Kommenteeritud juudi jutud Margit Prantsus

Ilmunud
12.2018

70 tõestisündinud lugu

Oh seda Iisraeli! See on kirev, väsimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus kõrvalseisjad ei saa jätta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis kõige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on võimalik kogeda sellist südamlikkust ja hoolimist, mis võtab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad kõik vajakajäämised.
Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta tõestisündinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkümnest aastast. Sellesse aega jäävad ka tema enda Iisraeli-külastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja sõprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Mõned lood viivad meid ka Iisraelist väljapoole.

Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakümmet vanaks, siis on selles raamatus täpselt seitsekümmend juttu.

Tirat Tzvi on Iisraeli suurim datlikasvataja ja seal on umbes 18 000 datlipalmi. Lisaks kasvatatakse seal kibutsis ka lulav’e, mis on vajalikud lehtmajade püha ajal. Lulav on datlipalmi kaunis palmikulaadne oksake, üks traditsioonilisest neljast taimest, mida usklikud juudid lehtmajade püha ajal palves viibutavad. Ilma lulav’ita ei saa religioosne juut seda püha korralikult tähistadagi. Sestap on sügiseti nende taimede nõudlus suur. Mitte iga suvaline datlipalmi oks ei ole õige, palvetamiseks sobiv lulav. Sellel on konkreetsed parameetrid.

(jätkub raamatus)

—-

Keegi Pittsburghi juudi noormees leidis 2013. aastal lahenduse, kuidas kipa sporti tehes peast ära ei kao. Leiutis on väga lihtne ja geniaalne. Peanupu otsas asetsev kipa on kaunite peenikeste heegeldatud lõngakettide abil umbes kümnesentimeetriste vahemaade tagant ühendatud peapaelaga. Teisisõnu on tavaline paari sentimeetri laiune peapael ühenduses peanupul asuva kipa’ga. Heegelniidid hoiavad kipa’t kindlalt pea küljes. Eemalt ei ole ühenduslõngasid üldse näha; eriti kui mehel on mustad juuksed ja ka ketid on musta värvi. Lahenduse eeldus on peapael, mis sportides ka igati sobilik.

(jätkub raamatus)

—-

Venemaa pearabi on Berel Lazar. Teda kajastatakse üsna sageli juudi maailma meedias. Tal on ka president Putiniga väga head suhted.

Ühel reedel mõned aastad tagasi pidi rabi koos presidendi ja teiste tähtsate tegelastega osalema tseremoonial väljaspool Moskvat. Belgorodi rajoonis Prohhorovka linnas mälestati Prohhorovka lahingu 70. aastapäeva. Kõrge tasemega riiklikult ürituselt ei sobinuks rabil mingil juhul puududa.

Aga reede õhtul algab ju sabat, millal on, nagu öeldud, keelatud reisida liiklusvahendiga. Kremlis teati rabi murest ja lubati, et rabi lennuk lahkub Moskva poole kohe pärast tseremooniat ehk kaks tundi enne hingamispäeva algust. Nii saabunuks rabi Moskvasse tund enne rituaalset sabatiküünalde süütamise aega ja jõudnuks sabati tervitamise ajaks veel kojugi.

Nagu suurürituste puhul ikka kipub juhtuma, venis tagasitulek hilisemaks. Lennukil ei õnnestunud alguses plaanitud ajal õhku tõusta.

(jätkub raamatus)

—-

2011. aastal avaldati Jeruusalemmas ortodokssetele juutidele mõeldud „Raamat värskelt abiellunutele. Füüsilise intiimsuse teejuht“, kus räägitakse lõpuks ometi vägagi avatult kõikvõimalikest seksuaalküsimustest, mis abieluinimestel ette võivad tulla.

Teos põhjustas ilmudes väga suurt poleemikat. Eelkõige muidugi sellepärast, et neil teemadel räägiti väga avatud ja ausal moel, mis on ortodokssetes juudi kogukondades üsna haruldane. Aga kuigi paljud usklikud juudid Iisraelis seda raamatut põlastavad, on sellel siiski suur hulk just religioosseid lugejaid.

(jätkub raamatus)

—-

Aastal 2006 õnnestus islamiliikumisel Hamāsil röövida Iisraeli sõdur Gilad Shalit. Et pikk jutt lühemaks teha – ta viibis üle viie aasta Hamāsi terroristide käes vangis. Iisrael püüdis teda erioperatsioonide abil vabastada, kahjuks tulemusteta. Tuli istuda läbirääkimiste laua taha.

Aastaid kestnud jõupingutuste tulemusel õnnestus mees lõpuks vangistusest välja osta, aga hind selle eest oli väga ränk. Vastu nõustus Iisrael oma vanglatest vabastama 1027 eluaegset vanglakaristust kandvat moslemi terroristi, kes vastutasid ühtekokku veidi alla 600 inimese tapmise ning tuhandete sandistamise ja vigastamise eest.

Arusaadavalt põhjustas ebavõrdne tehing Iisraeli ühiskonnas suurt arutelu ja tuliseid reaktsioone.

(jätkub raamatus)

—-

Leedu linnas Kaunases sündis 1870. aastal juudi perekonda Tovia Gefen, kellest hiljem sai rabi. 1903 emigreerus ta Ameerikasse. Tovia Gefenil oli väga põnev elu ja ta tegi selle jooksul palju häid tegusid. Aga kõige tuntumaks sai ta ilmselt selle poolest, et 1935. aastal lubati teda erandkorras Coca-Cola salaretseptide ligi. Seda selleks, et ta võiks rabina veenduda, kas Coca-Cola on ikka koššerjook, ja anda välja vastava tunnistuse. Erandkorras võimaldati rabi Gefenil joogi retseptiga tutvuda tingimusel, et ta retsepti iialgi kellelegi ei reeda.

(jätkub raamatus)

—-

Rabid on andnud uuesti abiellumise õiguse nendele, kelle kadunud abikaasa kohta on tõendatud, et nad olid 11. septembri õnnetuse ajal kokku varisenud kõrghoone ülemiste korruste kontoriruumides ajal, kui lennuk hoonet rammis. Siis võib inimest surnuks pidada, isegi kui tema maiseid jäänuseid ei ole leitud. Kui inimene aga viibis sel hetkel veidi eemal ja on väiksemgi võimalus, et ta võis eluga pääseda, mis sest, et ta tänini kadunud on, siis rabid tema abikaasale uuesti abiellumise õigust ei anna. Nad nõuavad surma kohta rohkem tõendeid. Kui leinav pool on tõsiusklik, jääbki uuesti abiellumata.

(jätkub raamatus)

—-

2009. aastal räägiti Iisraelis juhtumist, kus peigmees üritas oma pulmas klaasi purustada, aga see ei õnnestunud esimesel katsel. Proovides uuesti ja veidi ägedama jalalöögiga, juhtus aga õnnetus: klaas lõikas läbi kinga jalga sisse. Pulmapidu katkes kaheks tunniks, sest peigmees viidi kiirabisse.

Vihase ja häbistatuna kaebas ta hiljem pulmasaali omaniku kohtusse, nõudes temalt 13 000 euro suurust valuraha, sest omanik, kelle ülesannete hulka kuulus ka purustamisele mineva klaasi varumine, oli talle andnud väidetavalt väga raskesti puruneva klaasi.

(jätkub raamatus)

—-

Aastal 2013 oli keegi iisraellane väidetavalt Nutumüürist sinna toodud kirjakesi välja urgitsenud, omale koju viinud ja neid Facebooki leheküljele postitanud. Oli loodud lausa Facebooki lehekülg pealkirjaga „Sedelid, mille olen leidnud Nutumüürist“. Otsekohe sai see tuhandeid meeldimisi, netikeeles laike.

Kui osa välismaa inimeste arvates oli tegu lihtsalt toreda asjaga, tuli Iisraelis vahejuhtumist suur skandaal. Kuidas ikka saab keegi, pealegi veel iisraellane ja juut, tungida inimeste salapalvetesse, ja mis veel hullem – neid avalikustada?

(jätkub raamatus)

—-

Ühel päeval tuli keegi telavivlanna töölt koju ja parkis auto maja ette. Sinna, kus ta alati oli parkinud. Hiljem tahtis ta taas sõitma minna, aga avastas, et autot enam ei ole. Sinna, kus tema auto seisnud oli, oli asfaldile valge värviga joonistatud suur kast. Kasti kõrval seisis invaliidi parkimiskoha värskelt paigaldatud märk.

Naine helistas linnavalitsusse, et auto jälgi ajada. Sealt selgus, et tema auto oli teisaldatud.

Kuidas nii, teisaldatud? Miks? Naine selgitas ametnikule, et on seal alati parkinud ja nii parkis ka täna. Alles nüüd, kui ta tuli autot otsima, oli auto asemele ilmunud invaliidi parkimiskoha märk.

(jätkub raamatus)

Autoriõigus: Margit Prantsus ja Petrone Print OÜ, 2018

Toimetaja: Loone Ots
Keeletoimetaja ja korrektor: Triinu-Mari Vorp
Kujundaja: Ande Kaalep

ISBN 978-9949-651-28-3 (köites)
ISBN 978-9949-651-30-6 (epub)
ISBN 978-9949-651-31-3 (epub)

Trükk: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ

kõva kaas, 140 x 186 mm
208 lk

Kommentaarid