Lugeja Esther Montgomery essee

Autor: Esther Montgomery, blogija, lugeja ja esseekogumisel osaleja

Tahate, ma räägin teile ühe loo?

See võis olla pisut üle aasta tagasi, kui ma perele ja sõpradele jõulukinke valides avastasin ühes raamatupoes enda jaoks kirjastuse, mis raamatute müügi kõrvalt pakub ostjatele ka fantaasiareise. Jah – te lugesite õigesti. Just nimelt fantaasiareise. Igal kuul on kirjastusel pakkuda mõni uus reisisiht. Reisida saab kõikjale üle terve maailma, pilet maksab vaid mõne euro ja kel viitsimist enne reisi raamatukogust läbi käia, saab selle hoopis tasuta. Kõige uskumatum on aga see, et fantaasiareisi piletid ei saa kunagi otsa, kohti jätkub kõigile, vaatamata sellele, et aastatega on neile reisidele aina rohkem ja rohkem huvilisi.

See kirjastus on Petrone Print.

Mulle meeldib fantaasiareiside puhul kõige enam see, et jääb ära igasugune stress ja peavalu pakkimise ümber – mida võtta, mida jätta, kuidas küll ebaõiglaselt väikesemõõdulisse kohvrisse ära mahutada kõik need lugematud kleidid, kingad ja seelikud; jääb ära väikseimgi oht end halliks muretseda lennule jõudmise pärast; vaja ei lähe mitte ühtegi äratuskella: reisi võib alustada täpselt siis, kui tahtmine tuleb; jääb ära kartus võõral maal mitte hakkama saamise ees, kartus keelebarjääri ja igasugune mure reisikindlustuste ja hotellibroneeringute pärast. Fantaasialennu aeg ja koht on reisija enda valida. Mõnele meeldib reisida hommikupäikeses, mõnele hoopis õhtuhakul. Minu fantaasiareisid algavad tihti juba hommikul, need on šokolaadi- ja kohvilõhnalised, päris tihti reisin ma bussiga, aga mõnikord hoopis pehmetel patjadel.

Igas riigis ootab meid ees meeldiv reisikaaslane. Ja mitte mingi tavaline reisikaaslane, vaid keegi, kes teab, kus pakutakse kõige meeldivamaid maitseelamusi, kus on kõige toredamad ostlemiskohad, kuidas tuleks uudsetes situatsioonides käituda, millistest piirkondadest hoiduda ja millistes salajastes paikades kindlasti ära käia. Aja möödudes avastame, et inimene, kellega võõral maal reisi alustasime, on teekonna lõppedes saanud sõbraks – oleme kuulnud tema uskumatutest seiklustest, kohtunud tema tuttavatega ja käinud seal, kuhu üksinda minna ei oskakski. Me naerame ja nutame koos, kortsutame mõnikord kulmu arusaamatute kultuurierinevuste peale ja üritame koos sulanduda võõrasse keskkonda.

Mõni fantaasiareis on uskumatult lühike, kestes vaid mõne tunni. Mõni reisisiht on pikem, võtab rohkem aega ja vajab kauem seedimist, mõnda kohta võib külastada mitmeid kordi, olenemata sellest, kas meid ootavad ees uued seiklused, või oleme otsustanud juba tuttavad rajad taas läbi käia. Aeg kaotab fantaasiareiside puhul igasuguse mõtte, tunnist võib saada sekund, sekundist tund.

Olen reisinud Ameerikas, Londonis, Ibizal, Argentinas, Hispaanias ja paljudes teistes riikides. Mõnikord võib reisi käigus sattuda minevikkugi, mitmete aastate taha. Oleneb sellest, kuhu reisikaaslane mind parasjagu viia tahab, sellest, milliseid lugusid tal on mulle pajatada.

Ootan põnevusega peatselt toimuvat fantaasiareisi Eestisse, Marokosse ja Nepali. Samuti on mul plaan käia veel kord ära Ameerikas, minna juba tuttavaks saanud reisikaaslasega uuesti maailma avastama. Avastama seda, mis saab iga reisiga aina erilisemaks ja südamelähedasemaks. Avastama Minu Maailma.