Intervjuu Hille Karmiga

Intervjuu Hille Karmiga (“Taevas ja Maa”) ilmus 13. jaanuaril Keila Lehes.

Kui tihti oled sattunud Keilasse pärast keskkooli?

Keila jääb n-ö tee peale, kui sõidame abikaasa Reinuga Harju-Ristile mu omaste kalmudele või suviti Haapsallu. Olen käinud paaril kooli ja klassi kokkutulekul. Uuest koolimajast olen seni vaid lugenud ja mööda sõitnud.

Ülesehituselt on raamat nagu elulooraamat, aga elulugu jääb raamatus pooleli. Kas selle tingis sari, milles raamat ilmus, või soovisid seda sina kui autor?

Tegemist on kirjastuse Petrone Print sarjaga “Aja lugu”, kus on varem ilmunud neli raamatut. Õigupoolest võtsin vastu Epp Petrone pakkumise kirjutada oma lugu üksnes seetõttu, et just see sari võimaldab kirjeldada teatud ajajärku läbi iseenda ja keskenduda lapsepõlvele. Mõlemad – nii lapsepõlv kui aeg, mil see kulges – on ülitähtsad.

Kui võrrelda inimese elu hoonega, siis lapsepõlv on elu vundament, mis peab vastu pidama. Ehk nagu oma raamatus ütlen: “Lapsepõlv ei lõpe kunagi. Ta on kogu aeg meiega kaasas, nagu küpseks saanud puu või taim kätkeb endas kunagist, kasvujärgus puud või taime.”

Minugi lapsepõlv olnuks kindlasti teistsugune, kui sündinuksin samasugusesse peresse mitte nõukogude ajal, vaid palju varem või hiljem. Arvatavasti ei pidanuks ma oma valikute üle siis nii pikalt pead murdma – kuid kas olnuks siis millestki erilisest kirjutada?

Sa oled kirjutanud mitmeid elulooraamatuid teistest inimestest. Kelle raamatu kirjutamine pakkus sulle kõige suuremat naudingut?

Eluloo kirjutamine annab ajakirjanikule võimaluse mängu panna oma kirjanikuoskused, kuid ka mõlemad kohustused: pakkuda naudingut lugejale ja samas meeles pidada, et tegemist ei ole romaaniga, vaid tõsielukirjandusega, milles nagu ajakirjanduseski tuleb inimest ja fakti pühaks pidada. Kahe suurepärase näitleja – Helgi Sallo ja Elle Kulli – portreeraamatute kirjutamine oli mulle just seetõttu väga huvitav ja keeruline ühteaegu. Mõnigi seik võib olla lugejale väga põnev, kuid kui peategelane ei soovi seda avalikuks teha, siis tuleb kirjutajal leppida. Tuntud ja armastatud inimeste elust kirjutades püüdsin meeles pidada, et nemad on “solistid”, mina “taustalaulja”. Kui suure vastutuse endale võtsin, sain aga täielikult aru alles oma lugu kirjutades, iga sõna ja lauset aina kaaludes – nagu nemadki varasemas koostöös minuga. Niisamuti on ajakirjanikul kasulik olla aeg-ajalt intervjueeritava rollis – siis taipad, mis tunne on ja miks soovid, et sa kirjutatus ennast ära tunneksid.

Kas sinult on oodata ka uusi lasteraamatuid, oled ju ikkagi kolmekordne vanaema?

Mu vanema, juristist tütre Tiina lapsed on nende raamatute puhul omamoodi kaasautorid, sest neist vanim, kes on praegu 11aastane, tahtis teada, kuidas mina kunagi ammu-ammu väike olin. Talle jutustatud lugudest sündis kuus aastat tagasi “Väike vahva vanaema” ja seejärel riburada teised. Nende teksti täiendavad mu noorema, sisearhitektiks õppinud tütre Reeda joonistatud armsad pildid.

Oma lasteraamatuid nimetan pigem kogupereraamatuteks. Olen kuulnud, et pere vanemad loevad neid noorematele hea meelega ette – koos lugemine aga on praegusajal raamatuarmastuse sünni eelduseks. Üks niisugune, väikestele poistele mõeldud ettelugemisraamat, millel pildidki juba olemas, ootab praegu kirjastajat.

Oma meiliaadressis hillekarm49@gmail.com kasutad sa lisaks nimele numbreid, kas nendel on oma tähendus?

Ilma numbriteta aadress oli juba varem olemas. Mul on kunstnikust nimekaim, mistõttu mind õnnitletakse mõnikord uue näituse ja teda uue raamatu ilmumise puhul. Numbrid aga – jah, hiljaaegu arvas üks peaaegu võõras meesisik, et ju näitavad need mu vanust. Ilus oleks ju seda uskuda, eks? – kuni selgub tõde.

Hille Karm

Sündinud 8. aprillil 1949. Koolis käinud Kuressaares ja Harju-Ristil, keskkooli lõpetanud Keilas 1967.

Lõpetanud Tartu ülikooli 1972. aastal ajakirjanikuna, hiljem õppinud Soome marketingi instituudis reklaami ja turundust. Töötanud TPI (praegu Tallinna tehnikaülikool) ajalehe toimetajana, ajakirja Eesti Naine jt trükiväljaannete toimetajana. Aastail 1997–2007 olnud ERGO Kindlustuse kommunikatsioonijuht, praegu töötab sama ettevõtte turundusosakonnas.

Eesti Ajakirjanike Liidu liige, Eesti Kirjanike Liidu liige, BPW Estonia (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni, EENA) asutajaliige.

Abikaasa Rein Karm, tütred Tiina Mikk (sünd 1976) ja Reet Karm (sünd 1985); lapselapsed Märten Mikk (11aastane), Leelo Mikk (7aastane) ja Artur Mikk (5aastane).

Oma koduleht: www.hillekarm.com