Sootska Annela Laaneotsa “Minu Setomaa” esmaesitlus on laupäeval, 3. augustil kell 13 Seto kuningriigi päeval Küllätüvä külas. Autoriga vestleb kirjastaja Epp Petrone. Kohapealt saab raamatut osta soodushinnaga.
Tallinnas esitleme “Minu Setomaad” neljapäeval, 15. augustil kell 17.30 Solarise Apollos. Annelaga vestleb “Minu Virumaa” ja “Minu Ugrimugri” autor ajakirjanik Rein Sikk. Esitluspäeval on raamat Apollo Klubi liikmetele müügil 10% soodsama hinnaga.
“Minu Hiiumaa” kohvikutepäev ja Võtikvere elukirjamaastikud
Tekst: Epp Petrone, kirjastaja
Tervitused meie kirjastuselt! Kas teate, et tulemas on selle suve kuumim nädalavahetus Hiiumaal, sealne kuulus kohvikutepäev? Just seal ootab ees meie „Minu Hiiumaa” esitlus, täis sära ja särtsu ja äpardusi: Soonlepa karjamõisas, reedel, 3. augustil kella 15–20. Mae Lender kirjutab oma kahest varasemast kodukohviku-kogemusest siin. Mae Lender on nimelt osaline Hiiumaal Soonlepa karjamõisas, teisisõnu keramaja-kultuuritalus.
Soovitan Mae raamatut kõigile, kes otsivad intelligentset ja samas ladusat lugu. Olen siin postituses enda „Minu Hiiumaa” lugemiskogemusest täpsemalt rääkinud. Mael ei ole kuut põlvkonda esivanemaid saare kirikaeda maetud ja ta võib vabalt võtta – niikuinii ei tunnistata hiidlaseks! Ta kirjeldab hiiu kinnisvaramaaklereid ja muid memmesid, keel põses, ja keerab isegi sitasõja ja kaevu visatud laiba anekdoodiks.
Seekordse raamatuküla fookuses on elukirjade mälumaastikud ja koos Imbi Pajuga on neil maastikel teekonda juhtimas Rein Sikk, meie kirjastuse teoste „Minu Virumaa” ja „Minu Ugrimugri” autor. Maastikel on seiklemas ka „Minu Brüsseli” autor Vahur Afanasjev ning „Minu Viini” autor Triinu Viilukas.
Võtikvere raamatuküla on väga omapärase auraga üritus, ja pealegi saab sealt paljude kirjastuste teoseid sõbrahinnaga. Meie kirjastuse letist leiab valiku uuemaid raamatuid nii suurtele kui ka lastele, samuti eelnevate aastate menukeid.
Mida veel suvesappa lugemiseks soovitada, neile, kes üritustele minna ei soovi, vaid tahaks lihtsalt head raamatut? Kui sa pole veel juhtunud meie „Minu Pärnut” näppu võtma, siis palun tee seda!
Tervitades
Epp Petrone, kirjastaja
PS. Kes mäletab, soovitasin juunis ja juulis meie kirjastuselt raamatuid, mis sobivad mu meelest mõnusalt päikselisse võrkkiike või vihmarabinas aita. Soovitasin lugemist ka meie kirjastuse vanade raamatute seast. Head lugemist!
Ugrimugri jõudis Soome
Tekst: Rein Sikk, “Minu Ugrimugri” autor ja Eesti Päevalehe ajakirjanik
[slideshow]
Mul oli au ja rõõm teha pisut Petrone Printi ajalugu, esitledes Soome vanimal, 21.
korda toimunud Turu raamatumessil oma üllitist “Minu Ugrimugri”. Mess toimus 5.-7.
oktoobril Soome vaimsuse kantsiks peetava Turu linna messihallis.
Tegelikult väärib erilist kiitust minu õhutaja ja intervjueerijana suurima töö tegija
soomlane Harri Rinne, kelle töödest-tegemistest on ehk teada raamat “Laulev
revolutsioon”. Just Harri oli see, kes sai nõusse ka 21. korda messi korraldanud
legendaarse kirjandusorganisaatori Kari J. Kettula, nii et “Ugrimugri” esitluseks oli
eraldatud nii üks väiksemat sorti lava kui ka tõeline jurta, mis paelus oma eriti intiimse
atmosfääriga. (veel …)
Turu raamatumess esitleb: “Minu Ugrimugri” – raamat, mis avab hõimurahvaste hinge
2010. aastal Eestis ilmunud raamat “Minu Ugrimugri – uskumatud seiklused soome- ugri ilmas” põhjustas pisikese soome-ugri revolutsiooni, sest sellelaadset sissevaadet
hõimurahvaste eluolusse ja hinge polnud varem ilmunud.
Põhjus pole ainuüksi selles, et “Minu Ugrimugri” on ära teeninud ligu poolsada
meedikajastust, mida on Eesti kohta suhteliselt palju. Põhjus pole ka ainuüksi selles, et
aasta hiljem oli “Minu Ugrimugri” nii Tallinna suurima raamatukogu kui mitme teisegi
kogu loetuimate üllitiste hulgas.
Kui senini on soome-ugri teemat käsitletud eelkõige teaduslikuna, filoloogiast,
folkloorist, etnograafiast lähtudes, siis autor, aasta ajakirjaniku tiitliga pärjatud Rein Sikk
valis hoopis teise tee. Ta otsis oma muhedate juhtumiste kaudu hõimurahvaste hinge ja
väidab, et leidis selle. Raamat viib meid Ungarist Siberini, Soomest ja mujalt saamide
aladelt kauge Udmurtiani. (veel …)
Rein Sikk ja Margot Roose Vikerraadios
Täna kell 12.15 on Vikerraadio saates Uudis+ külas Rein Sikk (“Minu Ugrimugri”) ja Margot Roose (“Minu Amsterdam”). Arp Mülleri intervjuu Margot Roosega algab kell 12.45.
Palume kuulama!
Rein Sikk valiti 2010. aasta parimaks ajakirjanikuks
Eesti Ajakirjanike Liit valis Rein Siku (“Minu Ugrimugri”) 2010. aasta parimaks ajakirjanikuks. Palju õnne sulle, Rein!
Tähtsa sündmusega seoses saab meie e-poest selle nädala lõpuni osta “Minu Ugrimugri” 8 euroga (tavahind on 10,16 €).
Postimehes ilmunud artiklit selle kohta saad lugeda siit.
Petrone Printi raamatud on üks osa minu elust, ma lihtsalt ei suuda ilma nende raamatute lugemiseta olla. Need on minu silmaringi tunduvalt suurendanud. Praeguseks olen peaaegu 12 raamatut 29st läbi lugenud. Järgnevalt teengi siin lühikese kokkuvõtte just nendest raamatutest: kirjutan meeldejäävamatest teemadest ja enda arvamusest.
Siin on kirjas kõik, kes arvustasid perioodil 25.10-25.12 meie raamatuid ja said selle eest kingituseks Sandra Steingraberi raamatu “Mina olen ookean”.
Tekst: Dagmar Lamp, viimaseid päevi kirjastuse assistent
Selle nädalaga saab läbi minu tööaeg Petrone Printi assistendina ja see on minu jaoks natuke kurb. Petrone Print on tilluke ja siinsed inimesed moodustavad omaette pisikese perekonna, kus igal ühel on omad ülesanded, omad väikesed kiiksud ja omad tugevused-nõrkused. Siin on armas ja mõnus ja mul on kurb ära minna. Ja ega ma ju lõplikult Petrone Printi oma elust maha ei kanna – Epp (ja Tiina ja Kairit) jäävad ju ikka mu sõbrannadeks, raamatuid kirjutan ju jätkuvalt edasi… Aga ikkagi on natuke kurb.
Kõike seda mõtlesin, kui istusin teisipäeval oma viimasel Lutsu raamatukogu vestlusõhtul, kui õhus levis vänge kalahais ja akna taga sadas vihma. Mõtlesin kõikidele nendele vestlusõhtutele, kus ma samamoodi istunud olen. Näiteks “Minu Horvaatia” vestlusõhtu ajal rääkis Sigrid just parasjagu kotkaparvedest ja kotkarestoranist ning lindudest, kui äkitsi hakkasid akna taga Tartu Rongad kisama, kriiskama ja suures parves lendama, nii et taevas läks mustaks. Naeratasin omaette – Tartu Rongad, te olete armsad! Ja ilma teieta ei kujutaks ju Tartut ettegi!
Iga vestlusõhtu on olnud omanäoline, õigemini – autorinäoline. Teeme siis väikese tagasivaate neile Lugemisaasta raames praeguseks toimunud õhtutele.
Oktoobrikuu vestlusõhtu Lutsu raamatukogus (Kompanii 3/5, IV korruse saal) viib kuulajad rännakule ugrimugri rahvaste imepärasesse ja kohati kummalisse maailma. Oma kogemusi ja tähelepanekuid meist ja meie sugulasrahvastest vahendab Rein Sikk, “Minu Ugrimugri” autor.
Üritus toimub reedel, 8. oktoobril kell 18, kohapealt saab osta sõbrahinnaga raamatuid ja jagatakse ka autogramme!
Olete kõik oodatud!
Meie autorid eesti kirjanduse laadal
Kadriorus, Ed. Vilde Muuseumi esisel platsil, toimub 18. septembril kolmas eesti kirjanduse laat ja kirbukas, selle aasta märksõna on „reisiraamatud“.
Klassiku akende all avanevas vabaõhu raamatupoes müüvad eesti kirjandust mitmed kirjastused, selahulgas ka Petrone Print, ja Uuskasutuskeskus. Igaüks saab ka ise eesti kirjandusega kaubelda paralleelselt toimuval eesti kirjanduse kirbukal ( registreerimine MTÜ Kirbuturg kaudu http://www.kirbuturg24.ee/)
Sügiseses värskes õhus toimuval üritusel on võimalik kohtuda ka põnevate reisivate kirjanike-ajakirjanikega. Meie autoritest saab kuulda saab Rein Siku ja Sigrid Suu-Peica viimastest reisiraamatutest.
Lastele on kogu päeva vältel avatud Vilde verandal tegutsev„LasteLugemispesa“, samuti on avatud välikohvik.
Korraldajad kutsuvad üles kõiki kohale tulema jalgratastel, sest koostöös Kadrioru Seltsiga avatakse ürituse ajaks valvega jalgrataste hoiupunkt.
Üritus on tasuta.
PROGRAMM:
11-17. 00 raamatu müük, kirbuturg
11-17.00 Laste Lugemispesa
11-17.00 Kohvik
11-17.00 Ratta hoiupunkt
12.00 Rein Sikk räägib “Minu ugrimugri” raamatust
14.00 Olev Remsu ja Tiit Pruuli vestlus “Rongiga maailmalõppu” reisiraamatust
16.00 Sigrid Suu-Peica “Minu Horvaatia” raamatust
Kuidas ugrimugride Suurim Saladus oleks peaaegu ugrimugri raamatust välja jäänud
Autor: Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, raamatu „Minu Ugrimugri“ autor
Et kõik algusest peale ja ausalt ära seletada tuleb alustada sellest, et Petrone Prindi nägusad näitsikud palusid mul siia blogisse kirjutada, et kuidas siis „Minu Ugrimugri“ üldse sündis.
Seda ma nüüd teengi. Ja ütlen välja ühe pisikese saladuse Suure Saladuse kohta.
Loos on kaks peasüüdlast Justin Petrone ja Kadrina bassein. Täna olen neile mõlemile südamest tänulik.
Seega, oli sügis 2009. Olin just eelmisel õhtul lõpetanud Justin Petrone „Minu Eesti“ lugemise ja sumasin hommikul Kadrina basseinis. Alati kui vähegi võimalik käin ma hommikuti hüljest mängides just seal oma mõtteid kogumas. Ja mis lust on hiljem tööle minna, kui pooletunnine hülgemäng on su pea triiki täinud tarvilike mõtetega. Nüüd on need vaja ainult kirja panna.
Ja nii ma siis seal sumasin ja „Minu Eesti“ peale mõtlesin, kui äkki jõudsin selleni, et minul on ka ju raamat olemas ja peaaegu et valmis.
Peas nimelt.
Raamat kõigist neist vahvatest ja enneolematutest juhtumitest, mis minuga sündinud mööda soomeugrilaste asualasid rännates ja hõimalastega kohtudes. Kõik ei mahu ju lehte. Ja kõige koht polegi lehes. Aga kõik olulisem on mälus alles.
On olnud hulgi nii naljakaid juhtumeid kui kurbi hetki, rääkimata sellest, et olen pidevalt mõelnud meie – soomeugrilaste püsimise saladuse peale. Ja võib-olla selle ka leidnud.
Sumamine sai basseinis sumatuid ja mõte valmis mõeldud, nüüd jäi üle vaid teostus.
Lõuna ajal saatsin Epule e-kirja, et selline mõte tuli pähe. Et kirjutaks raamatu ugrimugri maadest ja ugrimugri inimestest. Epp oli paukselt nõus. Ja õhtuks olime praktiliselt käed löönud. Virtuaalselt. Lausa lust ja lillepidu niimoodi tegutseda. Mõeldud – tehtud. Ei siis muud kui … tuld.
Nüüd jäi vaid üle kõik tarviline nüüd ajurakkudest välja kaevata ning kirja panna.
Arvuti klõbises, klõbises, klõbises.
Nii lihtne see oligi.
***
Ja mäletan, et käsikirja lubatud äraandmiseni oli jäänud üks päev. Oli kevad 2010. Kõik tundus absoluutselt klaar ja selge olevat. Ära tegin. Jess!
Nii igaks juhuks, kuigi ei teagi täpselt, miks, kerisin käsikirja viimaseid lehekülgi arvutiekraanil edasi-tagasi.
Ning korraga haaras mind õudus.
Appi! Ma olin mitu kuud kirjutanud ja mõelnud ikka selles suunas, et tuua välja ugrimugride Suurim Saladus. Lasta sel paista läbi erinevate kohtumiste, läbi erinevate juhtumiste. Just selle Suure Saladuse lugejatele välja ütlemine oli ju olnud raamatu kirjutamise peaeesmärk ja peamine mõte. Aga lõpuks tuli see Suur Saladus ju ka selgesõnaliselt välja öelda. Sest nii olin lubanud. Ja just selle Suure Saladusega pidi raamat lõppema.
Aga ju oli see Suur Saladus selle raamatu kirjutamise ajaga nii väga minu omaks saanud, et ta ei tundunudki enam niiväga Suure Saladusena. See oli pigem juba tavaline tavatõde. Seepärast, et olin selle peale nii palju mõelnud.
Ja nüüd haaras mind õudus kui olin käsikirjale viimaseid pilke heites korraga aru saanud, et olin jätnud selle Suure Saladuse ju … raamatusse kirja panemata. Olin unustanud. Nii oleks äärepealt jäänud täitmata lubadus, mille lugejatele andis. Nimelt viia nad selle Suure Saladuse juurde.
Ohh!
Õnneks oli veel aega. Ja õnneks oli mul Suur Saladus nii selge, et läks ludinal kirjaridadesse. Ja päästis raamatu ära.
Vaat siis, mis võib juhtuda kui ühe asja peale liiga palju mõtled. Aga see on tegelikult ka väga ugrimugrilik.
Ei Epule ega teistele tublidele Petrone Prindi näitsikutele pole ma senini sellest äpardusest rääkida julgenud.
“Minu Ugrimugri” esitlus Viru Folgil
Reedel, 6. augustil esitles Rein Sikk Viru Folgil oma raamatut “Minu Ugrimugri”. Reinuga vestles folgi peakorraldaja Peep Veedla, kohal oli ka kultuuriminister Laine Jänes. Esitluse avas Rein aga hoopis huvitavalt ja palus kõigil kaerajaani tantsida. Nii juhtuski, et Daki ja Kairit vihtusid koos Laine Jänesega tantsida ning sattusid nii ka ajaleheveergudele. Kahjuks ei saanud minister väga kauaks paigale jääda (“Jänesel on jah pidevalt ühed jänesehaagid,” naljatles ta), vaid pidi edasi sõitma Kuusallu, tähistama Veljo Tormise 80. sünnipäeva. Kirjastuse poolt kinkisime aga ministrile ja endisele Tartu linnapeale kolm raamatut: “Minu Ugrimugri” (kuhu sai sisse ka Rein Siku autogramm), “Tartu rahutused” ja Epu “Kas süda on ümmargune?”.
Õhtu jätkus aga sama lõbusalt, Rein meenutas oma ugrimugri lugu ning vahepalaks mängisid noored viiulivirtuoosid Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal Viljandi kultuurikolledžist kauneid palu.
“Minu Ugrimugri” raamatut saab tellida meie kodulehelt petroneprint.ee/minu_ugrimugri.php, samast saab lugeda ka katkendeid raamatust.
Maailm läbi inimese 
Põhjus pole ainuüksi selles, et “Minu Ugrimugri” on ära teeninud ligu poolsada
Täna kell 12.15 on Vikerraadio saates 
Autor: Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, raamatu „Minu Ugrimugri“ autor