Juuni algul Epp Petrone Põlvas ja “Minu Hiiumaa” autor Hiiumaal

Juunikuu avanguna osaleme Põlva linna päevadel Ööpäev Põlvas. 1. juunil kell 11–12 ootab kirjanik Epp Petrone huvilisi Põlva keskraamatukogus (olenevalt ilmast kas ees või sees), kirjutab raamatutesse pühendusi ning kuulab lugejate ideid uute raamatute jaoks. Oodatud on nii väikesed kui suured lugejad.

Kell 11–15 on sealsamas müügil Petrone Prindi kirjastuse raamatud. Ikka sõbrahinnaga!

Eestis ringi reisimise hooaja avame aga “Minu Hiiumaa” raamatu uustrükiga. Mae Lenderi humoorikas teos hiidlaste hingeelust on saanud ka uued peatükid! Raamatut esitleme Hiiumaa kirjandusfestivalil järgmisel reedel, 7. juunil kell 15.15, autorit küsitleb Hiiu Lehe peatoimetaja Raul Vinni. Meie kirjastus oma sõbrahinnaliste raamatutega on Kärdlas festivalil reedest pühapäevani, 7.–9. juunini.

Tutvustame Prima Vistal Epp Petrone uut muinasjuturaamatut ja oma leiunurka

Ka meie kirjastus osaleb Prima Vista kirjandusfestivalil, nagu ikka.

Teisipäeval, 7. mail kell 11–19 oleme oma raamatutega (ja eriti soodsate raamatute leiunurgaga) Tartu Raekoja platsil toimuval raamatulaadal.

Epp Petrone tutvustab sealsamas Raekoja platsil asuvas lastetelgis 7. mail kell 11.15 huvilistele oma uut muinasjuturaamatut “Kust tulid muinasjutud?” ja jutustab raamatust ka mõne loo. Kõik huvilised on oodatud. 

Neljapäeval, 9. mail kell 17 kohtuvad aga Epp Petrone ja Triinu Meres ühiseks vestluseks Tartu kaubamaja Apollos. Tutvuvad kaks romaani, mis flirdivad maailmalõpu-teemadega: Epp Petrone “Linnutee koodid” ning Triinu Merese ja Kristo Jansoni “Devolutsioon”. 

Meie kirjastaja Epp Petrone kingisoovitused 2018

Epp Petrone, kirjastaja:

“Parim kink on raamat, olgu see päkapikkudele teadmiseks ja igaks juhuks meeldetuletuseks, mida meie kirjastusest sel aastal valida võiks kingikottidesse.
NB! OLGU MEELDE TULETATUD KA SEE, ET KÕIK, KES OSTAVAD MEILT ÜLE 10 RAAMATU (VÕIVAD OLLA KA ERINEVAD TEOSED), SAAVAD MEIE E-POEST DETSEMBRI LÕPUNI 20% HINNASULA.

Palun saatke oma tellimus selle allahindluse saamiseks aadressile pood@petroneprint.ee.
Mida ma siis soovitan päkapikkude varustamiseks?

… 2–10aastastele poistele-tüdrukutele sobib meie uus algaja lugeja sari, seega “Kiire hiir” ning “Paharet ja Unistaja”.

… 7–14aastastele soovitan “Kassiiseloomu” (eriti tüdrukutele). Ka “Kaarini ja Eeva raamat” on samale vanuserühmale ja soole… ja nii mõnusalt punast värvi:

 

… 6–12aastased on “Meie Eesti töövihiku” ja ka “Meie Eesti” raamatu sihtrühm! Samuti on nad mu allegooriliste muinasjuttude ehk “Võlusõnade” sihtrühm:

… Edasi teismelised ja täiskasvanud.

10–17aastastele , aga ka vanematele sobib “Lülita see välja”. Seda on tõesti kõigile vaja, soost ja vanusest hoolimata. Klapib samas omal kombel kokku Steve Jobsi koomiks-elulooga:

… Äsja on ilmunud uue epiloogiga ilusas jõululikus punases kuues “Minu London”. Vanus ja sugu pole seda raamatut kinkides olulised.
Sama arvan Manni lumise koeraseikluse, “Minu Alaska” kohta. Sobib kõigile, helge ja julge raamat koos omamoodi epiloogiga, mis räägib nimelt külgetõmbeseadusest.

… Kindlasti sobivad laia ampluaaga kinkimiseks ka kaks värsket head raamatut: “Minu Dubai” ja

…Samuti Arvo Valtoni novelletid-mõistujutud, pealkirja all “Selgeltnägija”, ja tema “Viimse reliikvia” radadele põikav “Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”.

… Aga kes soovib alternatiivset ja õrnalt iroonilise maiguga jõulukinki, siis neile sobib värske “Kommenteeritud juudi jutud”, mis klapib hästi kokku mullu detsembris ilmunud “Kommenteeritud juudi anekdootidega”.

…Ja kõige lõppu, minu kirjutatud raamat, täis armastust. Ilusaid jõule!”

Video lasteraamatu “Paharet ja Unistaja” esitlusest

Kirjanik Epp Petrone ja fotograaf Remo Savisaar esitlesid lasteraamatut “Paharet ja Unistaja” Tartu Tasku keskuse Rahva Raamatus 2. detsembril 2018.

Epp Petrone ja Remo Savisaare lasteraamatu esitlus Tartus

Pühapäeval, 2. detsembril kell 12.00 esitleme Epp Petrone ja Remo Savisaare lasteraamatut “Paharet ja Unistaja” Tasku keskuse Rahva Raamatus. Esitlusel näitavad nii Epp kui ka Remo suurel seinal pilte ja jutustavad rebastest.

Elasid kord kaks rebasepoega. Üks tegi pahandusi. Teine unistas. Ja siis vastupidi! “Paharet ja Unistaja” on lugu kahe rebasekutsika elust ning neist loomadest, kellega nad naabruskonnas kokku puutuvad. Igal leheküljel on auhindu võitnud loodusfotograafi Remo Savisaare jäädvustused rebasepoegadest ja suurtähtedes tekst Epp Petronelt. Selle raamatuga algab uus, algajale lugejale mõeldud sari.

Esitlusel raamat 10% soodsama hinnaga.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

Epp Petrone blogis “Minu” sarjast ja kirjutamisest

Terkst: Epp Petrone

Miks me seda teeme? Miks me kirjastusena paneme autoreid (või siis küsimus autoritele: miks me paneme iseend) selle köie peale kõndima: hoida tasakaalu on keeruline, ühel poolel on vajadus jutustada lugu, luua karaktereid, olla siiras, jõuda läbi selle loo lähemale iseendani… aga teisel pool on inimesed. Iga raamatus (taas)loodud karakter on ju ka päriselt olemas. Ja igaühel on oma arvamus iseendast ja oma arvamus sellest külast, mida kirjutaja on kirjeldada võtnud.

„Küla” all mõtlen ma siinkohal nii küla, linna, saart, riiki kui kas või kontinenti. Olenevalt raamatust.
Olen ise need valud üle elanud siis, kui ma olin populaarne USA-teemaline blogija ja kui teised väliseestlased mu blogi leidsid. Kes mina selline olen, et olen võtnud endale õiguse Ameerikast teistele kirjutada? Miks just mina?

Loe edasi Epp Petrone blogist: http://eppppp.tahvel.info/2018/08/06/minu-lugudest-ja-kulast/

Epp Petrone ja Kristi Uudevälja “Kalliskiviraamatu” esitlus

Tähistame “KALLISKIVIRAAMATU” ilmumist INDIAST poe hoovis (Rüütli 4, Tartu) 24. mail kell 15–19.

“Kalliskiviraamat” on ühtviisi põnev nii lastele kui ka täiskasvanutele, kõik on oodatud!

Kohal on Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi kivivana Enn Käiss, Tartu ülikooli geoloog kivitark Tõnu Pani, “Kalliskiviraamatu” autorid kiviarmastajad Epp Petrone ja Kristi Uudeväli.

Iga soovija saab liiva seest kive sõeluda… Ja meie raamatu abiga neid määrata.

Kui sul on kodus mõni sulle tundmatu kivi, võta kaasa. Äkki leiame nime koos?

Meie kivipäev toimub iga ilmaga.

Vaata ka www.indiast.ee.

Hapnikumask emadele

Tekst: Kaja Sepp, Epp Petrone raamatu “Lastekirju” toimetaja

Kui meie sööme ära notsu küljetüki, siis kellele jäid notsu jalad?

Selliseid kirkaid sähvatusi on „Lastekirju“ kaanest kaaneni täis. Mitte kõik emad ei pane igapäevaelus selliseid küsimusi tähele või kui panevad, siis pigem naeravad lapsesuu üle. Epp Petrone aga mitte ainult ei pane tähele, vaid võtab ka tõsiselt. Nii tõsiselt, et paneb lugejagi oma möödunud lapsepõlvele või lapsevanemaks olemisele teise pilguga vaatama.

„Kirju sari“

„Lastekirju“ on 12. raamat Petrone Prindi „Kirju“ sarjas, mis toob lugeja ette kirjad elu kirjususest. Ilmselt tuntuim raamat on rahvasuus Evelin Ilvese päevikuks ristitu. Peale tema on sarja panuse andnud oma maailma esindavad teatrist kirjutav Jim Ashilevi, loodusinimesed Fred Jüssi ja Kristel Vilbaste või Y-põlvkonna maailmakodanikud Siim Maaten ja Kaisa Roover. Ja veel kirju reisilt, taevast, elust, Eestist… Nüüd siis ka lastest.

Bullerby lapsepõlv

„Lastekirju“ on suures osas helge raamat. Lapsevanematele õppimiseks võiks olla lugu, kuidas kujundada lennukist mahajäämine ja uue lennuvõimaluse ootamine eluks ajaks meelde jäävaks kogu pere mängumaratoniks, kus mänguks saab kõik silma alla jääv ja koos veedetud hetked muutuvad eriti väärtuslikuks. Selle asemel et viriseda.

Ja koledast, unenägudes kimbutavast kollistki võib teha kaisulooma – kui hakata koos arutlema, kas ta on oranž koll siniste täppidega. Kui koledused kodustada, pole nad enam üldse koledad!

Lisaks pere ühised õhtusöögid ja rituaalid selle ümber ning vana aja lugude jutustamine telgis üksteise kaisus – kõlab ju nagu Astrid Lindgreni lapsepõlvemaailm?

Mänglevast tõsiseks

Raamatus on ka tõsisemaid ja eksistentsiaalseidki küsimusi.

Üks erilisemaid on mõtisklus raamatute jõust elu mõjutajana. Taas asi, mille peale eriti ei mõelda, aga lapsepõlves raamatutest nähtu mõjutab meid kindlasti. Seepärast pole tähtsusetu küsimus, kas joonistada lapsele paadis päästevest selga või kas jäätis ja kommid on lasteraamatus tehtud liiga erksavärviliseks. Ja panusena kirjanduslukku on raamatus lugu, kuidas Ellen Niit kirjutas oma tuntud luuletuse „Rongisõit“.

Lapsevanematele on tuttav dilemma, kas sundida last muusikakooli lõpuni käima või lasta tal see pooleli jätta. Küsimus on filosoofilisem kui hobitegevusse puutuv. Kas parem on püsivus või püsimatus? Kas eelistada ühe asja lõpuleviimist või erinevate kogemuste omandamist?

Eesti-Ameerika pere põhiteema on laste kasvatamine kakskeelses ja kahekultuurilises peres, lisaks venekeelne lasteaed. Eredamaid hetki ongi lugu sellest, kuidas väike Maria lasteaias vene tüdrukutega sõprust sobitab.

Dramaatilisemad toonid

Tõsidus keerab aga tuure juurde. Kuidas õppida laskma oma lastel minna ja nende valikuid aktsepteerida? Peale selle paljusid peresid isiklikult puudutavad teemad nagu hüperaktiivsus, Aspergeri sündroom ja muud diagnoosid, erilised lapsed…

Mõtlemapanevaim on küsimus, kas ja kui palju peab ema iseennast armastama, et suuta armastust edasi kiirata. Teoorias on asi ju selge: lennukiski tuleb hapnikumask tõmmata pähe kõigepealt endale ja alles seejärel aidata teisi. Tegelikkus, eriti ema-laste suhtes, on kordades keerulisem. Mil määral võib üks ema endale egoismi lubada? Kui ema on pere süda, kas ta võib siis vahepeal tuksumast lakata ja jätta pere omapäi toimima?

„Lastekirju“ ei paku lahendusi ega õigeid vastuseid, vaid kirjeldab lihtsalt ja ausalt ühe ema valikuid. Ja mõjub nagu hapnikumask või sõõm värsket õhku oma tõdemusega, et emaks olemine on põnevalt keeruline ja valikud teeb igaüks ise.

Epp Petrone ja Argo Kasela oma uute raamatutega Touresti reisimessil

Laupäeval, 11. veebruaril kell 11.30 on Tallinnas Touresti reisimessil Estraveli miniarvamusfestivalil külas Argo Kasela oma uue raamatuga “Taevakirju”.

Raamat heidab pilgu lennunduse köögipoolele. Pardapersonali töö seostub glamuuriga, kuid nagu kardinate taha piiludes selgub, on lennunduse argipäev uhkest elust kaugel. Tuhanded inimesed üle maailma võlgnevad oma elu salongiteenindajatele, kes on häda korral pannud reisijate nimel oma elu ohtu, kuid miskipärast ei räägita neist eriti.
Igal pardateenindajal on oma unikaalne lugu. See raamat kirjeldab autori üht eluperioodi stjuuardina.

Endine stjuuard Argo Kasela osaleb vestlusringis “Õpi teiste kogemustest lennureisidel”, mida juhib elukogenud reisiajakirjanik Krister Kivi. 

***

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 13.30 on Touresti reisimessil Estraveli miniarvamusfestivalil ka Epp Petrone oma uute raamatutega: “Lennukiga lõunamaale” ja “Lastekirju”.

“Lennukiga lõunamaale” on lühilugude kogumik lastele, mis räägib ühe pere talvisest reisist ühele soojale maale. Tegelased on juba tuttavad raamatutest “Marta varbad”, “Anna hambad”, “Leena peenar” ja “Kurru-Nurru vurrud”.

Raamatu “Lastekirju” lehekülgedel on ühe ema märkmed lobedatest lapsesuu-dialoogidest kuni õpitundideni, kuidas lasta oma suureks sirgunud teismelisel minema lennata. Vahele mahub ka reisijutte.

Kell 13.30 räägib Epp Petrone teemal “Lastega reisima” ning tutvustab oma uusi raamatuid, teda intervjueerib lastega reisimise blogi autor Janika Ritson (http://happylittletraveller.com/).

“Hiir püksis”, lastest kuni vanuriteni

Tekst: Epp Petrone, raamatu autor

Jah, kuidas sai hiir püksi? Tegelikult oli see hiir seeliku (ruudulise voldilise koolivormi seeliku) ja sukkpükste vahel. Ja sinna hüppas ta sellepärast, et soovis kassi käest eluga pääseda. Ja pääseski! Sai seeliku ja pükste vahel sibades minu seljas isegi koolibussiga sõita ja põgenes alles kooli riidehoius uutele elualadele…

Tõesti sündinud lugu!

Just sellised lood on minu uues raamatus, mida ma ülima mõnuga kirja panin.

Esimene inspiratsioon raamatu “Hiir püksis” suunal tuli tegelikult mu ammuse sõbra Kaja blogist, kui lugesin, mismoodi ta rääkis oma lapsepõlve loomadest (näiteks selles koerteteemalises postituses.) Ja mulle meenus, et üks minu läbi aegade lemmikraamatuid on “Väikese käpa jälg”, Silvia Rannamaa oma. Seal kirjutab autor ausalt üles tõesti sündinud lugusid, kohtumisi loomadega. Ta on end vabaks lasknud küsimusest, kui vana on sihtrühm. Kas need lood on lastele või suurtele? On see tähtis? Vastus: need on loomasõpradele.

Just sama võtmega otsustasin mina läheneda oma lapsepõlve loomalugudele.

Esialgne plaan oli teha Kajaga raamat kahe peale: üks kirjutab ühest otsast ja teine teisest otsast ja keskel saab kokku, umbes nii, sest arvasime, et ega meil lugusid ju nii väga palju ka pole…

Me saime kokku tema suvises maakodus ja kirjutasime tundide kaupa, siis tegime vahetust ja lugesime teise kirjutatut, ja siis sirutasime koibi, kõndisime ja arutasime-meenutasime. Kolme päeva jooksul sai rännatud vaimselt lapsepõlvemaadel… Ja failisuurused aina kasvasid, juba sai selgeks, et meil tuleb ikka mõlemal oma raamat.

Siis aga sõitsin tagasi Tartusse, Kaja tagasi Tallinnasse, ja sinnapaika see esialgu jäigi. Alles nüüd, äsja möödunud hilissügisel, kui olin tegelikult ise puugihaiguse tõttu rajalt maas (ise arvasin, et talveunepuhkuseunes), siis istusin kodus tekkide vahel ja tundsin, et kõige turvalisem maa, kuhu minna, on lapsepõlvemaa… Nii õnnestuski see looports mõnusa naudinguga ära kammida ja edasi saata. Nüüdseks on kõik veskid läbitud ja raamat on kaante vahel.

Huvitav, kui agaralt mu (praeguseks) üheksa-aastane Anna neid lugusid kuulata tahtis. Lugesin neid kunagi pärast kirjutamist tüdrukutele unejutuks. Anna on üks võimalik sihtrühma esindaja, kuigi sama huviga kuulas loetavat ka viieaastane Maria. Ja olen nüüd, kui raamat väljas, juba viie täiskasvanu käest kuulnud, et see on ka ja hoopis suurtele lugejatele nauditav raamat. No seda mina ju lootsingi! Esiteks, igasuguste stooride ees on kõik relvitud. Teiseks, loomade ees on kõik relvitud. Kolmandaks, siin lugudes on ajastu hõng, seega täiskasvanutele meeldetulemise võimalused, lastele teadasaamise võimalused.

Minule kui autorile oli see eelkõige võimalus kohtuda uuesti nende siitilmast lahkunud hingedega, kes on mulle olulised olnud. Vanaisa, mu loomaarst-kangelane, kes villisega ja minuga mööda kolhoosilautu kolistas. Ema, loomahull-avantürist, kes tõi rongiga koju hamstreid ja jagas kassipoegi kadrisantidele. Ja loomad, eelkõige Massa, see kassikaunitar, kelle ma sain 11. sünnipäevaks ja kes jäi minuga väga paljudeks aastateks.

Hea tunne on lapsepõlve tagasi minna. Seda kodu sel kujul enam ei ole, aga kirjutades ärkab ta ellu ja ma saan uuesti ta sees kõndida. Isegi kõige muret tekitavamad probleemid, näiteks pööningupraos haisev tuvilaip, on nüüd tagasi minnes kuidagi magusad. Nostalgia.

Aga raamat ei ole tegelikult väga magus. Nagu Anna mult ikka küsis, kui ettelugemist nõudis: “Kas on midagi rõvedat ja surmast veel?” On kohti, kus räägin kuketapust ja linnu sisikonna rookimisest, või sellest, kuidas kassipojad kukkusid sigade sõime… Need on tõesti sündinud lood ja just selline sai minu sisemine kokkulepe iseendaga: ei mingit ilustamist ega väljajätmist. Nii, nagu mina neid lugusid mäletan ja läbi enda omal ajal lasin, nõnda sobivad nad ka uuele põlvkonnale.

Kõige olulisem sõnum sellest raamatust on minu jaoks armastus. Vastutustunne muidugi ka, aga kui liiga palju vastutusele mõelda, siis võib elu jääda elamata (lapsed muretsemata, loomad võtmata, sest kust ma tean, kas ma ikka hakkama saan…). Mul on hea meel, et mu ema oli heas mõttes kergemeelne, kes pikalt mõtlemata meile loomi lubas. Ja samasuguse kerge sulega ja pikalt mõtlemata on ka see tekst sündinud. Seda oli nii mõnus kirjutada ja loodan, et on sama mõnus lugeda!

Tegelikult on kaante vahele jõudnud pool teksti, kunagi lõpetan teise poole, looportsu loomadest, kes tulid mu ellu veel täiskasvanueas.

Meie kirjastuse uude, tõsieluliste loomalugude sarja kuulub ka Kerttu Soanssi “Inimene puudlinahas“, tema lood loomadest, sisse nii naljakat kui traagilist kui südamlikku nooti. Ja ootan väga, millal sõber Kaja Sepp saab oma elu loomad ritta, nii et nad lugejateni jõuavad!

Epp Petrone kohtub Kuressaares lugejatega

Epp Petrone kohtub 29. oktoobril kell 11 Saare maakonna keskraamatukogu lasteosakonna II korruse klaastoas.

Jutuks tulevad reisid ja raamatud, oodatud on nii lapsed kui täiskasvanud.

http://petroneprint.ee/raamatud/kurru-nurru-vurrud/

Epp Petrone Rakvere Rahva Raamatus

Emadepäeval, 8. mail kell 14.00 ootab Epp Petrone kõiki lapsi koos vanematega Rakvere Põhjakeskuse Rahva Raamatusse, et rääkida oma raamatutest “Kurru-Nurru vurrud” ja “Leena peenar”.

“Leena peenar” ja “Kurru-nurru-vurrud” kuuluvad sarja “Meie pere lood” ning on järjeks lasteraamatutele “Marta varbad” ja “Anna hambad”. Need on lühilood ühe pere tegemistest läbi laste silmade.

Tule kuulama, kuidas õpetab Leena Kurru-Nurrule inimeste maailma ja Kurru-Nurru õpetab Leenale vastu kassimaailma, ning saa oma raamatutesse Epp Petronelt autogramm.

Epp ja Justin Petrone Kose raamatukogus

Epp ja Justin Petrone on reedel, 2. oktoobril kell 18 külas Kose raamatukogul, kus kohtutakse ja vesteldakse lugejatega, kaasas on ka valik Petrone Prindi raamatuid.

Ilmus “Kas süda on ümmargune?” 2. osa

Kõikidele midagi head suveks: ilmus Epp Petrone reisiromaani “Kas süda on ümmargune?” teine osa.

Seekord saame aimu kunagise tõsielu-telesarja “Robinson” sünnist – reisime paradiisisaarele, Malaisiasse.