Unenäorong Andry Ervald

ANDRY ERVALD oli õpetaja, ajakirjanik, tõlkija, muinasjuttude ja näidendite autor. Ta tõlkis eesti keelde C. S. Lewise, Roald Dahli jt autorite teoseid.

Andry pidas end ennekõike jutuvestjaks ja on öelnud nii: “Me elame ajas, kus kõik on õhkõrn. Kus suured tornid kukuvad, kus tähtsad mehed langevad. Kus internet võib sul suvalisel ajal kinni joosta. Kus rong võib kraavi minna, raamatud ära põleda. Aga jutuvestmine jääb.”

Enamik Andry muinasjuttudest on ajast, kui ta töötas Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumis. Jutud on lastest ja lastele, samas pakuvad need lugemisnaudingut ka täiskasvanutele.

Kogumikku koondatud 25 muinasjutu lugeja saab tuttavaks Printsess Pudilõua ning Poisi ja Ingli ja tema kellukesega, saab osa Peigmees Seebi ja Kuningliku Tolmulapi traagikast, võtab ette rännaku koos Vaalapoeg Martiniga, sõidab Unenäorongis, saab teada, miks Vana Ämblik enam võrke ei koo ning miks Väike Tüdruk laes kõndis ja et kõik ei sõltu kapsastest jne jne. Autori mõttelend on vaba – tema fantaasia kannab, lood on (sõna)mängulised ja muinasjutulised, aga samas äärmiselt elulähedased. Kokku saavad elu absurd ja filosoofia, argine ja ülev, nõnda, et nii lapses kui ka täiskasvanus tekib lugedes või kuulates eriline lumm, ning on korraga kergem ja avaram edasi olla.

SELLE RAAMATU TEGID ANDRYLE LÄHEDASED INIMESED.

TIINA ERVALD: Enne siia kaante vahele jõudmist on paljud Andry muinasjutud elanud rahvaluule-elu: osa neist on tema enda poolt linti loetud ja kümned lapsed on neid sadu kordi kuulates üles kasvanud. Neid on käest kätte ja suust suhu levitatud. Need on paljude inimeste jaoks tähtsad olnud. Tore, et osa neist saab nüüd ka kaante vahele, kaaslaseks vaatenurki nihutavad illustratsioonid.

EPP PETRONE: Sa olevat soovinud, et Su matustel ei nutetaks, vaid räägitaks lugusid – see on nii Sinulik palve. Sa õpetasid mind lugusid märkama ja hindama. Aitäh Sulle, sest ilma Sinu toetuseta poleks võibolla mitte sündinudki mind kui kirjutajat ja kirjastajat. Nõnda suur oli Sinu sõna jõud.

TAAVI TORIM: Kord lasid Sa lahti kõlaka, et võitsid loteriiga Citroëni, kuid see seisab kasutult maja taga juba teist kuud, sest juhilube kellelgi peres pole ja Sa gabariitidelt niikuinii juhikohale ei mahu, aga kasutad võimalust ja kuulad juhi kõrvalistmel oma CD-plaate. Mina jäin uskuma. Tegelikult usun praegugi, sest vaimusilmas näen seda ikka nii selgelt. Nagu ka kõiki teisi Su jutte!

JARÕNA ILO: Minu ja Andry sõprus oli võrdlemisi kaootiline. Kui plaanisin nüüd illustratsioone, täpsustus nii mõnigi meie vahel pooleli jäänud jutt. Sõna ja Pilt said kokku ja tekkis Kahekõne. Ning Andry on kogu aeg kõrval, selline kerge ja selge.

Ei ole nad muinasjutud, ei ole. See on Elust ja Päriselt.

Läbi müüdud