Moemajaga moekohvikus

Mis püüdis pilku Maimu Bergi raamatu “Moemaja” esitlusel, sellest kirjutab raamatu toimetaja Eda Allikmaa

“Aja loo” sarjas viimati ilmunud Maimu Bergi “Moemaja” esitlus 7. detsembri õhtul Reval Café ja ajakirja Mood populaarses moekohvikus oli meeleolukas ja stiilne, nagu üks moega seotud üritus olema peabki.

Seekordse moeõhtu programm – Maimu Bergi raamatu esitlus, eesti moe crème de la crème’i Embassy of Fashion (ühist ateljeed pidav moekunstnike ühendus – Ketlin Bachmann, Riina Põldroos, Aldo Järvsoo) pidulike kleitide show ja popbändi Traffic live-kontsert – tõmbas huvilist publikut sedavõrd, et istekohad broneeriti mõne päeva jooksul pärast ürituse väljakuulutamist. Kirjastus oli õnneks varakult varunud kohad Maimu Bergi külalistele, raamatu tegelastele / endistele kolleegidele Tallinna Moemajast, ja vana hea ütlus “Häid lambaid mahub palju…” aitas seegi kord välja.

Moemaja raamatu autor esines teemakohaselt nostalgiavõtmes, kandes seljas raamatu tegevusajast, 80ndatest pärit stiilset valge kaelusedetailiga musta kleiti. Kahjuks ei olnud see siiski Tallinna Moemaja looming (kuigi Silueti-aastatel oli Maimul palju moemaja riideid), vaid Marimekko disaineri Vuokko Nurmesniemi vintage-kleit. Alustuseks luges kirjanik ette lõigu… ei, mitte “Moemajast”, vaid hooaja moeülevaatest ühes 1980ndate aastate Siluetis. M. Bergi koostatud hooajaülevaates olid luubi all pikkused (moes on pikad ja ka lühemad seelikud) ning siluetid (sirge lõige, aga samuti ka A-siluett ja miks mitte ka…), mustrid, värvid, proportsioonid. Jah, moetekstide sõnavara ja stiil on vahepealsete kümnenditega muutunud, aga sisu… mitte nii väga. Raamatu peategelasel Bettil oli oma väljend moekirjelduste tegemise kohta, ta nimelt treis neid vasaku jala varbaga.

Vestlust kirjanikuga vedas ajakirja Mood peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja. Jututeemad keerlesid raamatu ümber, ja muidugi huvitas Eestis praegu ainsa moeajakirja väljaandjat, kuidas tehti Nõukogude Liidus ülipopulaarset, hiiglatiraažides levivat moeajakirja ning milliseid nippe kasutati “paha kapitalistliku” moedisaini ajakirja smugeldamiseks.

Moemaja lauas jutustati sel õhtul nii palju põnevaid lugusid, et neist saaks kokku panna “Moemaja” teise osa.