elektrienergia_paikesest_ja_tuulest

Ilmunud
12. 2012

See raamat on sündinud koostöös inimestega, kelle majapidamisse tuleb elekter päikese ja tuule jõul. Nad on nutikad, ettevõtlikud ja neid leidub igas Eestimaa kandis. Paarkümmend inimest räägivad sellest, mis asjaoludel ja kuidas neist alternatiivenergia tootjad on saanud. Nad näitavad oma koduelektrijaamu, pajatavad seikadest, mis elektrijaama rajamisel juhtunud, ning mõtisklevad päikese- ja tuuleenergia võimalikkuse üle Eesti oludes.

Raamatus on ligi 200 fotot ja joonist, mis aitavad mõista kasutatavate süsteemide olemust ja ehitust ning saada põhjaliku ülevaate koduse elektrijaama rajamisest ja töötamisest.

Loodame, et raamatust saavad innustust, kasulikke nõuandeid ja julgust nii need, kel eluline vajadus kodune elektrijaam käima panna, kui needki, keda paeluvad alternatiivenergia ja säästlik eluviis.

Katkendid

Möödakäijaid satub Kösti tallu haruharva. Seitsme aasta jooksul vast kolm-neli juhuslikku marjulist ja matkajat. Ühel hommikul koputas aknale võõras mees. Ta oli kusagilt kuulnud, et oleme siin talus ise elektrisüsteemi käima saanud. Temal olevat asi poole peal ja tahab teada, mismoodi meie seda teinud oleme. Kord jälle väntas õue seltskond jalg-rattureid. Olid talust mööda sõitnud ja pilk jäänud pidama päikesepaneelidel. Sada küsimust: on see ikka võimalik, et elektrit toodate ise ja et veevärk on majas ja televiisor seinal ja internet ja…? On küll. Päikese- ja tuuleenergia elektrit tootma panek pole ammu enam friikide mängumaa ja jutt süsteemide hirmkõrgetest hindadest ei vasta tõele.

Küsijaid ja asjahuvilisi on leidunud veel ja veel. Nii küpses mõte, et võiks kogemused kokku koguda ja neid paljudele jagada. Oleme kahe aasta jooksul käinud Eestimaa ini-meste kodudes, kus puudub elektrienergia püsiühendus või on koguni kaks süsteemi: nii püsiühendus kui ka alternatiivne energiasüsteem. Inimesed, kes on asja käsile võtnud, on tulemusega rahul ja tehtu üle uhked.

Ühe esimese retke tegime 2011. aasta kevadel Mohni saarele. Oli ju Viinistu mees Jaan Manitski esimesi, kelle majapidamisse hakkas elektrit tootma tuulegeneraator. Mohni on hea näide, kus uuendus-meelne Manitski on püüdnud saare elektrisüsteemi aina paremaks ja ökonoomsemaks muuta.

Üks viimaseid käike enne raamatu trükkiminekut oli Nais-saarele. Kui võtta aluseks ruutkilomeetrid ja majapi-damised, siis just Naissaarel on kõige rohkem maju, mil päikesepaneelid katusel. Nende vahele mahub palju huvitavaid elektrilugusid ja huvitavaid inimesi.

Päikese- ja tuuleenergiasüsteeme ei tasu karta. See pole kosmoseteadus ega maksa utoopilist hinda. Kümne aastaga on päikesepaneelid umbes kümme korda odavamaks läinud, süsteemid töökindlamaks arenenud ja kompetentseid inimesi juurde tulnud. Uskuge, Eesti kliimas on nii tuult kui ka päikest nii palju, et tasub see energiatootmisse suunata. Seda kinnitavad inimeste kogemused, kes päikest ja tuult juba oma majapidamises kasutavad.

Kes voldil ja vatil vahet ei tee, neil ei maksaks siis-ki oma nina elektriasjadesse toppida. Mõistlikum on töö tellida asjatundjatelt, kel on oskusi ja kogemusi ja kes tehtu eest hiljem vastutavad. Ka raamatus kirjeldatud skeeme ei maksa üks ühele järele teha, iga majapidamine on unikaalne ja iga lahendus vajab projekti. Elektrilahendused sisaldavad veel paljusid üksikasju ja nüansse, mida raamatus ei kirjeldata ja mis ka kodulehel väljas pole.

Nüüd on need lood – inimeste lood ja elektrilood – kaante vahel. Ideid saab raamatust kuhjaga. Mis raamatusse ei mahtunud, on väljas meie kodulehel www.omaenergia.ee. Usume, et entusiasm ja pealehakkamine on nakkav. Rohkem päikest ja parajat tuult!


Elektrit Topul ei olnud. Või õigemini oli, aga kaugel. „Kui oled nii palju rassinud, ja see sammal ja savi, roog ja puit, kohupiimakrohv, siis on ju loogiline, et ka elekter pole see, mis traati mööda majja jookseb. Kujutasin ette, et siin peaks ikka täiesti sõltumatu olema.“ Jalakas uuris siiski Fortumist, mis see maksma läheb, kui elekter majja vedada. Ta nägu võtab hapu ilme. „See oli kolossaalne number, täiesti arutu number ja siis mõtlesingi, et selle raha eest ostan parem akud ja tuuliku või geneka. Nii tegingi. Sealt see kõik peale hakkas.“ Rahanumber pidi olema selline, et paneb Jalaka veel mituteist aastat hiljemgi imestama. Ta ei teadnud tol ajal täpselt, kuidas ta tuule- ja päikeseenergia jõul töötava elektrisüsteemi tööle saab, aga ta teadis, et saab.

Eestis polnud ju sajandivahetusel veel kedagi, kes oleks väikemajapidami-ses alternatiivenergiat kasutanud ning neid süsteeme polnud kusagil kasutu-sel. Jonnakas avastaja Jalakas sai süsteemi käima. Omaenese tarksest.

Ilmumisandmed

  • Väljaandja: MTÜ Kolm KobrastISBN 978-9949-511-04-4

Kommentaar

  1. Superhea raamat just neile, kes on mõttes mõlgutanud ja nüüd justkui viimane tõuge veel puudu, et ise samale teele minna. Head näited elust meie ümbert, lisaks ka praktilisi näpunäiteid-selgitusi. Tahaks ka kiita kirjastuse postitiimi, kes nõnda kiiresti raamatu minuni toimetasid, et jõudsin enne edasi kinkimist veel ise ka raamatu läbi lapata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga