“Minu Tšiili” Tartu vestlusõhtust

Tekst: Triinu-Mari Vorp, kirjastuse assistent

[slideshow]

8. detsembril külastas Tartu linnaraamatukogu “Minu Tšiili” autor Liisi Lõo. Jõulukuul on kõigil vist jõulutuhin juba sees, ehk seetõttu oli vestlusõhtul rahvast vähem kui tavaliselt, kuid see ei rikkunud õhtu üldmuljet.

Algul rääkis Liisi kuulajatele Tšiilist üldiselt, tema asukohast ja ajaloost (kas teadsite, et hispaanlased läksid Tšiili 16. sajandil?). Lisaks tutvustas ta Tšiili sümboleid (näiteks rahvustantsu cueca, kus mees tantsib nagu kukk ja naine nagu kana). Liisi arvab, et Tšiili on pigem ameerikalik maa, kuigi öeldakse, et ta on Lõuna-Ameerika euroopalikemaid riike. Seal on väga palju vastuolusid: ühel tänaval võivad olla uhked brändipoed ning mall‘id, teisel hoopis hobusekaarikud ja roostes bussid. Liisi näitas kuulajatele ka üht elektrijuhtmete sasipuntra pilti, mille ta tegi selleks, et ka tema elektrikust isa näeks, mismoodi saab Tšiilis elektriga seotud asju ajada :).

Tšiilis on 15 rajooni, millest igaüht raamatu autor ka põgusalt tutvustas (näiteks Atacamas on õitsev kõrb, pealinn Santiagot kutsutakse ka sudupealinnaks, sest see asub mägede vahel, kust sudu lihtsalt ei lahku, ja Pitrufquéni kesklinnas on purskkaev, mis ei purska).

Edasi läks jutt isiklikumaks. Liisi ütles, et Tšiilis oli kolm asja, mida ta tegi väga palju: reisis palju, telkis palju, sõi palju (koos vahetusvanematega ikka, ja Liisi söögilugusid lugege kõik tema raamatust, näiteks juba mitmes kohas ilmunud lugu lambasisikonna supist või hoopis mürgistest toorestest hernestest). Muidugi ei saanud üle ega ümber koolist, kus Liisi õppis. See oli nagu hundilaut, kus peeti palju pidusid. Näiteks kuulutatakse seal üks koolipäev diskopäevaks, mil koolivormi kandma ei pea. Hommikul on üks tund ja pärast seda disko. Kahjuks ei ole sealsetes koolides ainult lust ja lillepidu, näiteks on tavaline see, et kooliõpilased streigivad. Aga lugege täpsemalt juba “Minu Tšiilist”.

Raamatukogus oli kohal ka Tiina Kuusik, kes on Eestis ise vahetusema. Tema ütles, et ei hoomanud Liisi raamatut lugedes üldse koduigatsust. Nüüd õpib Liisi Tartus ja ei plaani enne bakalaureuseõppe lõppu uuesti väljamaale õppima minna.

Nagu ikka, sai meie aeg liiga kiiresti otsa. Aitäh Liisile, kohal olnud vahetusemadele, raamatukogule, kuulajatele! Jätkame uuel aastal.