“Minu Vietnami” autor Lutsu raamatukogus

Tekst: Triinu-Mari Vorp

[slideshow]

“Minu Vietnami” autor Kristina Kallas käis eile, 8. novembril Tartu linnaraamatukogus lugejatega kohtumas. Alguses soovis Kristina ka publikut tundma õppida: selgus, et kaks inimest on käinud Vietnamis. Ja esimene sõna, mis inimestele Vietnamiga seostub, on ikka sõda. Lisaks Vietnami salv :).

Teemad, millest räägiti: köök, kommunism, loomulikult ka Vietnamise sattumise lugu (mida teavad kõik raamatut juba lugenud inimesed), alkohol, politsei, Vietnami sõjast (mida vietnamlased ise kutsuvad Ameerika sõjaks) jne.

Mida Kristina veel eraldi välja tõi: Vietnamlased armastavad lapsi, lapsed võivad seal käia ja olla igal pool, keegi ei pane seda pahaks. Mitte nagu Eestis, kus Kristina sõnul toimuks nagu lastest võõrandumine. Vietnamlased elavad enam-vähem üksteise otsas, neid on selle kitsa maa kohta liiga palju. Ja seal on kahe lapse poliitika, mida maal näiteks kontrollida ei saa, sinna riigi käsi ei ulatu ja seal on peres ikka 5-6 last.

Kommunismi Kristina Vietnamis peaaegu et ei näinud: ainult siis, kui käis passi vahetamas. Kommunism on nagu jumal, kes on kuskil olemas, aga keda keegi ei näe. Politseid ei ole samuti kuskil näha. Vietnam tundub juhitamatu riigina. Seda valitseks justkui ärimehed ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Kristina ütles, et vietnamlane on justkui sipelgas: ta on väle, töökas, sibliv, ettevõtlik. Isegi ameeriklased võetakse avasüli vastu, peaasi, et saaks äri teha.

Kust aga Kristina reisipisik alguse sai? On ta ju külastanud u 50 riiki. Pisik on pärit juba lapsepõlvest, kui sai tihti Venemaal käidud. Ja raamatulugejad teavad, et Kristina võiks vabalt ka “Minu Poola” kirjutada.

Eilne üritus lõppes “Minu Vietnami” teise peategelase Adriani ja kolme lapsega. Väikseim, sel aastal, raamatu trükkimineku ajal sündinud soovis ema juurde pääseda :).