Meie kitsed Marge Salumäe

Siis arvaski meie peremees, et võiks võtta need kitsed Maie juurest hoopis meile, muru pügama. Kitsed veetsid karmima talveosa Maie juures laudas ja kevadel saime omale püsti pisikese, 4 x 4 meetrit suure putka – pool kitsedele eluasemeks ja pool heina hoidmiseks. Aasta oli siis 2006. Putka oli mõeldud väga ajutisena, et kunagi korralikum laut teha. Lautu oleme juurde ehitanud uusi ja suuri ning neid on ehitamisel veelgi, aga see esimene putka on siiani püsti.

(jätkub raamatus)

Üldiselt on minu kogemus see, et tara on kokkulepe: kui sina täidad kõik endale võetud kohustused kitsede ees, siis on nemad nõus kopli-kokkuleppes osalema. Eriti täiskasvanud kitsed. Teismelistele on tara pigem väljakutse kui takistus. Peale selle palun arvestada nüansiga, et kui ajada kitsed kõrgemasse rohtu, siis söövad nad ära vaid taime lehed, jättes rohutüükad püsti. Põllumeestele mõeldud üldpindala toetuse taotlemise puhul selline põld nõuetele ei vasta ja tuleb üle niita. Nii tara kui maa puhtaks söömise mõttes on mõistlikum võtta lihaveised või lambad. Ning ääremärkus neile, kes seda muruhooldust oma aiamaal tahavad arendada. Kits sööb peale muru ära ka kõik lilled, lõikab tagasi õunapuud ja roosipõõsad – nii sinu kui ka naabri(te) krundil.

(jätkub raamatus)

Kits kui atraktsioon turismiobjekti juures on aina enam levinud nähtus. Kits on selleks tõesti väga sobiv loom. Ta on seltsiv, uudishimulik, liikuv, naljakas. Tihti võetakse loom mingist farmist suveperioodiks laenuks ja viiakse sügisel jälle tagasi. Pannakse ta muuseumi või seiklusraja kõrvale köide, paremal juhul aedikusse seisma. Ja kui võimalik, siis ikka talledega, et oleks nunnum. Ning ongi näha eksinud olekuga stressis looma, kes üritab oma tallesid kaitsta. Või vastupidi, lahtiselt ringi tuuseldavat tüütust, kes kogu ümbruskonda terroriseerib.

(jätkub raamatus)

Ka iseloomus on kitsedel-lammastel suuri erinevusi. Kitsed on autokraadid ja lambad demokraadid. Kitsede ühiskond on kindlalt struktureeritud hierarhiline süsteem. Kui tähelepanelikult jälgida, saavad nende omavahelised sugulus- ja muud suhted kiiresti ilmsiks. Kitsekarjal on üks autoritaarne juhtfiguur. Lambad moodustavad ühtse karja, kus kõigil on õigus määgida. Juhid on neil küll olemas, aga lambakari võib täitsa vabalt hakata tormama ka ühe närvilise noorukite märguande peale.

(jätkub raamatus)

Ahjaa, murutraktor ja tööriistakast tuleb kuurist mujale viia, kuigi ruumi tundub ju jaguvat ja kaubaalus on ka kaitseks ette pandud. Meie kunagine sõnnikuvedu kippus kord venima ja traktor jäi lauda juurde koorma ootele. Kitsed ühendasid lahti aku ja tulede juhtmed, sõid need ära, ronisid läbi paokil akna kabiini ja tegid igasugu muud pättust. Haluvirna võib muidugi kuuri jätta, sest siis on loomadel tegemist. Tõsi, pliidipuude järele pead pärast kummikinnastes minema.

(jätkub raamatus)

Alguses tundus ta surnud – külm ja lõtv kehake. Viisin ta laudast välja ja siis ta silm korra liikus. Ainult ühe korra. Panin loomakese põue sooja ja jooksin tuppa. Mina ei olnud veel omandanud mõistlikku mõtlemist. Mul ei olnud midagi, millega sellist loomakest turgutada. Üles soojendasingi ta oma põues. See komme on jäänudki mulle külge. Kõige lihtsam, kiirem ja käepärasem moodus, pealegi ei ole kunagi muret, et temperatuuri liiga kiiresti või liiga kõrgele ajad. Mul ei olnud kodus ei sondi, sobivat lutipudelit ega isegi kitsepiima mitte, ternespiimast rääkimata. Kitsi ma varem lüpsnud polnud ja see töö seisis alles ees.

(jätkub raamatus)

Sättisin oma suure villasorteerimislaua ukse alla sügisesse päikeselaiku ja vehkisin terve päeva nagu eeskujulik koroonakodanik: kummikindad käes ja mask ees. Õhukesed kummikindad on käes, sest lopsakas kiud on väga rasune. Loom kasvatab oma kasukat ikkagi kaitseks ja rasu kaitseb nahka. Rasu kleepub ka näppude külge ja siis ei saa enam korralikult tööd teha. Kinda külge kiud ei kleepu ja sorteerimine edeneb paremini. Mask on ees, sest villakust tuleb välja raputada ka kõik pisemad jupid ehk topeltlõiked. Pikapeale satuvad need ninna ja hakkavad seal kudistama.

(jätkub raamatus)

Naudin viimaseid vabu päevi. Kevadine poegimisaeg on lamba- ja kitsekasvatajale nagu sportlasele tiitlivõistlused: kogu aasta valmistud selleks ja siis annad endast kõik. Märtsikuisest sooritusest sõltub sinu järgmise aasta edukus ja tulukus. Antud on üks katse ja korduskatse saad teha järgmisel aastal. Igal aastal õpid oma vigadest ja katsud neid järgmisel hooajal vältida. Vastutus, mis lasub mul looma elu ees, paneb mind tõusma keset ööd ja minema üle pakaselise õue lauta. Emotsioonid on laes!

(jätkub raamatus)