikul (Pikk 73, Tallinn). Külaliseks on ka loodusmees Fred Jüssi, kes räägib lastele jõehäältest.
Perehommikule tuleb registreerida aadressil katrin@elk.ee või telefonil 617 7236. Hilinejad kahjuks sisse ei pääse! Lisateave telefonil 617 7233.
Osavõtutasu 1,80 eurot, perepilet (kuni neli liiget) 5 eurot, alla kolmeaastane laps tasuta.
Epp Petrone tutvustab uusi raamatuid Viljandis, Pärnus ja Narvas
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18–19 Viljandi Rahva Raamatus, reedel, 30. jaanuaril kell 18–19 Pärnu Rahva Raamatus ja pühapäeval, 1. veebruaril kell 13–14 Narva Rahva Raamatus – lugejatega kohtub Epp Petrone, kes tutvustab meie uusi raamatuid: “Minu” sarja, “Kirju” sarja ning laste- ja noortejutte.
Kohtumisnädalal (26. jaanuarist 1. veebruarini) on kohtumispoodides kõik Petrone Prindi uued raamatud 15% soodsamad.
Lapsena ei kujutanud ma ettegi, et võiksin elada ilma koerteta, ja ega mul täiskasvanunagi koeravaba aega olnud rohkem kui tudengipõlves, mil ühiselamusse ja üüritoakesse poleks kuidagi neljajalgset sõpra saanud võtta.
Esimene kutsikas – eesti hagijas Sirka – kingiti mulle ühe aasta sünnipäevaks, ja kuigi Sirka suurimaks kiindumuseks sai arusaadavatel põhjustel mu harrastusjahimehest isa, jagasime tema (ja ta kutsikatega) rõõme ja muresid ligi neliteist aastat. Kui põnev oli jälgida kutsikate nägijaks saamist, müramist ja tegutsemist – ja kui kurvad olid päevad, mil neile uued omanikud järele tulid! Õppisin varakult harjuma mõttega, et mõnikord tuleb loobuda kellestki, kellest hoolid – kui see on tema edaspidiseks eluks vajalik.
Et koer tuleb majja võtta kutsikana, oli minu jaoks niisama enesestmõistetav kui see, et koer jääb elu lõpuni sama pere liikmeks. Tõsi küll, mõnes kodus hellitati lemmikuid diivanipatjadel, mõne talu õuekoer veetis aga oma elu ketis olles – igas peres olid omad kombed, kuid et keegi võiks oma koera saatuse hooleks jätta, sellest ei saanud juttugi olla.
Esimest korda kohtusin kodutute koertega heliloojate puhkekodus Diližanis. Suure üleliidulise puhkekodu territooriumil asus rohkesti väikesi majakesi, kus puhkasid kuu või paar oma peredega mitmest rahvusest muusikud, ning suur peahoone, kus käidi kinos, kontsertidel ja igapäiselt söömas. Meie lapsed sõbrunesid sööklast tulles koeranähvitsatega, keda luusis maja ümber lausa karjakaupa. Mõnda neist kutsuti nimepidi – Tuzik, Šarik, Kubik… Sööklatädid teadsid rääkida, et kõik need penid olid kutsikana suvitajate peredesse võetud ja hiljem saatuse hooleks jäetud. Talve jooksul pidid nad kusagile kaduma – ilmselt metskoerte hambusse sattudes. Aga mõni emane koer toob kevadel ikka jälle uued kutsikad, kellega uute suvitajate lastel on tore mängida… Mägedes luusivate metskoerakarjade eest hoiatati väga tõsiselt: need olevat huntide ja suuremat seltsi koerte järeltulijad, kes on targad, tugevad, kavalad ja julmad.
Meid ootas Eestis, minu vanematekodus, puudli-terjeri segu Proua, laste lahutamatu mängukaaslane, kes poleks metskoertest osanud undki näha. Armeenia-elamustest jutustust “Barbara ja suvekoerad” kirjutades ei osanud aga mina aimata, et mõne aasta pärast on ka meie maal siginenud nii palju kodutuid koeri, et tekib vajadus koerte varjupaikade järele. Pääskülasse rajatud koertekodu külastamise järel tundsin end samamoodi nagu lastekodus käies. Tõsi küll, sealseid olusid ei saanud lastekodu elutingimustega võrreldagi, kuid inimesi, kes hüljatud koerte eest püüdsid igati hoolitseda, imetlesin – ja imetlen siiamaani.
***
Kui Epp Petrone pakkus mulle lasteraamatu kirjutamist, mõlkusid mul mõttes hoopis teistsugused, praeguste laste elukäiku puudutavad teemad. Aga kui jutuks tuli see, et saaksime selle raamatuga toetada ka koerte-kasside varjupaiku, siis ei hakanud ma pikalt kahtlema. Nõnda siis saigi väike nukrutsev Liisa endale sõbraks puudli, kes aitas tal mõnestki murest üle saada. Mõnikord võib truu neljajalgne sõber olla parimaks igatsustasuks… Ja võib-olla saab mõni pere varjupaigakoera õnnelikuks tehes ka enda umbsõlmi lahti harutada.
Kirjastus Petrone Print toetab iga raamatu “Puudel Pedro ja igatsustasu” ostuga Varjupaikade MTÜd (www.varjupaik.ee).
Uued raamatud: “Minu Hiina” ning “Puudel Pedro ja igatsustasu”
Meie kirjastuses on aprill olnud viljakas kuu. Äsja ilmus ühest maailma suurimast riigist rääkiv “Minu Hiina”. Autor Leslie Leino on sealmail elanud ja töötanud kuus aastat, ta on sulandunud keskkonda – niivõrd kui see “valgel suurninal” õnnestub – ja ta tunneb sealse ühiskonna toimimise telgitaguseid.
Lugejaile avaneb tema raamatu kaudu kummaline pilt arusaamatust mõttemaailmast ja iseäralikest käitumisnormidest. Põnevaks lugemiseks on ülevaated eestlaste külaskäikudest Hiinasse ja meie ärimehi seal ootavatest komistuskividest.
Täiendust sai ka meie kirjastuse lasteraamatute rivi: “Puudel Pedro ja igatsustasu”, autor Leelo Tungal, on mõeldud 9–14aastastele. Iga selle raamatu ostu pealt läheb osa summast Varjupaikade MTÜ-le koduotsivate kasside-koerte toetuseks, ka on raamatu üks seiklusi seotud varjupaigast võetud loomadega. “Puudel Pedro ja igatsustasu” esitlus on maikuu alguses Prima Vista kirjandusfestivali raames.
Aga juba järgmisel kolmapäeval, 23. aprillil – raamatu ja roosi päeval – on meil kohtumisõhtu virumaalastega. Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus saavad lugejad kuulata “Minu Narva” autorit Katri Raiki (algusaeg kell 17.30).
Samuti on raamatu ja roosi päeva puhul avatud meie kirjastuse müügilaud Tartu Ülikooli raamatukogu fuajees: 23. aprillil kell 11–18. Igale ostjale kaasa roos!
Kestab ka meie sünnipäevakuu pakkumine. Kuni 30. aprillini on meie sünnipäevalaud kaetud raamatutega kõigis Rahva Raamatu kauplustes ja netipoes. Samuti on meie enda veebipoes kuni kuu lõpuni sünnipäevamüük.
Selle raamatu ostuga toetad Varjupaikade MTÜ (www.varjupaik.ee) hoole all uut kodu ootavaid loomi.
Epp Petrone “Arva ära?” esitlused
Epp Petrone ja Kristi Kangilaski esitlevad kolmes Eesti linnas oma uut lasteraamatut “Arva ära?” (kirjastus Päike ja Pilv). Mõistatusmänge täis õhtu ootab ees Tartu linnaraamatukogu muinasjututoas sel kolmapäeval, 12. märtsil kell 17, Viljandi linnaraamatukogu lasteosakonnas sel neljapäeval, 13. märtsil kell 17 ja Tallinnas lastekirjanduse keskuses sel reedel, 14. märtsil kell 17.
“Arva ära?” käsikiri ja illustratsioonid võitsid 2013. aastal kultuuriministeeriumi, Eesti lastekirjanduse keskuse ning kirjastuse Päike ja Pilv korraldatud Põlvepikuraamatu konkursil teise koha.
Arvusta meid ja kingi endale raamat
Kuulutame välja enda traditsioonilise aastalõpu-blogikampaania. Kõik, kes arvustavad alates 6. detsembrist kuni 6. jaanuarini mõnda meie kirjastuses avaldatud raamatut ja soovivad saada selle eest kingituse, palun pange siia kommentaariumisse oma arvustuse link koos arvustaja kontaktiga ja/või saatke see link aadressile info@petroneprint.ee.
Blogimängu reeglid on järgmised:
– iga arvustaja saab kingiks ühe raamatu, hoolimata arvustatud raamatute arvust;
– arvustusse tuleb lisada arvustatava raamatu link (st link raamatule meie koduleheküljel);
– kui keegi tahab osaleda, aga tal ei ole oma blogi, siis palun saatke oma arvustus kuni 6. jaanuarini aadressile info@petroneprint.ee, me avaldame selle siin kirjastuse blogis vabalt valitud ajal;
– kingiks on sel aastal valida järgmiste raamatute vahel:
4) Dagmar Lambi “Naistest, lihtsalt”: lühijutud naistest ja sellest, kes ja mis nende ümber on;
5) Olev Remsu “Minu Neenetsimaa”: unenäoline seiklus Siberis pärast suurt vesinikpommi-katsetust;
– kingiks valitud raamatu saadame tasuta kohale Eesti aadressidele. Välismaa postitasu peaksite siiski ise maksma (või siis jõuluks Eestisse raamatu järele tulema ). Tartu inimestele annaksime raamatu meeleldi kätte oma kontoris, kesklinnas, Küütri 16, avatud tööpäeviti 11-15. Tallinlastele võime kingituse kätte anda rahvusraamatukogu laadal (10.-14. detsembril).
—
– blogikampaania algab PRAEGU ja lõppeb 6. jaanuaril, seega jagame raamatuid kingiks arvustuste eest, mis on blogides ilmunud 6. detsembrist 2013 kuni 6. jaanuarini 2014 (varasemad ja hilisemad blogipostid ei lähe paraku arvesse);
– kirjutage, mis arvustatava raamatu juures meeldis ja/või ei meeldinud, millega sulle see tekst seostus. Ja mitte liiga lühidalt, ikka parajalt :). Võite vaadata meie kodulehelt erinevate raamatute all olevaid arvustusi.
***
Aasta lõpus toimuva blogimängu traditsioon on sama vana kui Petrone Print. Meie kõige esimest, 2007. aasta blogiarvustuskampaaniat saab vaadata siit ja 2008. oma siit. Aastal 2009 proovisime intervjuu-lingikampaaniat, mida saab kaeda siit. 2010. aasta blogiarvustused on siin, 2011. aasta omad siin, ning 2012. aasta omad siin.
Head mõttejooksu kõikidele ka selle aasta arvustusteks! Autorile pole suuremat tasu kui huvitav tagasiside, tehke meie autoritele see kingitus enda poolt.
Neljas suvi jagame oma kirjastusega toetusraha ellu astuvatele lastekodunoortele. See oli Petrone Printi algatus, aga läbi aegade on ka teised aidanud: näiteks Tallinna Kaubamaja ja Kodu Anttila oma kinkekaartidega. Meie kirjastuse lasteraamatuid ostes läheb üks euro raamatu pealt sinna fondi, millega toetame, nii et kaudselt on lugejad need, kes toetavad.
Meeldetuletuseks: toetusraha läheb neile noortele, kel pole ümber sugulaste turvavõrgustikku, aga seoses kooli lõppemisega ja ellu astumisega on neil oma kulud elus, pealegi langeb ära nende harjumuspärane lastekodu-turvavõrgustik. Konkursiga valime välja iga aasta kõige tublimad elluastujad, nad kirjutavad meile oma plaanidest, võtavad iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust. Neid kirju on alati kuidagi klimp-kurgus lugeda. Nad on tublid, olude kiuste. Kes tegeleb tõsiselt spordiga, kes plaanib oma elu esimest reisi või remonti… Ühesõnaga, noored nagu noored ikka, lihtsalt elu on andnud kätte sellised kaardid, kus ema ja isa pole pildil.
Kolme suve jooksul oleme toetanud rohkem kui 30 noort. Sel suvel toetame taas kümmet. Kui paljuga täpselt? See oleneb ka sinust. Nojah, ostke meie lasteraamatuid, aga – tahtsin tähelepanu pöörata ka annetusnumbrile. Kui valid numbri 900 67 00, siis oled ellu astuvate lastekodunoorte toetusfondi panustanud 10 eurot. (Sellel heategevuslikul helistamisel pole küll tähetantsusid ega muud sellist põnevat ümber, aga vahel võib ju niisama ka helistada? )
Lasteraamat “Rosinad” Vikerraadios ja Hille Karm Pereraadios
22. veebruaril kell 9.45 (kordus 18.30) tutvustavad lapsed Vikerraadio saates “Laste lood” Ilona Martsoni koostatud lastekogumikku “Rosinad“.
Nüüd on kõikjal saadaval lastekirjanike lapsepõlvelugude kogumik “Rosinad”. Enda lood on kirja pannud näiteks Ellen Niit, Aino Pervik, Heljo Mänd, Heli Illipe-Sootak, Contra, Epp Petrone jne. Kõik raamatus olevad lood on ilmunud või ilmumas ajakirjas Täheke. Need on kokku kogunud Ilona Martson.
“Rosinate” esitlus on 8. detsembril kell 13 Eesti lastekirjanduse keskuses. Peagi ka täpsem info.
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.Nõustun
Maailm läbi inimese 
)
22. veebruaril kell 9.45 (kordus 18.30) tutvustavad lapsed Vikerraadio saates “