Lugeja Kicki essee

Autor: Kicki, lugeja ja esseekogumisel osaleja

Miks mulle meeldivad Petrone Printi raamatud?

Mäletan, et oma lapsepõlves käisin emaga palju mööda raamatupoode ning mulle meeldisid suured tugevad raamaturiiulid ning nendes hoiul olevate raamatute salapärane maailm. Kuna raamatute ostmine oli sel ajal luksus ja seda iga kuu lubada ei saanud, siis sellest ajast saati on raamatud omandanud minu jaoks erilise väärtuse. Oma pisikeses lapsehinges lubasin, et kunagi, kui saan oma kodu, siis ostan endale täpselt nii palju raamatuid, kui ise tahan, ning mu kodust ei puudu ka suured raamaturiiulid. Tänaseks, 20 aastat hiljem, olen oma suured soovid teoks teinud ning minu kodu kui ka hinge on kaunistamas kõiksugused huvitavad raamatud ning erilisel aukohal, kõige kõrgemal riiulil, seisavad „Minu…“- sarja raamatud kirjastuselt Petrone Print.

Paar aastat tagasi polnud ma Petrone Printi kirjastusest mitte midagi kuulnud ja kogemata sattus minu kätte raamat „Minu Austraalia“, mille lugesin suure huvi ja innuga läbi paari päevaga. Mõni kuu hiljem läksin saatuse tahtel ka ise võõrsile õnne otsima ja suure tõenäosusega olen saanud palju innustust ja julgust „Minu…“-sarja raamatuid lugedes. On justkui hea teada, et ma olen üks neist eestlastest, kes elab kodust kaugel ja kogeb võõrsil olles uusi ja huvitavaid kogemusi. Teistpidi mõeldes aitavad Petrone Printi raamatud mul mõnikord koduigatsust leevendada, sest siis saan jälle raamatuid lugedes leevendust ja kinnitust, et ma pole ju ainuke, kes kodust kaugel elab ja teistsuguses kultuuris hakkama peab saama.

Armastan väga reisida ja reisimisest on saanud minu kirg ning pole olemas paremat teejuhti kui kaasmaalaste poolt isiklikult kirja pandud kogemused „Minu…“-sarja raamatutes. Nii mõnestki raamatust olen välja noppinud huvitavaid reisimise sihtkohti, vaatamisväärsuseid, söögi- ja joogikohti, muuseume, avalike ürituste toimumise kohti ja palju muud huvitavat, mida igast blogist või foorumist ei pruugi leida või siis ei oskagi neid otsida. On ju lihtne võtta lugemiseks raamat mind huvitavast maast ning selle najal reisiplaan kokku panna.

Samuti meeldib mulle Petrone Printi raamatuid lugedes võrrelda enda ja raamatute autorite erinevaid kogemusi. Näiteks „Minu Londonit“ ja „Minu Hispaaniat“ lugedes leidsin nii palju äratundmisrõõmu kui ka palju uudseid fakte Londoni ja Hispaania kohta. Nüüdseks on uus info kõrvataha pandud ja minu järgmine külastus nendesse maadesse tuleb kindlasti sama huvitav kui esimestel kordadel, kuid nüüd siis võib-olla suudan märgata seda, mis alguses märkamata jäi.

Mulle meeldib Petrone Printi raamatute juures see, et kõik need raamatud on kergelt ja nauditavalt kirjutatud ja lugemist leiab igas vanusegrupis olev inimene. Minu raamaturiiulist on need raamatud leidnud tee nii sõbrannade, vendade kui ka vanaemade kätte. Lihtsuses peitub võlu. Teinekord on õhtul pärast väsitavat tööpäeva hea kätte võtta raamat, mis pole filosoofiliselt keeruline ja mida lugedes saan ilusad ja rahulikud unenäod.

Paljud minu tuttavad laenutavad Petrone Printi raamatuid raamatukogust või siis kellegi käest. Kui ma Eestis elaksin, siis võib-olla teeksin ka niimoodi, kuid hetkel meeldib mulle oma raamatukollektsiooni individuaalselt täiendada ning päris uhke tunne on omada päris oma raamatuid. Üleüldiselt olen ma laisk raamatukogus käija ning oma on ikka oma ja kui tulevikus on vaja mõnda raamatufakti üle kontrollida, siis on mul raamatud kohe omast käest võtta. Pealegi reisin palju ja hetkel tuleb küll nii välja, et lennusaatja on viimasel ajal olnud üks Petrone Printi raamatutest. Ja viimane, kuid mitte kõige vähem tähtsam omadus, miks ma loen päris oma ostetud Petrone Printi raamatuid, on see, et püüan raamatuid ostes ise toetada seda, et need ikka pikki pikki aastaid veel ilmumist jätkaksid, sest kunagi loodan lugeda ka „Minu Rootsi“ ja „Minu Mehhiko“ raamatuid.