Arvusta meid ja kingi endale raamat

Kuulutame välja enda traditsioonilise aastalõpu-blogikampaania. Kõik, kes arvustavad alates 6. detsembrist kuni 6. jaanuarini mõnda meie kirjastuses avaldatud raamatut ja soovivad saada selle eest kingituse, palun pange siia kommentaariumisse oma arvustuse link koos arvustaja kontaktiga ja/või saatke see link aadressile info@petroneprint.ee.

Blogimängu reeglid on järgmised:

– iga arvustaja saab kingiks ühe raamatu, hoolimata arvustatud raamatute arvust;

– arvustusse tuleb lisada arvustatava raamatu link (st link raamatule meie koduleheküljel);

– kui keegi tahab osaleda, aga tal ei ole oma blogi, siis palun saatke oma arvustus kuni 6. jaanuarini aadressile info@petroneprint.ee, me avaldame selle siin kirjastuse blogis vabalt valitud ajal;

– kingiks on sel aastal valida järgmiste raamatute vahel:

neenets1) Epp Petrone “Muinasjutud armastusest”: rikkalikult illustreeritud muinaslood;

2) Mare Grau “Võõramaalane”: reisiromaan novellides, tegevus toimub Inglismaal ja Prantsusmaal;

3) Justin Petrone “Montréali deemonid”: seksikas-saatanlik-jumalik reisiromaan tegevuskohaga Kanadas;

4) Dagmar Lambi “Naistest, lihtsalt”: lühijutud naistest ja sellest, kes ja mis nende ümber on;

5) Olev Remsu “Minu Neenetsimaa”: unenäoline seiklus Siberis pärast suurt vesinikpommi-katsetust;

– kingiks valitud raamatu saadame tasuta kohale Eesti aadressidele. Välismaa postitasu peaksite siiski ise maksma (või siis jõuluks Eestisse raamatu järele tulema ). Tartu inimestele annaksime raamatu meeleldi kätte oma kontoris, kesklinnas, Küütri 16, avatud tööpäeviti 11-15. Tallinlastele võime kingituse kätte anda rahvusraamatukogu laadal (10.-14. detsembril).

– blogikampaania algab PRAEGU ja lõppeb 6. jaanuaril, seega jagame raamatuid kingiks arvustuste eest, mis on blogides ilmunud 6. detsembrist 2013 kuni 6. jaanuarini 2014 (varasemad ja hilisemad blogipostid ei lähe paraku arvesse);

– kirjutage, mis arvustatava raamatu juures meeldis ja/või ei meeldinud, millega sulle see tekst seostus. Ja mitte liiga lühidalt, ikka parajalt :). Võite vaadata meie kodulehelt erinevate raamatute all olevaid arvustusi.

***

Aasta lõpus toimuva blogimängu traditsioon on sama vana kui Petrone Print. Meie kõige esimest, 2007. aasta blogiarvustuskampaaniat saab vaadata siit ja 2008. oma siit. Aastal 2009 proovisime intervjuu-lingikampaaniat, mida saab kaeda siit. 2010. aasta blogiarvustused on siin, 2011. aasta omad siin, ning 2012. aasta omad siin.

Head mõttejooksu kõikidele ka selle aasta arvustusteks! Autorile pole suuremat tasu kui huvitav tagasiside, tehke meie autoritele see kingitus enda poolt.

“Armastuse suveke” koos Vladimir Wiedemanni, Tõnis Kahu ja paljude teiste toredate inimestega

Tekst: Kairit Lillepärg, kirjastaja
Fotod: Mart Orav, Triinu-Mari Vorp

Kuupäeval 08.08 toimus ERMi siseõuel legendaarse nõukaaja esihipi Vladimir Wiedemanni värske raamatu “Püha kaljukitse radadel. Nõukogude hipide rännakud Kesk-Aasias” esitlus. Minikonverentsil-raamatuesitlusel esines peale Wiedemanni loenguga ka TLÜ popmuusikaõppejõud Tõnis Kahu.

Kell on neljapäeval 3, ürituse alguseni on jäänud kaks tundi, õues on sooja 32 kraadi. Laadime kirjastusest peale 100 hipiraamatut, otsime õllemeister Raali Aini keldrist üles 30-liitrise õlleankru, ostame poest kärutäie vett, arbuuse, datleid, sõidame ERMi õuele, sätime raamatud kunstipäraselt kaltsuvaibale, keedame tünnitäie rohelist teed, viilutame arbuusid.

Kell on 5, rahvas hakkab kogunema, loendan 100+ inimest. Peagi langevad esimesed hoiatuspiisad, müün esimesed raamatud, tele ja ajakirjandus on kohal, kaamerad surisevad. Terje Toomistu ja  Kiwa, kes on nõukogude hipide eluolu omale südameasjaks võtnud ja neist ka dokfilmi teevad, avavad “Armastuse suvekese”. (veel …)

Raamatute “Püha kaljukitse radadel”, “Minu Tokyo” ja “Minu Las Vegas” esitluspeod sel nädalal

Sõbrad said meilt järgmise uudiskirja.

Raamatute “Püha kaljukitse radadel”, “Minu Tokyo” ja “Minu Las Vegas” esitluspeod sel nädalal

Kallis hästi puhanud raamatusõber!

Kirjastus kutsub Sind osa saama meie sellenädalasest raamatuesitlusrallist.

puha_kaljukitseNeljapäeval, 8. augustil kell 17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja terrassil (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näituse “Nõukogude lillelapsed” (kuraatorid Terje Toomistu ja Kiwa) eriüritus pealkirjaga “Armastuse suveke”. Selleks puhuks lendab oma praegusest elukohast Londonist kohale “Maagide kooliga” tuntust kogunud legendaarne hipi Vladimir Wiedemann, kellelt ilmus juuli lõpus reisiromaan “Püha kaljukitse radadel. Nõukogude hipide rännakud Kesk-Aasias”.

Wiedemann peab avaliku loengu teemal “Hipi-underground ja Kesk-Aasia rännakud”. Üritusel räägib psühhedeelsest popkultuurist muusikakriitik ja õppejõud Tõnis Kahu.

Näidatakse rariteetseid Eesti filme 1970ndatest, pakutakse suupisteid ja jooke, kuulatakse head muusikat ja müüakse sõbrahinnaga Wiedemanni uut raamatut.

Vaata ürituse infot ka Facebookist.

minu_las_vegasReedel, 9. augustil kell 17 esitleme Tallinnas Solarise Apollos kõhutantsijanna Amira (alias Kersti Dennis) raamatut “Minu Las Vegas. Tõsielu tuhkatriinulugu”.

Kavas on fotod, lood Las Vegase telgitagustest ja idamaine tants. Olete oodatud kuulama-vaatama ühte tuntuimat eesti soost kõhutantsijannat – kuidas tema tuhkatriinulugu algas ja kuidas mõjutas teda maailma meelelahutusmetropol Las Vegas?

Raamat esitluspäeval esitluspoes tavahinnast 20% odavam.

Amirat küsitleb kirjastaja Epp Petrone. Vaata ürituse infot Facebookist.

minu_tokyoLaupäeval, 10. augustil kell kell 17 esitleme Tallinnas Solarise Apollos Maarja Yano (end. Ervald) raamatut “Minu Tokyo. Nähtamatu piiri taga”.

Üritus toimub kahes osas. Kell 17 koguneme Solarise Apollos, kus Maarja Yano näitab fotosid ja räägib jutte Tokyost, muuhulgas ka sellest, mis tunne on üle elada maavärin. Teda küsitleb kirjastaja Epp Petrone.

Peo teine osa algab kell 19 von Krahli teatri baaris. Põnevat jaapani muusikat keerutavad Maarja Yano, Helen Saluveer ja Kersten Kõrge. Juurde saab Jaapani napsu ja snäkki. Üritus on tasuta ning “Minu Tokyo” raamat on nii esitluspoes kui õhtusel peol 20% odavam kui tavaliselt.

Ürituse kohta saab lugeda ka Facebookist.

paleontoloogi_paevaraamatLaupäeval, 10. augustil kell 17 on meil ka kontsert-kirjandusõhtu, sedapuhku Viru Folgi raames Käsmus, Kirjanike maja õuel.

Kristiina Ehin räägib üritusel oma raamatust “Paleontoloogi päevaraamat”, mis vallutas juba kevadsuvel paljude lugejate südamed. Kristiina habras haldjalikkus ja unenäolised tekstikatked sobivad Käsmu mändide alla folgiõhustikku kui valatult. Teda saadab muusikaliste vahepaladega Viljandi ansambel  Naised Köögis.

Esitlusel raamat müügil soodushinnaga. Üritusele pääseb ilma käepaelata!

Lisainfo:

Epp Petrone (“Minu Tokyo” ja “Minu Las Vegase” esitlused), epp.petrone@petroneprint.ee

Kairit Lillepärg (raamatute “Püha kaljukitse radadel” ja “Paleontoloogi päevaraamat” esitlused), kairit@petroneprint.ee

Reisiromaani “Püha kaljukitse radadel” esitlus

puha_kaljukitseNüüd on ilmunud värske raamat ka reisiromaanide sarjast – Vladimir Wiedemanni “Püha kaljukitse radadel”.

8. augustil toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja terrassil näituse “Nõukogude lillelapsed” (kuraatorid Terje Toomistu ja Kiwa) eriüritus pealkirjaga “Armastuse suveke”. Selleks puhuks lendab oma praegusest elukohast Londonist kohale “Maagide kooliga” tuntust kogunud legendaarne hipi Vladimir Wiedemann.

Wiedemann peab avaliku loengu teemal “Hipi-underground ja Kesk-Aasia rännakud”. Üritusel räägib psühhedeelsest popkultuurist tuntud muusikakriitik ja Tallinna Ülikooli popmuusikaõppejõud Tõnis Kahu.

Näidatakse ka rariteetseid Eesti filme 1970ndatest, pakutakse suupisteid ja jooke, kuulatakse head muusikat ja müüakse sõbraliku hinnaga Wiedemanni uut raamatut.

Täpsem ajakava augustis.

 

“Kas süda on ümmargune?” 2. osa Kuku raadios järjejutuna

syda2-1Sel nädalal, 17.-23.06 loetakse Kuku raadios ette katkendeid Epp Petrone reisiromaani „Kas süda on ümmargune?” 2. osast.

Kuula esmaspäevast reedeni kell 10.45-11.00, kordus on eetris samadel päevadel kell 18.45-19.00 ja pühapäeval kell 19-20.

Raamatu “Kas süda on ümmargune?” 2. osa sünnist

syda2-1Epp Petrone kirjutab oma blogis sellest, kuidas sündis tema reisiromaani “Kas süda on ümmargune?” 2. osa.

Kolmapäeval, 29. mail kell 18 on kõik aga oodatud Tartu linnaraamatukokku (IV korruse saali), kus toimub Epu raamatu esitlus ja vestlusõhtu.

Ilmus “Kas süda on ümmargune?” 2. osa

Kõikidele midagi head suveks: ilmus Epp Petrone reisiromaani “Kas süda on ümmargune?” teine osa.

Seekord saame aimu kunagise tõsielu-telesarja “Robinson” sünnist – reisime paradiisisaarele, Malaisiasse.

“Paleontoloogi päevaraamatu” esitlus Viljandis

See pole ainult sääskede ja siilide öö värske loomingu salongis

Selle hooaja viimane salong kolib õue ja otse tänavale!

paleontoloogi_paevaraamatVõta oma uusim looming ja midagi ühisele lauale kaasa ning saame kokku neljapäeval, 23. mail kell 19 Kauba 4 maja taga Viljandis. Õhtu jooksul esitleb Kristiina Ehin ka oma uut raamatut “Paleontoloogi päevaraamat”.

syda2-1Tulemas on palju üllatusesinejaid! Näiteks jõudis just trükikojast ilmavalgele ka Epp Petrone uus raamat “Kas süda on ümmargune?” II osa ja Epp tuleb seda raaamatut eelesitlema.

Ka New Orleansist tullakse homseks kohale muuseas! Ja võimalik, eti isegi tantsitatakse meid algupärastes jazz’i-rütmides. Üllatuskokad on seekord Siki ja Indrek Tartust, kes pakuvad üht-teist eriti suupärast ja eksootilist. Raamatud odava hinnaga, söök väikese annetuse eest.

Olete väga oodatud!

Kristiina Ehin tutvustab raamatut ka reedel, 24. mail kell 17 – siis juba Viljandis Arkaadia aias.

https://www.facebook.com/events/572991456054845/

Arvamus: Justin Petrone “Montréali deemonid”

Tekst: Mare Grau, reisiromaani “Võõramaalane” autor

Jack Kerouac olevat kuueaastaselt kuulnud Jumalat talle ütlevat, et tal on hea hing, ta kannatavat oma elus ning et ta sureb valus ja hirmus, aga teenib lõpuks ära päästmise (Amburn, Ellis, “Subterranean Kerouac: The Hidden Life of Jack Kerouac” p 13‒14, MacMillan 1999). Justin Petrone vastses raamatus “Montréali deemonid” on selline lõik, kus üks tegelane ütleb minategelasele Adamile: “Ma tahtsin lihtsalt öelda, et minu arvates tahab Jumal sulle öelda, et ta armastab sind. Vahel räägib Jumal läbi teiste inimeste.” (lk 228) J. Petrone väidab, et on ammutanud teiste hulgas inspiratsiooni Kerouacist. Viimase suurteos “On the Road olevat valdavalt autobiograafiline, kui palju on seda Justin Petrone “Montréali deemonid”? (veel …)

Justin Petrone: Montenegro, vabandust Montréali deemonite sünnist

Tekst: Justin Petrone, “Minu Eesti” ja “Montréali deemonite” autor

“Hei, Justin, ma lugesin ajakirjast katkendeid su uuest raamatust, mis selle nimi oligi, “Montenegro deemonid”?”

Nii küsis mõni aeg tagasi mu sõber Silver. Ta sõitis mulle vastu Viljandi vanalinnas, energiat täis, kiire jutuga, ja oli näha, et talle oli loetu meeldinud, ta tahtis teada rohkemat. Ainult et ta oli mu romaani tegevuse asukoha totaalselt segi ajanud.

“Hm, see on Montréali deemonid, mitte Montenegro deemonid,” parandasin ma Silverit. Ma polnud sugugi solvunud selle segiajamise pärast. Ausalt öeldes oli mul vahepeal meelest läinud, et maailmas eksisteerib selline maa nagu Montenegro. Oli hea, et keegi selle eksistentsi meelde mulle tuletas. Aitäh, Silver!

“Aa, õigus jah, “Montréali deemonid”,” naeratas Silver mulle laialt vastu. “Nii et igavene võitlus hea ja kurja vahel, ah? Lahe värk.” (veel …)

Kuidas ma ühele “Võõramaalase” loole ajaloolist tausta uurisin

Tekst: Mare Grau, reisiromaani “Võõramaalane” autor

Oma raamatu sünniloos siinsamas blogis ma mainisin, et tahtsin ühe loo asetada 19. sajandisse ja kuidas see, et ma “õige” mikrofilmikapi võtmeid raamatukogus üles ei leidnud, mõjutas loo tegevusaasta valikut. Nüüd ma tahaks kirjutada sellest, kuidas ma seda tausta uurisin, veidi pikemalt.

Ajalugu on mind alati võlunud, eriti vanemaks saades. Ja iseäranis huvitab mind see, kuidas elasid tavalised inimesed. 19. sajand on eriti huvitav selle poolest, et siis toimusid tohutud muutused, enamasti paremuse poole, ja üldiselt oli inimestel usk tulevikku. Oli ka palju sõdu, aga mitte nii veriseid kui 20. sajandi omad.

Niisiis mõtlesin ma välja aasta 1864 ja lugesin otse vanast Timesist, mis tol aastal uudisteks oli, et kontekst paika saaks. Mõnda sellest läks materjaliks ka ühele teisele jutule “Võõramaalases” – “Lõpetamata märkmed, ehk mis juhtus raamatukogus”. Illustrated London News kirjeldas iga kuu Pariisi viimaseid moode. Pariis oli juba siis ülejäänud Euroopale moepealinn. Mitmes raamatus tuhnimine tegi mind üksikasjaliselt tuttavaks tolleaegse Londoni olustikuga. See meenutas mulle Dickensit – tema kirjutas nagu elust enesest maha. Mu Miina-lugu võib ka lugeda nagu midagi pastišilaadset, jäljendades Dickensit. Ja kuna viimase sünnist möödub sel aastal 200 aastat, on see ka nagu minu väike panus tolle suure kirjaniku juubeliaasta tähistamisse. (veel …)

“Montréali deemonite” autor Justin Petrone Tallinnas, Viljandis, Tartus ja Pärnus

Niisugune uudiskiri läks täna meie kirjastuse sõpradele:

Ilmunud on Justin Petrone esimene ilukirjanduslik romaan – kas autobiograafiline või mitte, selle üle võib vaielda, sõnab autor. Teose tegevus toimub geenitehnoloogia konverentsil kuue intensiivse päeva jooksul, tegevusse on segatud psühhiaater, geeniteadlane, jumal, kurat, surnud vaarisa, ingliverd ettekandja, saatanlik striptiisitar ja palju teisi.

Raamatu pealkiri? See on “Montréali deemonid”, aitäh kõigile neile, kes eelmise uudiskirja küsimusele õigesti vastasid. Random.org-i abiga otsustas fortuuna naeratada Marliis Ellingile, võtame Sinuga ühendust.

Justin Petrone kohtub lugejatega ja tutvustab oma uut raamatut neljas Eesti linnas: neljapäeval, 27. septembril kell 18–19 Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus; neljapäeval, 4. oktoobril kell 17–18 Viljandi Rahva Raamatus; reedel, 5. oktoobril kell 18–19 Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus; laupäeval, 13. oktoobril kell 15–16 Pärnus Port Arturi keskuse Rahva Raamatus.

Autor on külaliseks ka raadiojaama Star FMi hommikuprogrammis – reedel, 28. septembril kella 9 paiku.

Järjejutuna kuuleb katkendeid “Montréali deemonitest” Kuku raadios 1. kuni 5. oktoobrini. Järjejutt on eetris igal tööpäeval kell 10.45–11.00 (kordus 18.45–19.00). Pühapäeval, 7. oktoobril kell 19.00–20.00 saab kuulata kogu juttu korraga.

Ilmunud on ka “Montréali deemonite” e-raamat.

Head lugemist soovib Petrone Printi toimkond

info@petroneprint.ee
www.petroneprint.ee

“Võõramaalase” radadel

Fotod ja pildiallkirjad: Mare Grau, reisiromaani “Võõramaalane” autor

Seekord läheme romantilisele reisile “Võõramaalase” radadele: kõigepealt Londonisse, kus raamatu peategelane Anna kõigepealt elas ja töötas ja kus ta armastuse leidis. Seejärel liigume Prantsusmaale, kuhu Anna oma armastatuga kolis. Raamatust pärit tsitaadid on kaldkirjas.

Kommenteeri albumit (selleks on aga täpselt nädal ehk 6. juulini) ja võida üks vabalt valitud raamat! Milliseid mõtteid, tundeid see pildialbum sinus tekitab? Kuhu ise eelistaksid elama kolida, kas Inglismaale või Prantsusmaale? Milline piltidel olev Prantsusmaa mõis kõige rohkem vaatama meelitab?

London – linn parkidest ja telliskividest, natuke ka betoonist

Kui Miina 1864. aastal Londonisse saabus, siis seda tänavat (The Mall) veel ei eksisteerinud. Tänava kaugemas otsas on Buckinghami Palee, vasakule jääb St. James’s Park, kaugemal paremal on St. James’s Palace ja Green Park.

Nende teekond läbi Londoni kesklinna kulges mööda laiu tänavaid, mida ääristasid aukartustäratavad telliskivimajad valgete usteesiste, sammaste ja mustade läikivate ustega. Ühte tänavat ääristas koguni terve loss, mis oli samuti telliskividest. (“Anna maksab professori võla ehk mis tema arvates juhtus aastal 1864”, järgnevad tsitaadid samast novellist, kui pole teisiti märgitud.)

St. James’s Palace. Üks kuninglikest paleedest. Tänapäeval on mustad hobusekaarikud vahetunud mustade taksodega. (veel …)

“Võõramaalase” sünnilugu

Tekst: Mare Grau, raamatu “Võõramaalane. Reisiromaan novellides” autor

Ma elasin selle romaani kirjutama hakkamisel, see on kümme aastat tagasi, Londonis. Ma ei teadnud algul üldse, mis sellest tuleb – romaan või jutt või mitu juttu, rääkimata pealkirjast, tahtmine oli lihtsalt midagi kirja panna, midagi oma elust ja Londonist. Midagi suuremat kui päevikupidamine. Ju siis kriipis sees midagi, mis tahtis välja tulla.

Olin siis selles linnas elanud juba pikemat aega – seitse aastat. Eesti oli lõplikult seljataha jäänud ja olin end Londonis koos prantslasest abikaasaga sisse seadnud. Olin enda meelest teinud hiilgavat karjääri, kui arvestada, et alustasin oma Londoni tööelu nii madalalt – Eestis olin olnud viimati tõlkija, esimene tööots Londonis oli aga hotellis toateenijana, siis majapidajannana ja siis sai minust raamatukoguhoidja. Au pair olin ka olnud (siis, kui esimest korda Londonis viibisin pärast Eesti iseseisvust, olles õhtukolledži tudeng). London on mulle olnud nii rõõmude kui frustratsioonide allikas. Suur linn lummas ja inglise filoloogile oli see loomulikuks sihtkohaks, aga London on näidanud mulle ka halastamatut palet, et siis hiljem taas kõik korvata. Niisiis olin jõudnud oma raamatukogukarjääri tippu ja olin oma eluga rahul.

Või kas ikka olin? (veel …)