“Armastuse suveke” koos Vladimir Wiedemanni, Tõnis Kahu ja paljude teiste toredate inimestega

Tekst: Kairit Lillepärg, kirjastaja
Fotod: Mart Orav, Triinu-Mari Vorp

Kuupäeval 08.08 toimus ERMi siseõuel legendaarse nõukaaja esihipi Vladimir Wiedemanni värske raamatu “Püha kaljukitse radadel. Nõukogude hipide rännakud Kesk-Aasias” esitlus. Minikonverentsil-raamatuesitlusel esines peale Wiedemanni loenguga ka TLÜ popmuusikaõppejõud Tõnis Kahu.

Kell on neljapäeval 3, ürituse alguseni on jäänud kaks tundi, õues on sooja 32 kraadi. Laadime kirjastusest peale 100 hipiraamatut, otsime õllemeister Raali Aini keldrist üles 30-liitrise õlleankru, ostame poest kärutäie vett, arbuuse, datleid, sõidame ERMi õuele, sätime raamatud kunstipäraselt kaltsuvaibale, keedame tünnitäie rohelist teed, viilutame arbuusid.

Kell on 5, rahvas hakkab kogunema, loendan 100+ inimest. Peagi langevad esimesed hoiatuspiisad, müün esimesed raamatud, tele ja ajakirjandus on kohal, kaamerad surisevad. Terje Toomistu ja  Kiwa, kes on nõukogude hipide eluolu omale südameasjaks võtnud ja neist ka dokfilmi teevad, avavad “Armastuse suvekese”.

Pool tundi hiljem, Tõnis Kahu loengu ajal algab sadu – raamatud värvuvad roosaks, helitehnika on rikutud, tilgume nagu koerad. Kolime üritusega ERMi siseruumidesse. Päevakangelane Wiedemann peab oma loengu sees, rahvas ahmib õhku, toome välja esimesed kannud koduõllega. Peagi suudlevad vana kooli hipid mu kätt, mõned ostavad ka raamatu. Arbuus on otsas, põrand kleebib. ERMil on õnneks koristaja – nii ütlevad Kristjan, Saale ja Siim, meie ERMi-poolsed koostööpartnerid.

Viimaks lõpetab Wiedemann oma loengu ning siis on minu kord – paljajalu ja vihmaveest tilkuvana minna auditooriumi ette ja esitleda raamatut. Tänan tõlkija Valdek Kiiverit, toimetaja Jaakko Hallast, kujundaja Silver Sikku ja muidugi Sandra Jõgevat, kes meil kaks aastat tagasi soovitas Wiedemanni käsikiri töösse võtta. Edasi läheb sõnajärg üle Sandrale, kes räägib raamatu sünniloost ning sujuvalt korraldab autorile ka Tallinna esinemisvõimaluse. Siis on raamat esitletud ning publik saab keelt kasta, raamatut osta ning vanameistrilt autogrammi võtta. Kohaletulnute seas on päris palju Wiedemanni vanu hipidest sõpru-tuttavaid ja kuna juttu jagub ning õues taas päike paistab, suundub vastupidavam osa seltskonnast uuesti ERMi siseõuele. Kuskilt on välja ilmunud hipid naabervabariigist Lätist, välja võetakse muusikariistad ja lahti läheb mitteametlik afterparty ja niisama sotsialiseerumine. Wiedemann on vaimustuses. Küllap tundis ta “70’s and 80’s are coming back“-laadset meeleolu. Ürituse algusest on möödunud viis tundi, kui hipiseltskond minust ERMi trepile jämmima jääb.

Vaata Mart Orava pilte ka Facebookist: värviline ja mustvalge album.