Lugemise väljakutse, õnn “Minu Prantsusmaa” moodi ja uus “Minu Stockholm”

Uuel aastal uue hooga! Kas olete kursis, et internetis eksisteerib selline eriline Facebooki rühm nagu “Lugemise väljakutse”, kuhu on kogunenud umbes 12 000 lugemishullu ja väga palju optimismi raamatute rolli osas Eesti kultuuriruumis?

“Minu jaoks on see täiega hea tuju koht,” kinnitab meie kirjastaja Epp Petrone, kes muljetab seal rühmas oma lugemiste kohta igapäevaselt. “Pidev raamatute lugemine, ka poolkohustuslikus korras, annab nii palju juurde! Ja lisaks lugemisele tasub muljetada, see tekitab “mõtete lõpuni sooritamise”, omamoodi kvaliteetlugemise-kogemuse.”

Ning olgu öeldud, et alanud aastal toimub “Lugemise väljakutse” rühmas ka üks Petrone Prindi väljakutse, st iga kuu tuleb päevavalgele uus märksõna (näiteks jaanuari märksõna on “veekogu”) ja kõigi lugejate-muljetajate vahel loosime järgmise kuu alguses raamatuid. Kõigi osalejate vahel loosime välja (reisi-, restorani jms) kinkekaarte, ja seda aasta lõpus, nii et osaleda tasub ka hiljem, mitte ainut jooksval kuul.
Tulge osalema!

“Minu Stockholm”, uskumatu hüpe aegruumis

Meie uue aasta esimene raamat on aga “Minu Stockholm”, see on lugu, mis ajaga aina väärtuslikumaks muutub nagu hea vein. Mismoodi visati 1988. aasta kevadel poliitiline dissident Heiki Ahonen ja tema abikaasa Rita Ahonen Nõukogude Liidust välja ja kuidas nad pidid kohanema Rootsi Kuningriigis? Algatuseks ootas ees veel üks elukogemus: dokumentide ja kogu raha vargus, seega olukord, kus mitte midagi pole ja sa isegi ei tea, kus aadressil sa elad, ning keelt ei oska nagunii…

Äsja ilmunud “Minu Stockholmi” uustrükil on mahukas epiloog, sest Rita seiklused on jätkunud ja horisondid avardunud, kunagi koristajana kuningriigi pealinnas alustanud naine asutas rahvusvahelise kooli(de keti). Miks on Stockholmi vanalinnas SEB-panga esimeses hoones salapärane kinnimüüritud uks? Või kuidas kolida  500 õpilasega kooli jõuluvaheaja jooksul? Või miks saab Stockholmis ühte teatud õllekasse alates vanusest 55+? Vastused leiab “Minu Stockholmist”. Raamatu sünnilugu saab aga lähemalt lugeda kirjastuse blogist.

Kuidas olla õnnelik?

Kirjastaja Epp Petrone ajab värskes podcasti-saates juttu “Minu Prantsusmaa” autori ja Veiniateljee perenaise Hanna-Maria Laanetiga. Mis on meelerahufond? Kas usaldada panka või panna oma turvalisust tagavad finantsid… näiteks veini? Alkoholikultuurist ja lastekasvatusest Vahemeremaades. Mida annavad ühised õhtusöögid? Lugu restorani nutividinate-korvist. Mis mõttes telefon ja nutikell viivad õnne minema? Lugu katsest, kus telefonil lubati olla laua peal… Ja kuidas on kohalik hooaja-toit seotud õnnega? Miks viib Hiina-Temu rõõmu ja rahu minema? Milline on prantslase stiil? Lugu sinisest ja roosast kleidist. Elagu enesekindlus, muretus ja omade toetamine! Miks prantslased turiste ei salli: ehk ei suuda nad mõista neid, kes oma kodust ära lähevad? Mismoodi toimib “vinguva prantslase” ventiil üheskoos naudinguoskusega? Kõigile elurõõmu! Elagu joie de vivre!

“Minu San Francisco” üllatuspidu!

Meeldetuletus: võite juba mällu panna kuupäeva: laupäeval, 24. jaanuaril kell 16.00 toimub kusagil Tallinnas midagi erilist seoses “Minu San Franciscoga”! Aga mida ja kus, see jäägu uue aasta üllatuseks. Olgu öeldud, et jaanuarikuus tuleb antropoloog Terje Toomistult veel mitu põnevat uudist, mis seotud globaalsete eestlastega. Teaser’iks olgu aga kirjastaja Epp Petrone kogemus raamatust: “MIKS Terje raamatu kirjutamise lubadus kümneks aastaks ripakile jäi, sain ma aru siis, kui lõpuks käsikirja nägin. Tegevuskeskkond on üsna hull, võite aimata, teemadeks kanep, LSD, seksikad peod ja paraadid, aga selle hulluse sees juhtub üks lugu… Mis täpsemalt, saate raamatust lugeda.”

Lugemisrikast aastat teile!  

Teie Petrone Print