“Minu Omaani” vestlusõhtust Tartu linnaraamatukogus

Tekst: Triinu-Mari Vorp, kirjastuse assistent

[slideshow]

Mis maa see on, kus merepõhjas lebavad luksusautod, linnade kiirusepiirang on 120 km/h ja linnasisene ühistransport puudub? Saage tuttavaks: see on Omaan.

27. oktoobril esines “Minu Omaani” autor Meeli Lepik Tartu linnaraamatukogus. Meeli töötas mõni aasta tagasi Omaani rahvuslikus reisifirmas, millest oli vestlusõhtul ka palju juttu. Alguses näitas ta videot Omaanist, mida nende laevadel ka reisijatele näidatakse (ja mida ühel korral pidi näitama ilma hääleta, sest laeval viibis üks väga tähtis ja väga vaga mees).

Seejärel palus Meeli korraks seista ja mälestada tema head sõpra Kattri Ezzoubit, kes aitas teda “Minu Omaani” kirjutamise ajal arabistikaga.

Meeli jõudis rääkida paljust: Omaani mineku põhjustest, raamatu valmimise lihtsamatest ja raskematest pooltest ja alapealkirjaga seotud lugudest, enda riietusest (säraval Meelil oli loomulikult seljas Omaanist ostetud jakk!), Omaani sultanist, kes on väga tark mees, Omaani maapiirkondade elust, omaani naiste olukorrast jne. Kuulajad küsisid palju ja erinevaid küsimusi, vaid ajast jäi kahjuks väheks, oleks võinud vist veel tunnikese seal raamatukogus olla ja kuulata…

Mis on aga praegu saanud sellest laevakompaniist, kus Meeli töötas? Seal on kõik muutunud, eurooplased on koju saadetud ja omaanlased tööle võetud. Meeli ütles, et raamatu järgi ei tunne seda kohta enam ära, kuigi raamatu sündmused on vaid mõne aasta tagused. Ja seepärast ongi hea, et need kuldsed mälestused on nüüd “Minu Omaanis” talletatud.

Lõpetuseks veel meie Tartu linnaraamatukogust pärit sõbra Linda Jahilo sõnad: “Meeli on väga hea rahulik jutustaja, ta vestleb, mitte lihtsalt ei räägi.” Aitäh sulle, Meeli, ilusa õhtu eest!

Ja täna, 28. oktoobril kõik Otepääle kohvikusse l.u.m.i, kus Meeli samuti esineb!