Kolm korda “Minu Kasahstani”

Tekst: Kairit Lillepärg, kirjastaja

Pildid: Merit Kuus ja Natalja Meriniit

[slideshow]

Vastlapäeva- ja vabariigi aastapäeva nädala kolmel järjestikusel päeval esitlesime Katri Kuusi “Minu Kasahstani”. Katri kolis perega pärast kolmeaastast eluperioodi Kasahstanis hoopiski Belgiasse, nii et Eestisse raamatut esitlema sõitis ta spetsiaalselt Brüsselist.

Esmaspäeval, 20. veebruaril toimus Kasahstani-õhtu Katri kodulinnas Keilas. Mis viga raamatut esitleda, kui autori ema töötab samas raamatukogus ja publik koosneb suuresti tuttavatest. Keila kohtumisõhtu oli seega ideaalne soojendus teisipäevasele raamatuesitlusele, mis toimus Viru keskuse Rahva Raamatu poes.

Teisipäevast üritust aitas kirjastusel korraldada Eesti Kasahhi Selts, mille esinaisena tegutseb proua Alija Abdvahitova ‒ tema kaudu ilmus esitlusele justkui võluväel kasahhi rahvalaulik, kes oma lauluga ka juhuslikud möödujad seisatama sundis, ja rahvariides tütarlapsed, kes aitasid hiljem külalistele piimaga teed serveerida ja muidu üritust kaunistasid. Proua Alija eestvõttel olid kohalikud kasahhi prouad valmistanud traditsioonilist maiust chak-chak’i, mis nii välimuselt kui maitselt meenutab maisipulkadest ja iiristest valmistatud Kass Arturi kooki. Raamatuesitlusele olime kutsunud ka Kasahstani konsuli Eestis härra Jersin Ibrajevi, keda aga kella kukkudes kusagilt ei paistnud, nii et alustasime ilma temata. (veel …)

“Minu Kasahstani” autor Vikerraadios

Täna, 23. veebruaril kell 12.45 on Vikerraadio saates “Uudis+” külas “Minu Kasahstani” autor Katri Kuus. Katriga vestleb Arp Müller.

“Minu Kasahstani” esitlus

Teisipäeval, 21. veebruaril kell 17 toimub Viru keskuse Rahva Raamatus Katri Kuusi “Minu Kasahstani” esitlus.

Autor näitab pilte, tutvustab Kasahstani. Üritusel on kohal ka mõned kasahhid.

Kohtumiseni!

Vestlusõhtu “Minu Kasahstani” autoriga

Kuidas minu Kasahstanist sai “Minu Kasahstan”

Tekst: Katri Kuus, “Minu Kasahstani” autor

“Minu Kasahstan” ei sündinud kokkuvõttena minu Kasahstanis veedetud aastatest, vaid sai peatükk peatüki haaval kirja selles Kesk-Aasia suurimas riigis samal ajal elades.

Ettepaneku proovikatkendi kirjutada sain Epp Petronelt juba siis, kui olin Almatõs olnud napilt aasta. Esimese ropsuga tunduski, et ma ei oska sellest maast veel midagi jutustada, kuna tunnen sealset eluolu veel liiga vähe. Samas olin alati nautinud sõpradele pikkade e-kirjade kirjutamist, milles püüdsin võimalikult värvikalt edasi anda oma muljeid ja elamusi uuest elukohast, ise sealjuures pidevalt tundes, et ma tahaksin öelda palju rohkem, kui on ühes kirjas võimalik. Seetõttu ei suutnud ma Petrone Printi ahvatlevast pakkumisest loomulikult loobuda. Panin oma esimesed, tol hetkel valdavalt negatiivsed ja kriitilised muljed kirja, ning elasin edasi oma igapäevaelu, avastades päev-päevalt maad, millesse suhtusin algul nii tõrksalt. Nõnda saidki lugudeks esmakohtumine Kasahstaniga, tiir minu uues kodupaigas Sovhoos Alataus, Almatõ tutvustamine õunte päritolukohana ning tüüpilist postsovetlikku korruptsioonisugemetega asjaajamist käsitlev pajatus minu sekeldustest kohalikes ametiasutustes. Ju said aga lood liiga tuttavlikult nõukahõngulised, kuna kirjastuse rahvas leidis need suuresti sarnased sarjas varem ilmunud “Minu Moldovaga”. Aga Kasahstan ja Moldova ongi sarnased! See oli olnud valdav emotsioon, kui ahmisin endasse Marje Aksli “Minu Moldovat” – see oli just nagu minu elu! Arvan, et “Minu” sarjast püüab iga lugeja otsida ja leida just seda killukest, millega end lugedes samastada. Seda mitte leides aga pettub. Ju tajus Kasahstani ja Moldova ühisosa ka “Minu Moldova” autor Marje Aksli, kellest sai “Minu Kasahstani” toimetaja ning kellega mõistsime teineteist algusest peale hästi. Siinkohal tahangi tänada oma toetavat toimetajat, kellega kahe-aastase kirjutamisperioodi vältel sõbrunesime ning kelle arvamust ma usaldasin. Marje elas minu Kasahstani-elule reaalajas kaasa, utsitas, kui juba kolimiskastide otsas istudes arvutisse viimaseid peatükke toksides vaikselt väsima hakkasin, ning vajaduse korral ka kaitses mind. Igal juhul suutis ta minus tekitada tunde, et ta on alati olemas. Aitäh Sulle, Marje!

(veel …)