Nõid annab nõu Väike Myy

Ilmunud
12.2021

Loitsud ja ruunid

Kui “Nõid annab nõu” esimene osa oli mõeldud käepäraseks kasutamiseks igaühele, siis teine osa eeldab keskmisest kõrgemat õiglustunnet ja moraali. See on abiraamat algajale nõiakesele, kes soovib aidata iseennast ja oma lähedasi, aga ka areneda ja avastada uusi võimalusi. Olen kasvanud Ida-Virumaal, kus mul oli tihe kokkupuude nii mustlas- kui ka vene maagiaga. Paljud oma rituaalid olen saanud otse teispoolsusest, surnutelt. Jagan siin lehekülgedel oma teadmisi. Aga pidagem meeles: nõidumine ei ole ohutu. Loitse ja rituaale kasutagem siis, kui neid tõepoolest vaja läheb ja kui oleme oma arengus jõudnud sinnamaale, et anname endale aru, mida ja milleks teeme. Millise jõuga soovime teha koostööd? Kuidas avaneda armastusele, mismoodi sõnastada soove, vastutades oma sõnade ja tegude eest? Missugune võiks olla teie maagianurk, kuidas saate oma töövahendeid väestada-puhastada? Kuidas panna peale kaitset abiotsijale ja tema kodule, mil viisil tõmmata ligi küllust, mismoodi valmistada amulette, vabaneda hirmudest? Raamatu teine pool õpetab kasutama iidset skandinaavia tähestikku ehk ruune praktilises töös, nende abil ennustama ja kaitsevalemeid kasutama.

Aga kaugelt kõike ei saa ma kirja panna. Olgu see materjal teile abiks põhjalike teadmiste omandamisel, teerada, mis viib vastuste ja arenguni!

 

Ülle Solovjova, tuntud ka kui Väike Myy

Soovite leida armastust, et oleks keegi, kes teid hoiaks ja hellitaks ja materiaalselt kindlustaks? Niisugune soov näitab vaid, et te ei ole tõsiseks suhteks valmis. Miks peaksite selle siis saama? Armastus eeldab kahepoolset soovi hoida ja kaitsta. Suhtesse ei minda saama, vaid andma. Õnne ei jagata sellepärast, et te olemas olete ja tahate seda saada. Ei, õnn tuleb ära teenida. Kui te ei ole valmis vastu armastama, saategi suhte, mida väärite: leiate teise samasuguse egoistliku õnneotsija.
(jätkub raamatus)

Noor ja hakkaja pere sattus kogemata kahe suguvõsa vahelisse tülisse. Eks üks suguvõsa olnud nende enda oma, muidu poleks lool alust. Ise ei teinud noored aga midagi, mille pärast keegi oleks võinud neid sajatada. Konflikt oli tekkinud vanemate inimeste vahel. Kogu põhjus oli sajataja kurjuses, kadeduses ja skisofreenilistes ilmingutes. On aga üldteada, et üks korralik sajatus hakkab suguvõsas levima: emalt tütrele, isalt pojale… Nii ka seekord. Loo teine pool oli puuduliku mõistusega, aga juuksejuurteni kurjust täis, raevukas ja ülimalt keskendunud. Kui lisada pärilikud võimed, saame väga vastiku kompoti. Haige inimene ei mõtle selgelt, vihas võib ta sajatada kõige hullemat: surma.
Ning siis hakkas juhtuma…

(jätkub raamatus)

Nii kõndiski meie loo peategelane ühe nõia juurest teise juurde ja muidugi sai igaühelt aina paremat abi, mis, ime küll, tema enesetunde järjest halvemaks muutis. Kui ta kolmandat korda minu juurde tagasi jõudis, keeldusin temaga töötamast. Ei ole võimalik aidata inimest, kes abi ei vaja. Mida sa ka ei teeks, ta tirib kõik endale tagasi. Ning mida „haritum“ ta maagia vallas on, seda hullem.

(jätkub raamatus)

Mulle meeldibki nii ennustada, et ma ei näe inimest, isegi ei keskendu talle, vaid loen neutraalselt seda pilti, mis mu ees ruunide kaudu avaneb. Meelde on jäänud noormees, kes pöördus hoopis mingi muu probleemiga, ja mina põrutasin automaatselt, et „lahenda oma probleemid vanematega, mine kooli ja ära riku oma elu!“ Tekkis ootamatu vaikus teisel pool telefonitoru…
(jätkub raamatus)

Hirmusõnumit edastatakse meile päevas lugematu arv kordi ja me ei pane seda enam tähelegi. Samal ajal kinnistub see meie teadvusse. Kui näiteks teleuudiseid jälgida, tundub, et maailmas ei olegi enam midagi peale vaenulike jõudude, sisaldugu need siis E-ainetes vorstijupi sees, vaenuliku naaberriigi olemasolus või valimisreklaamis. Öeldakse, et meil on tõejärgne ajastu, aga sellest on tasapisi saanud hirmude ajastu, sest mis veel võiks rahvamasse paremini vaos hoida kui mitte hirm? Sellega ongi nii, et hirmu otsest põhjust me ei näe – me ise ju ei näe, mis on segatud toiduainete hulka või kas mingid tankitorud või raketid on kusagil kaugel keeratud meie poole, ega tea, mis juhtub, kui see või teine erakond võimule pääseb. Aga neid mõtteid on sisendatud meisse kannatlikult ja iga päev meedia, reklaami, suusõnalise teabe kaudu. Ja me jagame neid, nii suusõnal kui ka sotsiaalmeedia kaudu, et kaaskodanik samuti mõtleks järele ja kardaks, sest kuidas elab naaber nii, nagu 183 ei olekski meie ümber mingeid ohte? Las poeb ka põõsasse!

(jätkub raamatus)

Meie heaoluühiskond on kestnud kauem kui ühelgi varasemal meile teada oleval ajalooperioodil. See ei ole normaalne ja langus tuleb, see on seaduspärane ja vältimatu. Mitte kuivikuid ei pea me koguma ega kaevikuid kaevama, vaid oma vaimse minaga uuesti sõbraks saama, illusioonidest loobuma ja reaalsust tunnistama. Muutustega saab hakkama see, kes on vaimselt tugev ja terve ellusuhtumisega.

(jätkub raamatus)

Autoriõigus: Petrone Print ja Väike Myy, 2021

Toimetaja: Epp Petrone
Keel ja korrektuur: Anu Parnabas
Kujundus ja illustratsioonid: AndeKaalep

ISBN: 978-9916-605-90-5 (trükis)
ISBN 978-9916-605-98-1 (epub)

pehme köide, 264 lk

Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda OÜ

Kommentaarid