“Minu Sitsiilia” tagasikajadest
Mae Sitsiiliast on meile sealset kuumalainet trotsides veel kirjutanud 🙂
Tekst: Mae Merusk
Ma olen enesega väga rahul, et Sitsiiliast raamatu kirjutasin. Ja veel parem meel on mul selle üle, et paljudele lugejatele see meeldib.Kõige kenam kiitus on, kui leitakse, et raamat on aus. Ja ausalt püüdsin ma seda tõepoolest ka kirjutada, proovimata midagi ilustada ega ka halvemas valguses näidata ning kõik juhtumised on võetud elust enesest. Muidugi käituksid erinevad inimesed elus ettetulevates situatsioonides erinevalt, aga kuna kirjutasin oma vaatenurga alt, siis on raamat selline, nagu olen mina.
On vist paratamatu, et igasuguse kirjatööga kaasnevad ka kommentaarid, nii head kui halvad. Kahjuks on need viimased sageli anonüümsed. Mis keelab inimesel nime kommentaari ette panemast, sellest ma aru ei saa. Ei peaks ju häbenema oma nime all välja öelda seda, mis meeles mõlgub? Ka kõige negatiivsemale kommenteerijale ei ole ette nähtud mingisugust karistust – mida siis kardetakse? Ja muidugi veel (loomulikult anonüümsed!) “kõiketeadjad Itaalia-spetsialistid”, kes üritavad maailmale selgeks teha, et tegelikult on asjad ikkagi teismoodi, kui raamatus kirjeldatud. Nagu öeldud, niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi, kogemusi ja arusaamisi elust. Soovitaksin “kõiketeadjatel” saata mulle vähemasti enda kontaktandmed, et siis kui mul kunagi tuleb plaan veel midagi kirjutada, oleks kellegi targemaga nõu pidada ja arvamust küsida …
Minu siinsed tuttavad olid pisut pettunud, kui ütlesin, et raamat on saadaval ainult eestikeelsena ning nad ärgitavad mind seda nüüd itaalia keelde ümber tõlkima. Ehk ma kunagi proovingi selle tõlketöö ette võtta, kuigi siis saab see olema kindlasti väikeste muutustega, mitte päris täpselt praegune “Minu Sitsiilia”. Kõigele vaatamata ei taha ma pahandusi autorendifirmale, kus ma “mustalt” tööl olin, ega taha ka kirjutada õigete nimedega nendest inimestest, kellel kirjaoskust napib.
Väga kena aplausi sain ma oma spordiklubis, kui selle president teatas, et üks klubi liikmetest on nüüd ka “kirjanik” – selle info oli ta muideks ise internetist leidnud! Ja taas nõuti raamatu itaaliakeelset varianti.
Ainult üks väike miinus kogu asja juures on see, et sitsiillased ei kiida kohe mitte kuidagi heaks neid püstoleid seal pealkirjas, tähtede vahel…
Püstol on nende jaoks ilmne seos maffiaga ning nad ei ole sugugi rahul, et selliseid kujundeid kasutatakse Sitsiiliast pajatava raamatu juures. Saarel on ju nii palju ilusat ja huvitavat – miks ikkagi kohe relvad mängus? Kuigi – tahavad nad seda või mitte – maffia oli ja on, ning paljudele meenub Sitsiiliat mainides kõigepealt just nimelt see pahamaiguline sõna. Eks pahelisus tekitab ikka huvi ja põnevust. Maffia kohta küsida pole aga eriti viisakas… 🙂