Otsingud ajas ehk ka sarjade nimed on patenteeritavad

Tekst: Epp Petrone, kirjastaja

Tähelepanelik lugeja on ehk juba märganud, et meie ajastu-sari on oma nime muutnud. Andrei Hvostovi “Sillamäe passioon” ja Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli” ilmusid sarja “Aja lood” nime all, aga nüüd värskelt trükist tulnud Kati Murutari “Projektilaps Pärnust” on logos väikese muudatuse läbi teinud – “Aja lugu”.
Miks nii?
Sest, olgem ausad, meie kirjastusel oli kodutöö tegemata enne sarjale nime panemist. Me ei teadnud, et peaksime enne uue sarja alustamist tegelikult Eesti Patendiametiga ühendust võtma ja sealt uurima, ega selle nimega sarja juba patenteeritud ole.
Nõnda juhtuski, et ühel päeval suve alguses võttis meiega ettevaatlikult ühendust ajaloo-kirjastus Grenader: kas me oleme kursis, et neil on juba mitu aastat tagasi alustatud sari nimega “Aja lood” ja see ka patenteeritud?

Ei, muidugi me ei teadnud. Võib-olla alateadvusesse oli mul see sarja nimi lipsanud, sest selgus, et olen selle sarja raamatuid lugenud küll! Näiteks raamat “Poliitilises politseis…”, mis rääkis aastatest 1941-1944. Ka Grenaderi raamatusarjas räägivad inimesed läbi enda mingist ajalooperioodist.
Niisiis ajasime teise kirjastusega sama asja – kuidas näidata ajalugu läbi inimese – aga… seadus kõlas päris karmilt. “Vastavalt kaubamärgiseaduse §-le 14 on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk registreeritud.“
Teisisõnu, kui Grenaderi kirjastus oleks tahtnud, oleks ta võinud nõuda selleks hetkeks edetabelite tippudes turniva Andrei Hvostovi “Sillamäe passiooni” totaalset kokkukorjamist.
Õnneks nende kirjastus seda ei soovinud ja nad said aru meie siirast vabandamisest, et me tõesti ei teadnud.

Hakkasime siis petroneprintlastega välja mõtlema uut nimetust sarjale. Ja taas peab Grenaderi tänama, sest seadusesilma ees oleks neil võimalik protsessida ka juhul, kui mõni nimetus on nende sarja nimetusele liiga sarnane… Aga nad lubasid meile kasutada fraasi “Aja lood” asemel “Aja lugu” (siinkohal ka tervitused TEA kirjastusele, kellel on imeväärt raamat “Aja lugu” sel suvel välja tulnud, soovitan seda lugeda ka, tõesti mõnus ülevaatlik raamat maailma ajaloost, aga mis meie loosse puutub, siis raamatute nimesid ei patenteerita ning TEA kirjastuse raamatuga meie sarja nimetus samal mängumaal pole.)

Kogu see lugu pani mind mõtlema, kas me peaksime patenteerima ka “Minu”-sarja nimetuse. Või on seda keeruline patenteerida, sest see polegi õieti sarja nimi, hoopis iga raamatu pealkirja sisuosa, kus suurt osa mängib lisaks sarja visuaal, kaanefont? Peab veel mõtlema.

Aga mis meie nn ajastu-sarja puutub, siis algas see tegelikult hoopis aastal 2008, Hannes Võrno raamatuga “Poisi lugu”, ja eriti tähelepanelik lugeja kindlasti teab, et selle raamatu kaanel on seesama meie klotslogo, mis ütleb hoopis… “Lapsepõlvelood”. Vabandust segaduse pärast! Mina sarja väljamõtlejana olen kogu aeg püüelnud sama asja, kuidas läbi inimeste näidata ajastut. Adga sarja algushetkel tundus, et selleks ajastusse mineku lukuauguks peaks olema just lapsepõlv. Tasapisi muutus arusaam (vahel öeldakse, et paindlik meel on intelligentsuse tunnus :), ning kontseptsioon teisenes: sarjas ei peaks olema mitte ainult lapsepõlvest rääkimise võimalus, aga miks mitte ka noorusiga või mingi kummaline periood peategelase elust. Peaasi, et oleks huvitav aeg ja koht, mida avada.

Mis sellest kõigest järeldada? Elu on muutumine, palun kannatage ära meie sarja uperpallid ja loodame koos, et loksutame selle sarja nüüd paika ja tuleb veel palju huvitavaid raamatuid! Te võite selleks kaasa aidata – avasime just küsitluse, kus tahaksime lugejatelt teada, kellest, millest ja mis ajast te sooviksite lugeda, vastajatele ka väikesed auhinnad.