Nõid annab nõu Väike Myy, Pille Pettai

See oli üks maikuu päev, kui juhtusin nägema, kuidas vanaisal väga halb hakkas. Kõik askeldasid tema ümber ja mina lipsasin vaikselt uksest välja. Esialgu oli vaid suur hirm, jooksin metsa, mis juba siis oli mu varjupaik ja kaitsja, ja juurdlesin nähtu üle: mis on see hirmus valu, mis suure tugeva mehe naise häälega karjuma paneb?
Ma ei tea, mis seal metsas juhtus, arvan, et kohtusin Isand Surma endaga. Mu hinge tuli suur rahu.

(jätkub raamatus)

Kuna kirik käsitleski nõidu saatana käsilastena, siis protestimeelsem osa selle tee valiski. Muidugi oli see tee okkaline ja ohtlik ja igasugune tegevus pidi toimuma väga salaja. Rituaalid said ohtlikuma alatooni ja ehk ka kergeusklikud nõiad ise jäid uskuma, et neid käsutab Saatan. Oli see nüüd nii või teisiti, aga üks väike osa eraldus ja lõi omaette salajase klanni.

(jätkub raamatus)

Kui inimene kurdab, et raha on vähe, siis ongi seda vähe – ka siis, kui sissetulek suureneb, ei jätku ikka mitte millekski. Rahasse tuleb alati suhtuda rõõmsa poolehoiuga – oh, näe, mul on tervelt viis eurot! Tore!

Miks nii on? Sest igasuguste välja öeldud sõnadega me blokeerime iseennast.

Täpselt sama reegel kehtib raha teenimise kohta. 

(jätkub raamatus)

Armumaagia ei möödu mitte kunagi tagajärgedeta, maksma peate alati.
Pole harvad ka juhud, kus kokku seotakse teid ka füüsiliselt: tekib mõni haigus või juhtub õnnetus, mille järel üks pooltest vajab alatist hooldamist. Tahtsite ju seda inimest igaveseks endale, palun, võtke!

(jätkub raamatus)

Pole vaja, et keegi järele hakkaks proovima, seepärast: ei mingeid täpsemaid juhendeid. Isegi kui tundub, et surnud teile märguandeid saadavad ja teid kontaktile kutsuvad – kõigepealt tuleb endale selgeks teha sellise kommunikatsiooni ohud. Kas või vähemalt läbigi lugeda deemonite hierarhia, teha endale selgeks, mis on mis. Sest kui keegi juba teil turjal istub, on hilja uurima hakata. Siis te pole enam vaba.
Arvestage, et suur osa suitsiididest võib kirjutada teispoolsusest tulnud kurjamite kontosse, paljud vaimuhaigla kliendid samuti.

(jätkub raamatus)

Kui palju ka ei otsitud, laipa ei õnnestunud leida, kuigi veekogu ei olnud suur. Otsingud kestsid peaaegu kuu – ei tulnud surnu pinnale ega leitud ka temast mingit märki. Arvati, et ta ise tahtis enda elu lõpetada. Aga kuhu ta siis kadus?

Küll aga hakkas noormees figureerima minu unedes.

(jätkub raamatus)

Nähes, kuidas talle mõeldud kiri leekidesse visati, asus Hans sajatama… Sajatama nii, nagu suudab seda mees, kellel juba ammu pole oma kallitest mingit teadet ja siis näeb, kuidas ta oma silmade all põleb ära viimane lootus. Viimane lootus see tõepoolest oligi, sest tagasi kodumaale Hans ei jõudnudki. Enne tuli surm.

Rääkisin Hansuga üsna pikalt. Tavaliselt ei suuda ma oma energiaga lahkunu hinge väga kaua kinni hoida, Hans aga tahtis väga rääkida.

(jätkub raamatus)

Ikka ütlen, et kadedus ajab nii mõnegi hinge hulluks! Nii juhtus ka seekord. Tiia pere on väga tore ja korralik, nii mõnelegi kõrvalseisvale inimesele pinnuks silmas. Ja juhtuma hakkasid õnnetused. Mees kaotas töö, ei leidnud pikalt uut, lisandusid muremõtted ja haigused. Lühidalt öeldes oli peres üldisi probleeme rohkem, kui võiks olla. 

Õnneks saime aru, kust on ebaõnne jada alguse saanud. Kodu „märgistamine“ oli tekitanud probleeme.

(jätkub raamatus)

Mesi koos kaneeliga puhastab organismi parasiitidest, seentest ja bakteritest – need kõik aeglustavad me ainevahetust. Kui organism on puhastunud, siis ka kaal langeb.

Väga edukalt ravib alltoodud rohi ka artriiti, hoiab juuksed ja naha terve.

Retsept on lihtne. Võtke 1 kl keeva vett, segage sisse 1 tl kaneeli. Laske seista 1–2 tundi. Juba toatemperatuuril olevale veele lisage 2 tl mett. Sulatage mesi korralikult. Enne uinumist jooge 0,5 kl ja hommikul jooge ära see 0,5 kl jooki, mis jäi õhtust järele. Kas hoiate seda öösel külmikus või toas, otsustage ise, kuid soojendada ei tohi!

(jätkub raamatus)

„Proosit, noorus!“…

Nii ütles mu vanaema ja tuiskas igal kevadel põllu suunas. Siin on teilegi see imelise ravimi retsept, mida vanaema põllul kevaditi taga ajas.

Korjake kolmeliitrine purk poolest saadik täis võililleõisi, lisage klaas suhkrut ja segage. 

Juurde lisage erinevaid pungi, lehti…Kõik peavad olema ravimtaimed. 

Kui purk saab kaelakumeruseni täidetud, valage veel 1 klaas suhkrut peale ja segage käega kõik läbi. 

Laske purgil päikese käes seista marliga kaetuna seni, kuni siirup on peale tõusnud. 

Siis pigistage taimed kuivaks ja sama palju, kui said vedelikku, valage peale viina või konjakit. Ongi valmis „proosit, noorus“! Saate imelise likööri, mis kaitseb teid viiruste eest.

(jätkub raamatus)