“Tere, meie Eesti!” esitlus ja raamatumüük Põlva Päevadel

Reedel, 31. mail kutsume kõiki Põlva Keskraamatukokku, kus Põlva Päevade pidustuste hoos esitleme Epp Petrone ja Piia Maiste uut lasteraamatut “Tere, meie Eesti!”.

Kell 9:30 tutvustab Epp raamatukogu saalis kõigile suurtele ja väikestele raamatusõpradele “Tere, meie Eesti!” raamatut ja selle sünnilugu ehk kuidas “Meie Eesti” raamatust tuttav Anna Eesti kauneid paiku avastama asus.
Raamatus on suurtähtedega jutumullid algajatele lugejatele. Lisaks leiab piltidelt ka väiksemas kirjas ülesandeid, nii on raamat huvitav 3–12aastastele lastele.

Kell 10-18 on raamatukogu fuajees avatud Petrone Prindi raamatulett, kus müügil raamatuid nii lastele kui täiskasvanutele.
Raamatumüügi alguses saab Epult ka pühendusi ning autogramme küsida.

Kohtumiseni Põlvas!

Reisihommik: Horvaatia

Laupäeval, 18. mail kell 12 ootame teid Viru Keskuse Rahva Raamatusse, kus arutleme Horvaatia võlude üle. Ühtlasi tuleb tutvustamisele Sigrid Suu-Peica raamat ​”Minu Horvaatia”.

“Minu Horvaatia” on lugu Sigrid Suu-Peica omapärasest eluperioodist Horvaatias, mis algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus Sigrid oli mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad.

Turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Horvaatia on ideaalne paik väga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused.
Arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest – võluvaimad neist on Pula suurejooneline Rooma amfiteater ja Poreči keskaegse linna romantika.

Lisaks “Minu Horvaatia” autorile Sigrid Suu-Peicale ühineb vestlusega ka tuline Horvaatia fänn Eve Kallaste, kes ikka ja jälle Horvaatiasse tagasi satub ja Estraveli Balti tootesuuna direktor Malle Pottsepp, kes jagab praktilisi reisinõuandeid lennupiletite, ööbimiste ja muude vajalike detailide osas. Vestlust modereerib Estraveli turundusdirektor Airi Ilisson-Cruz.

Reisihommiku otse- ja järeljälgimine on võimalik nii Petrone Prindi kui ka Estarveli ja Rahva Raamatu Facebooki kaudu.
Facebooki sündmuse leiate siit.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

Miks meil kõik valesti läks?

Toimetaja Tuuli Kaalep kirjutab Andrei Hvostovi raamatust “Kirjad Maarale”.

See on kogum kirju autori lapselapsele aastasse 2050. Küsimused endiste aegade elu kohta tekivad enamasti alles sügavas täiskasvanueas, kui pole enam kelleltki küsida. Vanavanemad, kelle aeg see oli, on läinud. Nii ongi autor võtnud rea teemasid, mis võiks uue aja inimesele huvi pakkuda ja arusaamatust tekitada, ning püüab selgitada siinset elu alates umbes hetkest, kui ta astus 80ndate lõpul Tartu ülikooli ajalugu õppima ning mil peagi taassündis Eesti riik. Ajaloo ja isiklike mälestuste vahel liikudes ning seoseid luues jõutakse tänasesse. See on terav, irooniline, väga isiklik, aus ja valus vaade enda ja kaasaegsete korda saadetule.

Autor meenutab elu 90ndate ülikoolis: mil moel toimus õppetöö, kuidas pääses hullumajja õppimisest puhkama, kuidas stipivolinik sularahast pungil kilekotiga üle Toomemäe ühikasse lippas, mida tundsid tüdrukud ühika pesuruumis võõrast silmapaari avastades, kuidas autorist sai juba tudengina ajakirjanik – mil viisil see üldse võimalik oli? Liikus nali, et ajalehes avaldatud saada oli võimalus kõigil, „kes suudavad enam-vähem seostatult ja vigadeta kirjutada“.

Seal kõrval ajatud teemad, nagu õnn ja eestlaseks olemine. Ja elu Eestis vene nimega – ühel pool sõbralikud „mägrad“, teisal turriskarvalised „hundid“ ja nende vahel see, keda nime tõttu päriselt omaks ei võeta, kuid kes ei saa sellega leppida, et võõrapärase nime tõttu on tema mõtted alati vähem olulised. Autor lahkab eestlaste igikestvat õnne puudumise fenomeni nii peresiseste põrkumiste kui ka riikliku õnnetu olemise tasandil, kirjeldades sekka seletamatuid õnnevälgatusi. Saame vihje, keda oleks kasulik tunda, et õnnetunne tuleks sagedamini ja kestaks kauem.

Reservohvitserina tõstatab autor sünge küsimuse meie armee kaitsetahtest võimaliku kriisi korral, kuna nii mõnedki meil hästi väljaõpetatud mitte-eestlased võivad minna sõdima selle eest, kes rohkem maksab (ja võimalik et meie vastu) ning osa eestlasi ei pruugi n-ö „Toompea pekipersete eest“ sõdima tullagi. Näited ajaloost viitavad kodusõja võimalusele Eestis.

Jutuks tuleb ka poliitika. Näiteks see, mida poliitik oma valijast tegelikult mõtleb ning kuidas sünnivad lollakad valimislubadused ning kuidas nendega täieliku absurdini jõuda.

Ning mõistagi autorile tähtsad naised koos ausa ja ilustamata vaatega sellele, kuidas elu halvasti tundev inimene püüab kiivakiskuvat isiklikku elu kuidagi rööbastele saada ja tegelikult mõistagi ei saa, kuni lisandub elukogemust ja saabub see päris õige kaaslane. Autor selgitab oma kogemuse kaudu, kuidas töötab matriarhaat ja miks oleks aeg küps lasta naistel maailma valitseda.

Pilt aastast 2050 ei ole selge, kuid midagi head autor eespool ei näe: ootamas paistab elu praeguse heaolu varemetel. See on sügav isiklik ja põlvkondlik süütunne, et ära on rikutud oma lapselaste elu. Ehk on tulevikul ka midagi head pakkuda? Alati on. Autor loodab, et sotsiaalmeedia lummavast needusest ollakse vabad ja elu ei kulge enam ekraanide peegeldatud maailmas.

„Kirjad Maarale“ on lugu meist, teist, kõigist ja kõigest, mida nimetatakse eluks.

Andrei Hvostovi “Kirjad Maarale” esitlus

Neljapäeval, 16. mail kell 17.30 kutsume teid Andrei Hvostovi uue raamatu “Kirjad Maarale” esitlusele Viru Keskuse Rahva Raamatusse.
Autoriga vestleb ajakirjanik Vilja Kiisler.

“Kirjad Maarale” ilmub Petrone Printi “Aja loo” sarjas, kus on varem ilmunud ka Hvostovi “Sillamäe passioon”.

Raamatuesitlusel on raamat müügil 10% soodsama hinnaga.