Minu Šveits / Viimased eksemplarid! Anu Elmer-Ehin

Ilmunud
10.2018

Kahepaikne vahejaamas

Šveits? Lumised mäed, õitsvad alpiaasad, nunnud lehmad, punased rongid, Emmentali juust, täpsed kellameistrid ja igal pool šokolaadipoed? Kui sa sellest maast just nii mõtled, siis oled langenud hästi turustatud Šveitsi-klišee lõksu.

Täpselt nii juhtus minuga, kui ma paarikümne aasta eest „ajutiselt“ Šveitsi kolisin. Tasapisi avastasin, et Arkaadia-maastiku kuvand varjab Eesti-suurust keerulist föderaalriiki, millest suured katastroofid ja võõras võim on imekombel mööda käinud. Kõik on väike ja sõbralik, aga kohaneda ei ole siin lihtne. Tuleb harjutada viisakat vestlust Šveitsi saksa keele mitmesajas dialektis. Võtta suusatunde koos beebidega. Varuda kannatust pikkadeks tervitus- ja lahkumisrituaalideks. Veenda vastutulijaid, et kuuseriisikad ei ole mürgised. Poolpõlvili heina niita. Vestelda külalistega ühiskondliku transpordi teemal. Jõuda vaevu järele mäest üles rühkivatele vanainimestele. Süüa juustu-vorstisalatit. Jõuda kohtumistele sekundi täpsusega.

Lapsemäng minusugusele kahepaiksele!

Arvesta, et valel ajal söömist siin ei ole. Pärast varahommikust kohvi ja sarvesaia tohib kõht uuesti tühjaks minna ajavahemikul poole kaheteistkümnest kaheni. Muudel kellaaegadel tuuakse sulle restoranides „väike menüü“, sealt saad tellida näiteks sedasama juustu-vorstisalatit ja lihtsaid võileibu. Ametiasutuste, firmade ja koolide kohvikud täituvad hämmastava täpsusega kell üheksa hommikul ja kell neli pärastlõunal kohvi- ja snäkipausiks. Lasteaedades ning koolides pakivad lapsed nendel kellaaegadel kotist välja kodust kaasa pandud õunad ja kooritud porgandid.

(jätkub raamatus)

—

Föderalismi on nõrkemiseni. Kahekümne kuuel kantonil on oma konstitutsioonid, parlamendid, kohtusüsteemid ning kõvasti autonoomiat, seda maksudes, koolisüsteemis, transpordihindades ja paljus muuski. Hea doktoritöö teema oleks näiteks prügiveo erinevused Šveitsi külades – ühes kohas on vaja osta kleepekas, teises spetsiaalne prügikott, kolmandas viia praht konteinerisse, neljandas seda jumala pärast teha ei tohi, viiendas tohib seda teha ainult teisipäeval ja neljapäeval.

(jätkub raamatus)

—

Märkan kiiresti, et siinseid inimesi ei huvita ei Eesti ajalugu ega tänapäev. Neil on pilt selge – tegemist on idablokiga, küsimusi esitada pole vaja. Heaoluühiskonna üleolev huvipuudus materiaalselt vaesemate suhtes. Meenuvad Priit Pärna multifilmi „Hotel E“ stseenid. Roosamannalisse väikekodanlikku idülli tungivad mustad porikärbsed, keda tuleb tõrjuda. Mustad mutukad idablokist, kes sumisevad mingitest aastatetagustest kannatustest ja roojavad oma ajaloomustaga puhtaid Lääne-Euroopa aknaid.

(jätkub raamatus)

—

Kell kaheksa hommikul oleme mäejalami parkimisplatsil koos kõikide teiste šveitslastega, kes täna Mettmenalpi ronima hakkavad. Neid pole vähe ega ka liiga palju. Turistid külastavad õnneks tavaliselt Jungfraujochi ning saavad rahvaste paabelis hirmkalli raha eest tihti uduvinesse mattunud mäetipul trügida, suveniire osta ja lõunasöögisabas seista.

Ka meie asutame ennast mäetipu poole teele. Märgistatud ja korras hoitud mägiseid matkaradasid on siin 65 000 kilo- meetri jagu ning selle üle on kohalikud väga uhked. Kollased teeviidad ja korralikult maalitud kollased rombid kividel ja puudel juhatavad alati teed. Pärast starti hõrenevad aga matkajate read kiiresti ning narodnaja guljanje tunne kaob.

(jätkub raamatus)

—

Eestist naasnud helveedid tahavad minu käest tihti teada, kas neile ukse pealt „tere“ ja „head aega“ hüüdvad eestlased neid mingil arusaamatul põhjusel vihkavad. Minu sõbranna Tea pulmas Tallinnas läksid šveitslasest peigmehe sugulased ja sõbrad püha viha täis, kui eestlased, kellega nad terve õhtu sõbralikult juttu olid ajanud, äkitsi püsti tõusid, tervele seltskonnale „head aega siis!“ hõikasid ja uksest välja astusid. Miks nad järsku ära läksid? Kuhu jäi käesurumine? Tegime me midagi valesti? Kas me solvasime neid? Kas neil juhtus kodus midagi? Mis neile ei meeldinud? Miks neil nii kiire hakkas?

(jätkub raamatus)

—

Sõit algab kell kuus hommikul. „Kes käskis mul ennast niisugusele varajasele üritusele meldida!?“ kirun ennast mõttes. Kell pool kaheksa istun juba unisena Urnerbodeni kõrtsi eestoas. Aknast avaneb vaade suurele rohelisele ning õitsvale kõrgplatoole, mida ümbritsevad ükskõiksed mornhallid mäemüürid. Meie kolmekümnepealist gruppi on karjatama saadetud viis talunikku.

„Sööge ikka korralikult, töö tuleb raske,“ julgustavad nad meid. See on üleliigne. Imekiiresti kaovad laualt soojad sarvesaiad, juust, maasikamoos ja värske mesi.

„Minu nimi on Toni. Kes oskab heina niita?“ uurib kõige vanem talunikest.

(jätkub raamatus)

—

Miks siia riiki tullakse, sellest saan aru Berni linnas.
ÜRO andmetel on maailmas praegu rekordiline arv põgenikke, 68,5 miljonit inimest on mitmetel põhjustel sunnitud kodust lahkuma. Mida rikkam on riik, seda vähem suudavad selle elanikud aru saada sellest, mida tähendab sõda, nälg, puudus või muud õnnetused.

Siiski leidub Šveitsis palju inimesi, kes taipavad, et ei ole võimalik isoleerida end Kesk-Euroopa heaolusaarekesele, kõrvad-silmad sulgeda ja mõnuleda. Šveitslaste asutatud Punane Rist on maailmakuulus, aga siin on palju ka kohalikke kodanikualgatusi. Näiteks selle asemel, et koos paremäärmuslike parteidega oiata teemal, et iga sissetulnu on tüüpiline arengumaadest pärit kurjategija (seejuures on huvitav teada, et kuuekümnel protsendil Šveitsi immigrantidest on Itaalia, Saksa, Prantsuse või Portugali kodakondsus), mõtlevad nemad selle peale, kuidas kindlustada, et ka teistes maailma riikides oleks parem elada.

(jätkub raamatus)

 

Autoriõigus: Anu Elmer-Ehin ja Petrone Print OÜ, 2018

Toimetaja: Ruth Mägi
Keeletoimetaja ja korrektor: Riina Tobias
Kujundaja: Heiko Unt
Kaardi kujundaja: Kudrun Vungi
Küljendaja: Aive Maasalu
Makett: Madis Kats
Albumi fotod: Anu Elmer-Ehin ja Christian Schärer

Kaanefotod: Christian Schärer

Trükk: Greif OÜ

ISBN 978-9949-651-20-7
ISBN 978-9949-651-21-4 (epub)
ISBN 978-9949-651-22-1 (epub)

pehme kaas, 130 x 190 mm
200 + 32 lk

12.00 €

Laos

Ostan e-raamatunaOstan audioraamatuna

Kommentaarid