Raamatu “Meie maaelu” sünniloost kirjutavad Epp Petrone ja Väike Myy

Väike Myy:

“Kui sai valmis ühisraamat “Meie taluelu. Memme nõuanded”, teadsime Epuga kohe, et sellele raamatule tuleb ka järg. Lihtsalt nii palju jäi ütlemata.

Me kumbki ei aimanud, et elu paiskab meid hoopis uutesse situatsioonidesse ja see raamat ei tulegi niisama kerge ja lõbus, nagu oli esimene. Minu jaoks sai “Meie maaelust” väga valus raamat: raske kirjutada, raske praegu avada.

Mulle meeldib kirjutades lugejale otsapidi hinge pugeda, aga seda ikka nii, et säilitan omaenda privaatsuse. Seekord juhtus teisiti. Muidugi ei laotanud ma siingi oma hinge päris laiali, aga siiski on selles raamatus valusaid hetki, raskeid momente, millest siiani olen eelistanud vaikida, kandes neid endaga nagu veskikivi. Päris pikalt arutlesime, kas ma ikka tahan neist rääkida. Lõpuks otsustasin seda siiski teha, järgides Epu vahetut avameelsust oma elu lahates.

Kirjanik siiski ei peaks kirjutades ära kaduma omaenda emotsioonidesse ja jätma avastamishetke lugejale, kes siis ise otsustab, oli see loetu nüüd kaasaelamist väärt või tühine mõttekeerd.

Loodan, et see enese avamine mul õnnestus…”

Epp Petrone:

“Elu pani meid kirjutama kriisis hakkamasaamise raamatut. Kriis on see, kui sa pead kolima kodust ära. Kriis on see, kui su sissetulekud muutuvad. Kriis on see, kui sa pead õppima end majandama vähemaga, kui harjunud oled. Kriis on see, kui su tervis alt veab. Need on teemad, millest me siin lehekülgedel kõneleme.

Aga minule tundub lõpplahendus helge. Otsisime mõnda aega raamatule alapealkirja ja siis tuli see “Jääme ellu!“. See elustiil jääb ellu, see on kõige eluvõimelisem: koos linnu, looma ja rohuga, kõiki märgates ja kõigega arvestades.

Mul on heameel, et tänu sellele raamatule võtsin ma aega ja panin kirja, mismoodi kuldnokk pesamaterjali kokku kandis või kuidas kanad haudumisega hädas olid. Need on igapäevased hetked, mis võivad ununeda, aga tänu raamatule jäävad nad ellu.

Raamatust saab päris palju nippe, memmetarkusi, tagantjäreletarkusi, aga saab ka omalaadse arenguloo, õigemini kaks lugu. Ei mina ega Väike Myy ole enam päris need, kes me olime raamatu alguses.

Loodan, et see raamat mõjutab ka Sind, armas lugeja!”

Raamatu ja roosi päev ning Iraani reisiraamatu esitlus

Pühapäeval, 23. aprillil kutsub kirjandusfestival Prima Vista koostöös Tartu kaubamaja, Tartu kaubamaja Apollo ja kirjastusega Petrone Print maikuise kirjanduspeo Prima Vista eelsündmusena osa saama ülemaailmsest raamatu ja roosi päevast.

Kell 12–14 jagavad Tartu kaubamaja Apollos raamatusoovitusi kirjanikud Mart Kivastik ja Lauri Räpp (“Minu Tartu” autor).

Kes kingib Apollo poe müüjale roosi, saab vastukingiks ühe sel päeval tasuta pakutavatest raamatutest!
Raamatuid on piiratud koguses.

Kell 13 kuulutatakse Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes välja Prima Vista ja Tartu kultuurkapitali kirjanduspreemia “Esimene samm” laureaat. Preemia antakse välja igal aastal raamatu ja roosi päeval, alates 2007. aastast.

Kell 13.30 esitleme Tartu kaubamaja Apollos Susanna Veevo “Minu Iraani”. Autoriga vestleb Epp Petrone.

Raamat on esitlusel Apollo Klubi liikmele müügil 10% soodsama hinnaga.

Miks peaks lugema “Minu Süüria” raamatut? Vastab autor Tanja Dibou

Raamatu “Minu Süüria” autor kirjutab, miks peaksid lugejad võtma kätte tema värske reisiraamatu.

“See raamat räägib minu aastasest kogemusest Süürias enne sõda ja sõja algul. Kui oleme harjunud nägema telerist ja internetist ainult kohutuvaid sõjalisi stseene, siis minu Süüria on hoopis teistsugune. See raamat annab võimaluse avastada riigi iidset ilu, mõista erinevaid usundeid ning jälgida, kuidas mina, euroopaliku eluviisiga ja slaavi hingega naine, üritan kohaneda idamaise elulaadiga. Samas minu lugu ei jäta kõrvale kohutavaid muutuseid, mis toimusid sõja tõttu Süürias, vaid kirjeldab minu sügavaid läbielamisi selle riigi traagilise saatuse ja süürlaste murtud südamete ning tuleviku pärast.

Kutsun kõiki “Minu Süüria” raamatut lugema, et jalutada selle maa kõige ilusamates ajaloolistes paikades, elada Süüria peres ning kohtuda erinevatest religioonidest inimestega.” – Tanja Dibou

Kirjastus puhkab 23–26 juuni!

Ilusat jaaniaega kõigile! Kontor on taas avatud uuel nädalal.

Piret Tali raamatu “Minu Kalamaja” esitlus

Kohe-kohe on ilmumas Piret Tali uus raamat “Minu Kalamaja. Hipsteriks saamatu”.

“Kui ma eelmisel sajandil Kalamajja korteri ostsin, ei soovitatud sinna õhtuti üksi sattuda. Olen jälginud 22 aastat hämmastusega uue Kalamaja sünnivaevu, renessanssi ja keskklassistumist.

Noore vallalise pintsaklipslasena, kes ma nullindatel olin, eelistasin veidrast ümbruskonnast taksoga tööle või pidutsema põgeneda. See kant oli siis karune. Ma ka ei vajanud elu vahetult

väljaspool oma pesa. Veel.

Sellal vaatasin ringi kimades autoaknast inimesi, kes koerte või lastega keset päeva jalutasid. Korraga sai ka minust üks neist, kellel oli laps, jagus aega ja tekkis huvi elukeskkonna vastu.

2008. aastal avati Boheemi kohvik, kuhu koos kahepäevase esiklapsega sisse astusin. Laste sünd ja Kalamaja taassünd on astunud minu jaoks üht jalga. Linn on kasvanud koos meiega.

Kas Kalamaja keskklassistus koos minuga? On ta nüüd valmis? Jah, ka mina sõidan aastaringselt retrorattaga, sain äsja kutsika, olen söönud vegeburksi ja joonud käsitööõlut. Aga ei taipa ikka veel, olin ma millalgi nende aastate jooksul hipster. Jäin ma selleks saamata? Või olen hipsteriks suisa saamatu?”

Piret Tali uue raamatu esmaesitlus on laupäeval, 14. mail Kalamaja päevade raames Kalamaja muuseumi aias (Kotzebue 16).

Kell 13.00 algavast vestlusest Kalamaja rahvariietes Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi ja raamatu autori Piret Tali vahel selgub, miks Piretil ikkagi jäi hipsteriks saamata.

Kaplinskiga poes (katkend raamatust)

6. mail toimub Prima Vista kirjandusfestivali eelüritusena Jaan Kaplinksi seltsi asutamine, asutajaliikmed on ka meie kirjastuse liikmed Epp ja Justin Petrone. Siin on katkend Justin Petrone raamatust „Kirju Eestist“ Kirju Eestist – Petrone Print, peatükist „Kaplinskiga poes“. Avaldame selle Jaan Kaplinski seltsi asutamise puhul.

„Me kohtume ikka kauplustes,“ ütleb Kaplinski. „Viimati kohtusime Rimis.“

Ma noogutan. „Me rääkisime veinist. Ja Hitlerist.“

„Sa pidid mulle maale külla tulema sel suvel, mäletad?“

„Jah. Ma tahtsin tulla.“

„Miks te ei tulnud?“

„Me tahtsime tulla. Me plaanisime tulla, kuid kogu aeg oli vaja kuhugi minna või kuskilt tulla.“

„Hm. Kuhugi minna või kuskilt tulla.“ Ta kordab seda, nagu sobiks see hästi mõne uue luuletuse sisse. Kaplinski on poeet. Ta kirjutab nii ilukirjandust kui ka mitteilukirjandust. See teeb temast autori. Kunagi oli ta ka riigikogus. Poliitikas. Ükski amet ei paista sobivat sellele Esto-renessansi-mehele. Ma isegi kõhklen teda eestlaseks kutsumast, sest tal oli poolakast isa ja võrolasest ema. Tema isiklikust elust ei tasu rääkidagi. Ükskord ma küsisin Kaplinskilt, mitu last tal on. Ta vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleksin jurist. Minu arust ei olnud see kuigi raske küsimus ega ka mitte eriti ebaviisakas … aga nüüd sellele mõeldes pean tunnistama, et ju see siiski oli kummaline asi küsida.

Seekord poes kohtudes räägin Kaplinskile, millise vana raamatu ma hiljaaegu leidsin.

„Oh, jah, see raamat,“ kordab ta selle pealkirja, nagu kõlaks see tuttavalt. „Ahjaa. Ma mäletan küll, kuidas ma selle kirjutasin…“

Nii juhtub raamatutega, mida sa oled kirjutanud, saan ma aru. Mäletad küll nende kirjutamist, aga võib-olla alles pärast 20-30 sekundi pikkust meenutamist. Kujutan ette, et tulevikus võib minul oma raamatutega samamoodi minna. Ka nemad ühinevad selle uduga, mis minu, Kaplinski ja paberivirnade vahel tantsib.

Kaplinski on põlvkonnast, mida Ameerikas nimetatakse sõjalasteks. See tähendab, et ta sündis Teise maailmasõja ajal ja see sõda mõjutas tervet tema eluteed. Tema isa oli Poola juudist õppejõud Tartu ülikoolis. Ta ei elanud nii kaua, et näha sõja lõppu. Kaplinski ema oli Lõuna-Eesti tüdruk. Ma ei tea, mis temast sai. Ka Kaplinski oli osa sellest isatute laste massist, mis hakkas täitma Eesti lasteaedu Stalini võimu hämaruses. Kes teab, millised olid isadepäevad neil tusaseil aastail, 1949, 1950, 1951, kui suuremal osal lastest polnud isa, keda sel päeval õnnitleda, sest isa oli kas surnud, vangis või Läände põgenenud. Olen tihti mõelnud, kuidas on see fenomen – terve generatsiooni keerulistest peredest pärit isatute laste kasvamine mõjutanud eestlaste, eriti just sõjapõlvkonna psüühet. Olen ka mõelnud, kas Euroopas tajutav liberaalne suhtumine perekonda võib olla osaliselt võrsunud sellest kogemusest – sõjaeelse perekonnasüsteemi vägivaldsest lõhkumisest. Kes teab.

Aga Kaplinskil õnnestub ikkagi kehastada perfektset patriarhi. Ta kirjutab oma talus, valged juuksed aeg-ajalt silmile langemas, kui ta oma tekste voolib. Toad on täis valjuhäälseid lapselapsi, kes narivooditel hüppavad. Ta lööb kärbse maha, samal ajal kui järjekordne blond tüdruk viskab padja läbi õhu ja teised tüdrukud sädistavad kõrvulukustavalt. Ja Kaplinski seal keskel? Kui ta poleks valgeks läinud, näeks ta ilmselt samasugune välja nagu 50 aastat tagasi. See mees sai täiskasvanuks kuuekümnendate sula ajal, ta kuulub niinimetatud kassetipõlvkonda, nii nimetatud seepärast, et nende kirjutatud luule ja proosa ilmus „kassettides“, odaval paberil, mida oli lihtne kaasas kanda ja paljundada – tahtmatu eelkäija 1980ndate kassetikultuurile, mil teismelised tegid sama põhimõttega muusikaga.

Kaplinski oli dissident, nii palju, kui ta kunst lubas tal olla, ta põlgas Nõukogude Eesti valitsust, nii palju, kui seda sai põlata. Kes teab, mida tsensorid arvasid sellest Jeesuse moodi noormehest ja tema lastepundist. Ja juba tol ajal oli ta feminist. Mõned lapsed olid tema nimega, mõned ema, Tiia Toometi nimega. Tegelikult ma tutvusingi Kaplinskiga tema poja, majandusteadlase Ott Toometi kaudu. Isaga võrreldes on Ott maisem, valemite ja arvutuste mees, mõlema jalaga maa peal. Kaplinski teised lapsed on heliloojad, geneetikud, kirjanikud… Kaplinski või Toometina sündimine pole kellelegi paha teinud.

Mäletan, et nägin 1990ndatel tehtud intervjuud Kaplinskiga, kus ta istus, pika hallineva hobusesaba ja musta nahkjakiga nagu mingi Eesti George Carlin, ja luges ette kohaliku nõukogude nomenklatuuri nimesid, keda ta põlgas. „Jah, ja teda …“ puhises ta, „teda ma päris vihkasin!“

Mäletan, kuidas kord Kaplinskil ta siseeksiilis külas käies istus Epp tema kõrvale ja küsis: „Mis on õnn?“ Ma imetlesin Epu julgust esitada selline ilmselge, peaaegu naiivne küsimus, kuid Kaplinski paistis seda nautivat. „Õnn on biokeemiline reaktsioon, milles tähtsat osa mängivad dopamiinid,“ vastas ta kiiresti. „Sõltub inimesest, mida nende tootmiseks vaja on… Selge see, et see pole täpselt fikseeritud. Inimene on õnnetu, kui tema baasvajadused pole rahuldatud: tal on nälg, külm, janu, inimene tahab liikuda, kuid maailm on tema eest suletud, ta on näiteks vangis. Või kui inimene ei saa rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Siis on ta õnnetu.“

Kui on midagi ühist Kaplinskil ja loodusmehel Fred Jüssil ja teistelgi Eesti tarkadel meestel ja naistel, siis on see võime võtta lihtne küsimus: „Mis on õnn?“ ja siis seda lahata, seostada seda teadmistega, mida sa pole veel omandanud. Kui keegi oleks minu käest tol päeval küsinud „Mis on õnn?“, oleks ma ilmselt reageerinud segaduses ilmega ja küsimusega: „Mis? Minult küsid või?“

Kaplinski loeng jätkus tiigi ääres ja vanas küünis. „Ma pole oma lastele palju andnud, kuid ma olen neid õpetanud, kuidas maast ära elada,“ kuulen Kaplinskit rääkimas, kui nad Epuga aedviljapeenrast mööda kõnnivad. „See võib neile kasuks tulla, kui peaks veel üks sõda tulema.“

Veel üks sõda. Eestlased on sellest mõttest haaratud. Mida sa teed, kui sõda algab? Nad teavad, et see tuleb. Küsimus on vaid ajas, mitte selles, kas üldse. Inimesed mõtlevad, millised oleksid parimad pelgupaigad. Kuidas kõige kiiremini põgeneda? Kujutan ette, et mõnedel on Finnairi piletid juba ostetud, teistel on pakitud kotid voodi all, et nad saaksid kõige tähtsamad asjad kaasa haarata ja suunduda lähimasse lennujaama või praamisadamasse. Võib-olla mõned maainimesed mõtlevad, et jäävad paigale, toitudes oma aedviljadest. Mitte et nad hullud oleksid. Suur sõda viis Kaplinski isa. See arm on tema sees.

/–/

„Noh, jah, tead, ka mina jõin kunagi sellist veini,“ ütles Kaplinski, „kuid praegu eelistan ma portveini.“

„Portveini?“ tõstsin pilgu, nagu klassiruumis märkmeid tehes.

„Port nagu Portugal. Kange kraam. Ma jõin seda Madeiral. Sa tead Madeirat?“

„See on Portugali saar Atlandi ookeanis.“

„Oh, seal on tõesti kena ja ma tahan sinna tagasi minna. Või siis vähemalt kirjutada sellest vahelduseks. Seal on terrassid, mis on ehitatud vulkaanidele. Need ulatuvad päris üles välja, aed aia kohal. Ja inimesed on seal ka teistsugused. Nad on segu paljudest erinevatest rahvustest, vahemeremaalastest, berberitest …“

„Roomlased ilmselt viisid sinna inimesi. Orjadena.“

„Ja juute! Seal on palju juudi juurtega inimesi. Nad kõik teavad seda.“

„Noh, nad võiksid lihtsalt DNAd analüüsida. Siis saaksid nad teada, kust nad pärit on.“

„Tegelikult mu poeg Lauris, see geneetik, tema tegi endale selle testi, ja selle põhjal on tema isapoolne suguvõsa – isa isa isa – kuskilt Kesk-Idast, mis on täitsa loogiline, kui teada meie perekonna päritolu.“

Ma noogutasin.

„Keegi võiks analüüsida Hitleri suguvõsa liikmeid,“ jätkas Kaplinski. „Sest kas tead, mida räägitakse? Seda, et Hitleri ema suguvõsa olid tegelikult juudid. Vaata Hitleri pilte. Need tumedad juuksed. Mina toetan teooriat, et Hitler oli tegelikult juut. Mees, kes tappis suurema osa maailma juute, oli tegelikult ise ka juut? Tal oli mingisugune perversne enesevihkamine, arvan mina. Seepärast lasigi ta sõjaväel hävitada selle piirkonna andmed, kus tema esivanemad elasid. Et keegi ei saaks jälile tema perekonnasaladusele. Hitler oli juut!“

Kaplinski hõikas seda piisavalt valjusti, nii et üks kaaspoodleja keeras end veidi ja vaatas meid, ja siis teeskles, et ei vaata, kui ta märkas, et ka meie vaatame teda. Selleks ajaks olime jõudnud piimaleti juurde, pääsenud Rimi tuhandete veinipudelite labürindist, möödunud tosinast koeratoidust, erineva koostisega tualettpaberitest, kõikvõimalike sotsiaalselt aktsepteeritud loomade lihast tehtud vorstide ja juustumägedegi juurest. Ma panin kärusse veinide kõrvale mozzarellat ja halloumi juustu.

Ja Kaplinski kõndis koos minuga. Adolfi Hitleri nime räpane hõng hõljus õhus.

„Noh,“ köhatas Kaplinski siis ja lükkas prillid ninal kõrgemale. „Nagu ma rääkisin Madeira kohta…“

„Õigus, Madeira,“ ütlesin mina. „Räägi mulle veel Madeirast.“

„Ma olen mõelnud, et paneks kirja mõned lood Madeira kohta. Aga mitte ainult Madeira kohta. Koguks kokku lugusid kõigist kohtadest, kus ma olen käinud. Kuid ma ei tea, millal ma selleni jõuan.“

Raamatu “Minu lõunamaa” esitlus

Ootame sind teisipäeval, 12. aprillil kell 17.30 Mae Lenderi raamatu „Minu lõunamaa” esitlusele Viru Keskuse Rahva Raamatus!

Autoriga vestleb Petrone Prindi reisikirjanik, “Minu Iirimaa” kirjutanud Rene Satsi.
Raamat on esitlusel müügil 10% soodsama hinnaga.

“Istun hüti ees ja vaatan uusi saabujaid: pikast lennust oimetud ja veidi ehmunud, kahvatud ja sültja olemisega inimvared, paksud vammused higisele ihule kleepumas. Kohalikud kauplejad, söögikohtade sisseviskajad ja taksojuhid lendavad neile innukalt peale. Unistuste puhkus on algamas!
Rännuteele on turiste ahvatlenud ilusad puhkusepildid, ootused on suured. Kas tegelikkus suudab aga iga kord lootustele vastata? Kas lõunamaal paistab alati päike, meri on laisalt tüüne, palmi all ootavad võrkkiik ja külm kokteil?
Ma kutsun sind endaga vaatama selle meelitava klantspildi taha. Milline näeb tegelikult välja elu paradiisisaarel, kuidas vaimselt kirgastuda Balil, salsatada Kuubal, rumm käes ja sigar hambus, väriseda röövlite hirmus Brasiilias, mõnuleda Türgi saunas, veeta mesinädalaid Mauritiusel, katsetada isemoodi öömaju Portugalis ja uidata Korfu salarandadel…”

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

„Lood loodusest“ koostöös Remo Savisaare ja Maximaga

Koostöös Maximaga tuli meil möödunud nädalal välja ka täiesti uus raamatute komplekt. Fotograaf Remo Savisaare loodusfotod, kunstnik Piia Maiste kujundus, 10-aastase Maria Petrone joonistused ja küsimused, Epp Petrone vastused: kõigest sellest kokku on sündinud „Lood loodusest“, vene keeles „O природе“ ja lisaks „Looduse nupuraamat“. Raamatute sündimisest kirjutab Epp Petrone täpsemalt oma blogis: „Kuidas Remo-fotode sõltuvusest sündis raamat“.

Need raamatud on müügil kõigis Maxima ketipoodides, täpsemalt saab raamatuga seotud kampaaniatest lugeda siit.

„Meie Eesti“ ukraina keeles

Kevad on Eestisse ja ka meie kirjastusse toonud rahvusvahelisi tuuli… Koostöös Ukraina vabatahtlikega tõlkisime-avaldasime kiirelt Epp Petrone Eestit tutvustava lasteraamatu, mis on nüüd saadaval ukraina keeles: „Naša Estonija“, hind on vaid 5.90, seda saab nii ise osta kui ka annetada otse MTÜ-le Eesti Pagulasabi.
Epp Petrone kirjutab siin täpsemalt, mismoodi arenes idee see raamat kiirelt teha: „Kuidas sündis helikiirusel ukrainakeelne „Naša Estonija““.

Lisaks tõlkis sama meeskond „Meie Eesti töövihiku“ lühiversiooni ukraina keelde, see on kättesaadav tasuta välja trükkimiseks siin.

Suur tänu Grano kiirtrükikojale kiire töö eest! Ja suur tänu Maxima poeketile selle eest, et viis aastat tagasi teostusid „Meie Eesti“ ning venekeelne „Naša Estonija“. „Need raamatud on minu meelest üks paremaid lõimumisprojekte, mis Eestis üleüldse olnud on,“ sõnab raamatu autor Epp Petrone. „Nüüd loodetavasti aitab ukrainakeelne „Naša Estonija“ samamoodi kaasa, et me oleme kõik ühel pildil ja elame ühel maal. Nagu ütleb raamatu peategelane Anna ühes loos: „Me oleme kõik inimesed.“

Kuidas toetada Ukrainat läbi Airbnb või Etsy? Meeleolud Kanadast

Miks ma annetan „Minu Kanada“ honorari Ukrainale? Miks ma TikToki ja YouTube’i sõltlane olen ja midagi muud kui Ukrainat jälgida ei suuda?

Tekst: Ene Timmusk, Toronto

„Ma usun, et suren varsti. Järgmiste päevade jooksul. Selles linnas elavad kõik surmaootuses. Soovin vaid, et surm ei tuleks liiga hirmsana…“ Nii kirjutab üks Mariupolisse lõksu jäänud naine. Ja taas kord on mul silmis pisarad. Murest ja vihast, aga ka jõuetusest, et ma ei saa midagi enamat ukrainlaste heaks teha. Siiani pole läinud ühtegi päeva, kui mu põsed poleks märjad. Sõja kolmandal päeval pidin lausa peavalurohtu võtma, sest ei suutnud kuidagi rahuneda.

Ma ei teagi, miks ma seda nii sügavalt läbi elan. Võiks ju mõelda, et olen kaugel turvalises Kanadas. Ja ma pole ju isegi ukrainlane, mul pole pereliikmete hulgas (vähemalt oma teada) mitte ühtegi sealt pärit sugulast. Mu kanadalasest töökaaslane vaatab mulle imestunult otsa, kui räägin, kui väga on kogu asi mulle südamesse läinud. Jah, ta on nõus, et Venemaa on koleda asjaga hakkama saanud. Aga talle jääb võõraks minu mure võõraste pärast… Teine jällegi paneb Ukraina geograafiliselt hoopis valesse paika… Mis ei tähenda, et nad ei annaks oma panust toetuste ja annetuste näol.

Minu leivaisa (ehk siis eestlaste ja lätlaste ühine pank) oli üks esimestest finantsasutustest, kes annetas kümme tuhat dollarit siinsele organisatsioonile Kanada Ukraina Kongress, mis vahendab toetusi otse Ukrainasse. Väga paljud panga liikmed, kaasa arvatud mina, on seda juba teinud. Kaalusin teiste eeskujul panna endale Airbnb kaudu kinni elamine Kiievis või mujal Ukrainas, et mõnda sealset peret toetada. Niipea kui see idee liikvele läks, maksti mõne päevaga üle 2 miljoni dollari ukrainlastest korteri- ja majaomanikele, kes turistidele oma elamist välja üürivad. Mõte oli muidugi selles, et keegi ei lenda päriselt kohale. Isegi kui mõnel ka selline hullumeelne idee oleks, siis ei saa sugugi kindel olla, kas see elamine pole praeguseks juba maha põlenud või õhku lennanud. Aga niimoodi on võimalik oma rahaga ukrainlasi toetada.

Ma siiski tuba ega korterit kinni ei pannud, vaid käsitööhuvilisena haarasin mõttest toetada mõnda käsitöölist. Võtsin Etsy kaudu ühendust süstikpitsi mustreid müüva ukrainlannaga ning ostsin talt mitu mustrit.

Aga kõik see tundub ikka nii vähe. Eriti selle taustal, milline info minuni jõuab. Ma vaatan Eesti televisiooni Ukraina uudised ja ma ei saa kuidagi eemale Twitteri kontost (millelt pidin aastast 2009 kogunenud paksu tolmukorra eemaldama) või jälgin Facebooki gruppe, kus Ukraina põhiliseks teemaks. Kõik muu, mis ajajoonel vastu vaatab, lükkan hooletult eemale. Olen ka avastanud, et ei suuda õieti ühtegi filmi süveneda ega raamatut lugeda, ilma et vahepeal telefoni või tahvlit ei haaraks. Kõik muu tundub nii tühine. TikTok, mis varem meelelahutust pakkus, näitab mulle peamiselt Ukrainaga seotut. Paistab, et on tõesti väga tark programm, suutes lugeda, mis mul mõtetes number üks on.

Nõnda on ka täiesti loomulik, et olin kohal Toronto kesklinnas kohe esimesel pühapäeval pärast sõja algust. Eks ikka selleks, et näidata oma toetust. Meid oli seal peaaegu sama palju kui Tallinnas Vabaduse platsil. Kuigi oleks võinud ju oodata rohkem inimesi, sest meid elab siin linnas ju üle 5 miljoni. Muidugi peab meeles pidama, et mitte kõik siin Kanadas pole nii lähedalt puudutatud kui meie, eestlased, kelle kodumaa on Ukrainale siiski nii lähedal, ja kes me väga hästi ka ajaloo põhjal teame, mida Venemaa oma juhiga endast kujutab.
Ilm näitas end tol päeval täiesti kummalisest küljest, nagu oleks tajunud, et õhus on rahutust. Nägime päikest, aga ka kõva tuult ja ootamatuid lühikesi lumesadusid. Miski ei heidutanud seda rahvast, kes tänavail. Ukraina lippude kõrval nägin lehvimas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia, Taiwani, Aserbaidžaani ja veel teisigi lippe. Ühe aseri käest pidin üle küsima, kust ta pärit on. Ja justkui mingisse salaseltsi kuuluvalt vahetasime pilke, mis ütlesid rohkem kui sõnad. Ümber seisvate lugematute ukrainlaste tänusõnad andsime tagasi oma tänuga neile ja nende rahvale, kes nõnda tulihingeliselt idanaabri vastu võitlemas.

Kõigi nende mõtete virvarris ja vaidlustes trollide ning muude ullikestega Facebookis, kus kiidetakse idanaabri riigijuhti ning proovitakse selgeks teha, et mina olen propaganda ohvriks langenud, sain ootamatult sõbraks ühe Kiievis elava naisega. Radmila jagab iga päeva mitu korda oma kogemusi ja teateid olukorrast otse tema ümber. See uus tutvus tõi sõja äkitselt mulle veelgi lähemale. Arvestades, et ma olin viis aastat tagasi Invictuse mängudel vigastatud eestlastest sõduritele tugiisikuks, siis omandavad kõik sõjaga seotud kannatused mitmekordse tähenduse. Invictus ehk Võitmatute mängud on prints Harry alustatud rahvusvahelised spordivõistlused vigastatud sõduritele, ei ole vahet, kas füüsilist või vaimset laadi. Kolmandad mängud peeti aastal 2017 Torontos ja mul oli võimalus seal Ukraina meeskonnaga suhelda. Kuna nende inglise keel ei olnud väga tugev, siis võtsin oma vene keele oskuse kasutusele. Üks imelik asi on meeles. Mulle jäi mulje, et kuigi nad said vene keelest aru, siis polnud nad sugugi altid seda kasutama. Vaid üks noorem oli natuke jutukam. Nüüdse sõja taustal, kus Ukraina vene keelt kõnelevad elanikud neavad Venemaad põrgu põhja ning lubavad enam mitte kunagi vene keelt suu sisse võtta, mõistan neid hoopis paremini. Ootamatult on mul lisaks tekkinud soov teha ukraina keelega rohkem tutvust.

Nõnda jõudis minuni teadmine, et, kui ilmub uuesti minu raamat Kanadast, siis annetan sealt saadud autoritulu Ukraina heaks. Ma julgen ka valjusti öelda, et ma ei hooli, kas see läheb relvamoona hankimiseks või väikesele Ukraina põgenikule mänguasja ostmiseks. Ma ei ole üldse sõjakas, aga hetkel lihtsalt ei jõua kaasa tunda ründajatele, kes peavad sõda võõral maal. See kaastunne oli ja on minu sees samas olemas. Eriti kurb oli näha ühte videot vene emast, kes oli Whatsappi (!) kaudu teada saanud oma poja hukkumisest, ning see oli ka kõik. Igasugused järelepärimised armeele poja saatuse kohta jäid tulemuseta. Samal ajal, kui hauaplats oli valmis ja kirst ostetud… Ma ehmatasin, kui mu uus ukrainlannast sõber ütles, et temal ei ole sellistest inimestest kahju. Alles siis jäin mõtlema, mida tema peab praegu tundma, kui vene sõdurid pommitavad haiglaid ja koole. Mis hetkeni sa sõdurina pead ülemuste käsku täitma, küsib mu hing. Ma ei tea, mis nende peas toimub. Mu hea pool proovib leida seletust, aga teine pool on muutnud külmaks ja kalgiks. Sest saan äkki aru, et Radmila kingades seistes mõtleksin päris kindlasti täpselt nii nagu tema.

Mõni väidab, et ongi alanud kolmas maailmasõda. Mõni ütleb, et võime sinna sattuda, kui… Ma tahaks uskuda seda teist väidet, kuid arvestades, et terve maailm on praegusesse konflikti ühel või teisel moel kaasa tõmmatud, siis ma ei imestaks, kui ajalooraamatud kunagi kirjutavad just meie käesolevast ajastust kui uuest suurest globaalsest konfliktist. Ma loodan südamest, et mu hirm on aluseta. Aga ma lootsin ka südamest, et Venemaa Ukrainat ei ründa…

Kanada riik võtab Ukrainas toimuvat üsna tõsiselt, kuigi mõne asjaga on minu meelest liialt viivitatud (näiteks Vene propagandatelevisioon keelustati alles mõned päevad tagasi). Hiljuti avaldati nimekiri inimestest, kes on venelaste poolt sanktsioonide alla pandud. Tundub justkui mänguna lasteaias, kus Venemaa ei saa läänest halvem olla ja teeb oma sanktsioonid: näiteks ei tohi teatud inimesed Venemaale reisida või seal pangakontosid omada. Enamik „musta nimekirja“ sattunuist patsutasid üksteist õlale või said tervitusi kaasvõitlejatelt, sõpradelt ja tuttavatelt, et neid üles loetleti. See oli tunnusmärk, et nad on tõesti midagi tähelepanuväärset korda saatnud. Üks neist oli ka meie endi kogukonnast, Kanada-eestlane Marcus Kolga, kes on pidevalt siinsetele venelastele kommunismi kuritegude paljastamise ning Vene tegevuse valgustamisega pinda käinud. See on talle ka varem Vene riigi poolt lausa surmaähvardusi toonud. Marcuse kõrval on veel teinegi kohalik eestlane – Markus Hess. Tema oli üks neist, kes algatas musta lindi päeva, millega mälestatakse kommunismi- ja natsismi ohvreid igal aastal 23.augustil, Molotov-Ribbentropi lepingu allkirjastamise aastapäeval.

Kanada on praeguseks saatnud Ukrainasse relvi, rahalist tuge, humanitaarabi. Ja ma ütlen, et oleks imelik, kui ta seda ei teeks. Peaaegu 1,4 miljonit elanikku peab end siin ukrainlaseks (maailmas peale Ukraina ja Venemaa ongi just Kanada ukraina kogukond arvukuselt kolmas). Päris paljud neist rändasid siia juba sajand tagasi ja elavad siiani Kanada keskosas, preerias. Ikka sellisel maastikul, mis meenutab nende endi steppe ja avaraid välju ning kus nad said jätkata põllupidamisega. Eks neid tulijaid on olnud hiljemgi. Näiteks teise maailmasõja sabas nagu paljud eestlased. Ning hiljem juba siis, kui vabadus oli kätte võidetud.
Hetkel on Kanada valitsus teinud uksed lahti kõigile Ukraina põgenikele, keda lubatakse riiki jääda lihtsustatud korras kuni kolmeks aastaks. Peale seda saab igaühe sooviavalduse edasiseks eraldi läbi vaadata, kui nad soovivad päriseks jääda. Väga paljud kohalikud pered on end kirja pannud, et võtta tulijaid oma koju. Midagi sarnast juhtus süürlaste vastuvõtmisega, kui 25 000 põgenikku paigutati vabatahtlike hoole alla, kes lubasid vastutada nende eest esimese aasta jooksul. Selles suhtes on kanadalastel väga suur süda sees. Mis sest, et ma ennist nende teadmatuse kallal norisin.

Ma kujutan tegelikult ette, et paljudel Ukraina põgenikel on juba keegi siin ees. Vaevalt et niisama kergelt tahetakse nõnda kaugele tulla, kui just väga seikleja ei ole. Ning tõenäoliselt on vaja ka lennupiletid ise muretseda. Kuigi Kanada kaalub ka võimalust saata lennukid järele neile, kes on avaldanud soovi tulemiseks ja kes on avaldused edukalt täitnud. Nii nagu mõne aasta eest toodi siia kohale süürlatest pagulased.

Ma nii väga loodan, et see niinimetatud „operatsioon“ ometigi läbi saab. Et ukrainlased saaksid terve maailma toel oma riigi uuesti üles ehitada. Sõja esimestel päevadel andsin enda jaoks veel ühe lubaduse. Kindlasti oma raha turistina just sinna riiki – Ukrainasse – viia. Loodan, et seal on peagi ohutu ja saan oma lubaduse teoks teha!

Epp Petrone lastekirjaniku teekond

Seekordses saates mõtiskleb Epp Petrone lastekirjanikuks olemise teekonnast. Kuidas on sarnased 5-aastane ja 50-aastane inimene? Kuidas New Yorgis vihmapilve vaadates ja lapse unepausi ajal sündisid ta esimesed kaante vahele jõudnud lasteraamatud? Mil moel oli asjaga seotud Eesti Ekspress ja Trip reisifoorum? Juttu tuleb raamatutest „Kust tuli pilv?“ ja „Marta varbad“.

Miks on hea lastele kirjutada ja lastele esinemas käia? Mis inimtüübid on esindatud rahvusvahelisel lasteraamatute messil? Mida on lapsed Epult küsinud ja milliseid raamatuid temalt tellinud? Kuidas Epp endale kassipoegade leidmise „ellu sisse kirjutas“? Juttu on raamatutest „Minister Nestor“ ja „Kurru-Nurru vurrud“.

Saate teine pool kõneleb kaheosalisest teosest „Laulgem kaasa. Lasteekraani laulud“, mille Epp koostas eelkõige oma sisemisele lapsele, kes 1980ndatel ETV lastesaateid fännas. Kuidas inimesed teadsid oodata ta kõnet niiöelda telepaatiliselt? Ja kuidas viis see raamat uuesti kokku kolm vanderselli: Ivo Eensalu, Guido Kanguri ja Paul Poomi?

Saates mainitud raamatud:

Kust tuli pilv?

Maal mamma juures

Kurru-Nurru vurrud

Minister Nestor

Laulgem kaasa. Lasteekraani laulud komplekt

Palju õnne Epule ja tähistame sünnipäeva: –20% kogu pood ja üllatuskingid!

Tere, armas raamatusõber!

Kirjastaja Epp Petrone:

Täna, 20. juulil on mul sünnipäev – ja ma tahaks seda tähistada, vaadates loodule tagasi koos sinuga, kes oled mu raamatute ja Petrone Prindi raamatute lugeja.

20 on märgiline number, sest just nii palju aastaid tagasi tiksus minu sees valmis plaan, et tuleb luua kirjastus.

Kuidas ma end sellisest olukorrast leidsin ja millised väärtuslikke õppetunde on need 20 aastat andnud, sellest jutustan meie kirjastuse podcasti avasaates. Kas sa oled seda saadet juba kuulanud? Kas tead, kuidas see tähtis gloobus minu kolijatega koos kaduma läks?

Ja mõelda vaid, et möödunud on 20 aastat! See on aeg, mil meie kirjastus Petrone Print on üha kasvanud ja arenenud. Olen südamest tänulik kõigile neile inimestele, kes on olnud meie tiimis ja tänu kellele on saanud võimalikuks kõik need raamatud, kõik need sarjad.

Meie kõige esimesel ja kõige tuntumal, “Minu-…” sarjal ilmub kaks päeva pärast minu sünnipäeva raamat number 200, “Minu Lottemaa”. Kas soovid tulla esmaesitlusele? Tule, lehitseme koos trükisooja teost, kiigume ja tantsime ja oleme spontaansed koos Lotte, Bruno ja Alberti ja muidugi Lottemaa perenaise, raamatu autori Hana Kiviga – juba sel laupäeval, 25. juulil 10st 18ni, Pärnus Lottemaa sünnipäeval! Elagu sünnipäevad!

Mul on siiralt hea meel, et meie kirjastus areneb, kasvab ja muutub. Käesolev suvi on märgiline ka selle poolest, et juulikuus tulime välja kahe uue sarjaga, mida olen isiklikult plaaninud ja arendanud juba mõnda aega.

Esiteks “Lugemispäeviku” sari: siin soovitavad laia silmaringiga autorid oma lemmikraamatuid. Vaata sarja avateost, Andrei Hvostovi “Raamatud, mis mul öösiti magada ei lase”, mis on loetud päevadega pärast ilmumist jõudnud Rahva Raamatu nädala edetabelisse.

Teiseks: algab meie uus sari, millega rõõmustame, lõbustame ja harime ingliskeelseid lugejaid, “Fun Facts about Estonia” – esimese raamatu autor olen ma ise, südamest ja mõnuga. Kas sina näiteks tead, mis teema oli õiguskantsleril Pärnu naisterannaga? Või mis juhtus üles leitud Lembitu pealuuga? Muuhulgas sobib raamat ka inglise keele õppimiseks eestlastele, eksole. Palun tee mulle ja endale kingitus ja osta endale see raamat!

Kuula ka uut, sünnipäeva-saadet

Sünnipäeva puhul panin ka käima podcasti salvestamise nupu ja jutustasin pikemalt sellest, mida tähendab olla lastekirjanik ja mida ma elust teadsin, kui olin 5aastane. Jutustasin nii oma esimestest lasteraamatutest kui ka lastesaadetest… Ausalt öeldes tuli pisar kurku ühes kohas: seal, kus kõnelesin sellest, mismoodi “Laulgem kaasa. Lasteekraani laulud” tõid esimest korda uuesti kokku Vandersellid Ivo, Guido ja Pauli.

Kingituseks kolisevad hinnad!

Ja nüüd päeva uudis! Sünnipäevanädala puhul ehk tänasest kuni 27. juulini oleme otsustanud sulle kinkida 20-protsendise allahindluse kõikidele meie kirjastuse raamatutele: nii nendele, mida olen ise kirjutanud, kui ka kõikidele teistele lugudele, mille sünnile ja väljaandmisele Petrone Print on kaasa aidanud.

Selleks sisesta ostukorvis märgusõna “Epp” ja vaata, kuidas hinnad alla kolisevad.

Tõsi, soodustus kehtib täishinnaga toodetele, sest just algas ka meie suvekampaania, kus hinnad on juba rõõmsasti alla kolisenud (mõni isegi kuni –70%!)

Iga tellimus toob kaasa üllatuskingituse

Iga e-poe ostja saab kaasa salapärase kingituse — sõltumata tellimuse suurusest. Mis see on? Ei ütle. Tee tellimus ja uuri ise. Alates 39 € on postitus pakiautomaati tasuta.

Vaata kõiki meie raaamatuid

Suur aitäh ja soe kallistus, et oled meie lugudega kaasas käinud!

Petrone Prindi tiim

Telepaatia või jälgimisühiskond? Kuidas ma hakkasin “Minu Piritat” kirjutama

Eno Leies, “Minu Pirita” autor

Hiina vanasõna ütleb, et kui piisavalt kaua jõe ääres istuda, näed sa ühel hetkel oma vaenlase laipa mööda ujumas. Õnneks mul (vähemalt enda arvates) selliseid vaenlasi pole, kelle pärast tasuks nii pikalt jõe kaldal kükitada. Pigem kannab mingi nähtamatu jõevool minu juurde inimesi, kes mulle ühel või teisel moel abikäe ulatavad.

Juhtus nii, et olin just lõpetanud raamatu “Pirita teejuht” kirjutamise ning tegelesin oma sugupuu uurimisega ja suguvõsa kroonika kirjutamisega, kui sattusin lugema Piret Tali raamatut “Minu Kalamaja”. Tõsi, see ei olnud minu esimene kokkupuude “Minu…” sarjaga, kuid seni olid näppu sattunud vaid kaugetest maadest pajatavad lood.

“Ohhoo!” mõtlesin ma. Kui saaksin ka kirjutada oma kodukohast Piritast, sealsest elust-olust ja oma tegemistest läbi enam kui poole sajandi – see oleks suguvõsa kroonikale justkui kirss tordil! Niisiis istusingi ma ühel õhtul arvuti taha, et proovida, kas sellest ideest võiks asja saada. Olin paari nädala jooksul valmis kirjutanud kaks esimest peatükki, kui helises telefon – teisel pool telefonitoru oli ei keegi muu kui Epp Petrone. Ta helistas mulle esimest korda, me ei tundnud teineteist, ta ei olnud mult mingisugust proovitööd tellinud… aga just niimoodi ta minu “Minu Pirita” kirjutamise sekka ootamatult helistas. Kas tõesti on globaalne jälgimissüteem juba nii kaugele arenenud, et teatakse sedagi, mida ma õhtuti arvuti taga teen?!

Ei, tegelikult oli asi siiski märksa proosalisem: Epul oli käsil raamat Lasteekraani lauludest ning ta otsis infot ja meenutusi minu isa Uno Leiese tegemistest Eesti Televisoonis. Samas, kas oleks keegi osanud välja pakkuda paremat ajastust, et oma raamatu ideega välja tulla?! Tuli ju piltlikult öeldes seekord mägi lausa ise Muhamedi juurde…

Ju siis oli õige aeg, et see raamat just nüüd ja just sellisena lugejani jõuaks. Sest edasi läkski kõik ladusalt.
(Fotol: Rõõmus autor pakiautomaadi juures autorieksemplare saamas.)

“Minu Pirita” jõudis kohale, miks kirjanik Andrei Hvostov öösiti magada ei saa, lõbusaid fakte Eestist… ja hangi endale soodsalt nr 200: “Minu Lottemaa”.

“MINU PIRITA” – VÄIKE KÜLA MERE ÄÄRES

„Oo, sa elad Pirital!?” kõlab nii mõnegi hääles kadedusenoot. „Rikkurite linnaosas!” Ent aastakümneid tagasi oli kõik teisiti. Vesi tuli kaevust, kartul oma õuemaalt.

Kirjanik-režissöör-muusikule Eno Leiesele on Pirita kodu. Siin ta sündis, käis koolis, kihutas poistega ratastel ja õppis armastama purjetamist. Siin kirjutas ka tema isa Uno Leies omal ajal „Hunt Kriimsilma üheksa ametit”, nagu ka palju muid telesaateid. Äsja ilmus Eno Leiesel raamat „Minu Pirita” – lugu mereäärsest külakogukonnast, mis on aastatega muutunud eliitlinnaosaks, kuid mille süda on jäänud samaks.

Kuni esmasitluseni kehtib raamatule –20% soodustus – selleks sisesta meie e-poe kassas kood PIRITA.

Raamatu esmaesitlusele kutsume laupäeval, 15. augustil Pirita Kloostripäevadel – jälgi täpsemat reklaami! Kolmapäeval, 26. augustil kell 17.30 ootame aga Pirita- ja telemaja köögipoole huvilisi Viru Keskuse Rahva Raamatusse. Enot küsitleb tema kunagine kolleeg, peaaegu-naabrinaine Meriväljalt, Reet Linna. Pane end esitlusele kirja ja tule kuulama!

Kuidas Pirita-raamat alguse sai ja mismoodi on sellega seotud kentsakas juhtum telepaatiast ja jälgimisühiskonnast – seda saab lugeda Eno Leiese blogipostitusest.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVALAPSELE! ANDREI HVOSTOV UUS RAAMAT ON RAAMATUTEST, MIS TAL ÖÖSITI MAGADA EI LASE

Täna, 10. juulil tähistab sünnipäeva kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov – ja teeb seda parimal võimalikul moel, trükikojast saabunud pakki avades. Andrei värske teos „Raamatud, mis mul öösiti magada ei lase” kuulub meie uude „Lugemispäeviku” sarja, kus kirjanikud kirjutavad lahti oma suhte lugemisega ja lahkavad raamatuid, mis on neid kõige rohkem kõnetanud.

Andrei Hvostov võtab ette eelkõige tekstid, millega tal enda sõnutsi oli kord koolis ja ülikoolis raskusi. “Tundub, et olen hakanud neist asjadest lõpuks aru saama,” möönab ta, arutledes Don Quijote, Andrese ja Pearu, Anna Karenina, Irvik Kassi, Dorian Gray ja teiste oluliste tegelaste üle.

Palju õnne Andreile sünnipäevaks ja jätkuvalt teravat sulge!

Osta “Lugemispäevik”

SEEKORD JUTUSTAB SÜLDINALJU EPP PETRONE: INGLISKEELNE “FUN FACTS ABOUT ESTONIA”

Kas olete märganud, et Eesti laste lemmiklaul räägib rongikatastroofist?

Kas teate, et Game of Thrones seriaali tegelaste suus kõlav väljamõeldud keel põhineb osaliselt eesti keele grammatikal?

Mis teema on õiguskantsleril Pärnu naisterannaga?

Kui sa ei tea vastuseid, siis meie lõbusate faktide kogumik teab.

Midagi ingliskeelsele lugejale, hea kingitus välismaalasest sõbrale, aga miks mitte ka eestlasele keele õppimiseks!

Raamatus on lõbusad ja harivad lühilood Eestist inglise keeles. Sedakorda jutustab verivorsti- ja süldinalju kirjanik Epp Petrone, tema toimetajaks on ameerika juurtega eesti kirjanik Justin Petrone.

Osta “Fun Facts about Estonia”

“MINU LOTTEMAA” EELMÜÜGIS!

Kauaoodatud „Minu Lottemaa” on tulekul! Selle imelise maa perenaise Hana Kivi sulest on sündinud raamat, mis on „Minu…” sarjas juba 200s – ja seda tuleb tähistada!

Teost saab esmakordselt paberil lehitseda juba laupäeval, 25. juulil – seda täpselt Lottemaa sünnipäeval, kui toimub ka raamatu esmaesitlus! Kohtumispaik: Lottemaa, hommikust õhtuni, 10st 18ni!

Ole esimene! Kuni esmaesitluseni kehtib ettetellijatele 20% soodustus!

Selleks sisesta e-poe kassas kupong 200. Sest just nii palju raamatuid on juba meie sarjas, kui “Minu Lottemaad” ka arvestame! Elagu “Minu…” sari, elagu loovus, elagu leiutajad, elagu Lottemaa!

Kõigi eeltellijate ja meie e-poest kuni 14. augustini raamatu ostjate vahel loosime välja auhindu – peaauhinnaks Lotte (või mõne teise Leiutajateküla lemmiku) külaskäik teie sünnipäevale, kooliaktusele või peole.

Loosimine toimub raamatu suurel esitlusel 15. augustil kell 15 Pärnu Kirjandusfestivalil Koidula pargis. Lotte-loojad Heiki Ernits ja Janno Põldma küsitlevad seal Lottemaa perenaist ja “Minu Lottemaa” autorit Hana Kivi. Kuidas leiutasid eestlased sellise isemajandava maa, seda on huvitav kuulata igal ärksal (jka täiskasvanud) eestlasel. Aga ka lapsed on esitlusele oodatud, sest kohale ilmub ka Lotte.

Lootust on, et jagatakse ka muid üllatusi peale loosiauhindade! Kohtumiseni!

Telli “Minu Lottemaa”

“MINU TÜRI” – JAAN PEHK ASTUS ÜLES TÜRI 100 JUUBELIL

Möödunud nädalavahetusel esitles laulja, poeet ja muusik Jaan Pehki oma uut raamatut „Minu Türi” pidulik esitlus – ja seda otse Türi 100. sünnipäeva pidustustel!

Kohale oli tulnud väga palju rahvast, tervituskõne pidas näitleja ja türilane Heino Seljamaa, autoriga vestles teine türilane Liis Seljamaa.

Raamat avab ukse Eesti kevadpealinna südamesoppidesse ja sobib suurepäraselt aega, mil see armas Eesti linn Türi tähistab ümmargust juubelit.

Vaata esitlust ja telli “Minu Türi”

VIIMANE VÕIMALUS! AVASTA EUROOPAT! RAAMATUD KUNI −70%

Meie suur suvekampaania „Euroopat avastama!” jõuab lõpusirgele – viimane võimalus soodsalt reisile minna on peaaegu käes!

Kokku üle 20 raamatu – Pariis, Praha, Brüssel, Rumeenia, Riia, Poola, Stockholm, Kreeka, Taani ja palju muud – ootavad sind veel mõne päeva (kuni 15. juulini) soodushinnaga. Kui plaanid tellida, siis nüüd on viimane hetk!

Ära jää ilma! Raamatud Euroopasse

TELLI 39 € EEST JA SAATMINE PAKIAUTOMAATI TASUTA!

Telli rohkem kui 39 euro eest ja saatmine pakiautomaati on tasuta! Suvelugemist ongi ju rohkem vaja – nii tasub mitmed lemmikud korraga tellida.

IGA TELLIMUS TOOB KAASA SALAPÄRASE KINGITUSE

Iga e-poe ostja saab kaasa salapärase kingituse – sõltumata tellimuse suurusest. Mis see on? Ei ütle. Tee tellimus ja uuri ise!

Vaata kõiki raamatuid!

Meeleolukat lugemist, ja et ikka päikest jaguks!

Petrone Prindi tiim

“Minu Lottemaa” eelmüük ja loosiauhinnad!

Telli Hana Kivi raamat “Minu Lottemaa” enne teisi ja võida auhind! Loosiratas läheb lukku 14. augustil kell 14 ja tõmbame loosirattast välja õnnelike võitjate nimed Pärnu Kirjandusfestivalil 15. augustil kell 15.

Loosime välja:

1. Ühe õnneliku, kel avaneb eriline võimalus kutsuda Lotte või mõni muu Leiutajateküla lemmiktegelane oma (lapse) sünnipäevale, kooliaktusele, lasteaiapeole või kas või pulma, laste ja lastemeelsetega üheks tunniks trallima.

2. Kolm õnnelikku, kes võidavad omale auhinnapaketi. Iga võitja saab neli piletit Lottemaale ja ühe vahva kingikoti Lotte-teemaliste üllatustega Lottemaa e-poest. Võitja saab ise valida, kas ta soovib pileteid kasutada veel sel suvel (kuni 30.08.2026) suvise Lottemaa külastamiseks või talvel 2026/2027 Lotte Jõulumaa ajal.

Olgu öeldud, et Lottemaale sobib tulla ka täiskasvanutel ilma lasteta! Teemapargi sihtrühm on külastajad vanuses 0 kuni 101 aastat, aga kindlasti sobib ka 102-aastastele.

Kampaania üldtingimused:
 Kaubandusliku loterii periood on 22.06.2026–14.08.2026.

 Kaubandusliku loterii loosimine toimub 15. augustil 2026 Pärnu Kirjandusfestivalil.
 Loosimise läbiviimise korrektsust saavad kontrollida kõik nimetatud kuupäeval kohapeal viibivad isikud ja sellest toimub ka Facebookis otseülekanne Petrone Printi FB küljel.

Korraldaja ja koostööpartner
 Kaubandusliku loterii korraldaja on OÜ Petrone Print, registrikood 11351624, Kooli tn 1, Obinitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond, e-post: info@petroneprint.ee.
 Kaubanduslik loterii viiakse läbi koostöös OÜ-ga Lottemaa teemapark, registrikood 12455303, Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Reiu küla, Linnaku/14, 86508
Võiduga kaasnev võimalik tulumaksukohustus kaetakse kampaania korraldaja poolt vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Osalemise tingimused
 Kaubanduslikus loteriis saavad osaleda kõik raamatu “Minu Lottemaa” tellijad, kes on sooritanud raamatu ostu Petrone Prindi kodulehe (petroneprint.ee) kaudu ajavahemikul 22.06.2026–14.08.2026.
 Loteriis osalemisega annab osaleja korraldajatele õiguse avaldada võidu korral oma nimi kampaanialehel, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias.

Võitja teavitamine ja asendusloosimine
 Võitjat teavitatakse loosimisel osalemisel esitatud kontaktandmete kaudu.
 Kui loosimise võitja ei vasta saadetud e-kirjale seitsme päeva jooksul alates e-kirja saatmisele järgnevast kalendripäevast ning kontakti ei õnnestu saada ka telefoni teel, on korraldajal õigus korraldada uus loosimine.
 Asendusloosimise võitjale kehtivad samad tingimused.

Auhinna asendamine
Korraldajal on õigus asendada auhind muu samaväärse auhinnaga, kui korraldajast sõltumatutel põhjustel ei ole saa auhinnaks lubatut pakkuda. Loosivõitjal ei ole võimalik auhinda välja võtta rahas ega vahetada omal soovil teise auhinna vastu.

Piirangud
Kaubanduslikus loteriis ei saa osaleda Petrone Print OÜ lepingulised töötajad.
Kaubanduslikus loteriis saavad osaleda Petrone Print OÜ raamatute autorid (kes pole firmas lepingulised töötajad).
Kaubanduslikus loteriis saavad osaleda Lottemaa teemapark OÜ töötajad.

Isikuandmete töötlemine
Kaubanduslikus loteriis osalemisel töödeldakse osalejate isikuandmeid üksnes loterii läbiviimise, võitja väljaselgitamise ja teavitamise eesmärgil ning kooskõlas kehtivate andmekaitsenõuetega

Pretensioonide esitamine
 Pretensioonid kaubandusliku loterii läbiviimise osas tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti aadressil info@petroneprint.ee.
 OÜ Petrone Print vaatab pretensioonid läbi ning annab pretensiooni esitajale tagasisidet kahe nädala jooksul alates pretensiooni esitamisest.

Jaan Pehk kutsub Türile, suvekampaania startis ja “Minister Nestor” käis ristiisa juures!

Tere, raamatusõber!

“MINU TÜRI” – JAAN PEHKI JA JUSTIN PETRONE SÕPRUSKOHTUMINE

Kas oled valmis rännakuks paika, kus aeg voolab omas rütmis ja muru on kevadiselt roheline? Äsja ilmus laulja, poeedi ning muusiku Jaan Pehki sulest kauaoodatud „Minu Türi”. Raamat avab ukse Eesti kevadpealinna südamesoppidesse.

Ja juba sel laupäeval kutsume teid Türile: kell 11.30 Türi kogukonnaseltsis Konna Majas esineb Jaan Pehk, keda küsitleb Justin Petrone. Kirjandusfestival Jälg 2026 raames toimuvad ka muud kohtumised kirjanikega, debatt, loeng Järvamaa kirjandusest, töötoad, muusikalised esinemised ja laat.

Kell 11.30 toimub Konna Majas aga mitte ainult vestlushommik, vaid ka „Minu Türi” ettetellijate ja veebipoest ostjate vahel auhindade loosimine!

Loosirattas on:

*Türi linn 100 sünnipäevakontserdi piletid kahele vabal valikul kas 1. või 2. juulil. Lisaks kolmekäiguline söömaaeg Türi kuulsas Rohelise Konna restoranis Ajatu.

*Perepääse Türi Perefestivalile 18. juulil 2026 ja piletid (kuni kuuele inimesele) Türi Elamusparki.

Loosirattasse jõuab kuni 12. juuni südapäevani tehtud ostudega – praegu jõuad veel osaleda!

TÄHELEPANU, VALMIS, LÄKS! EUROOPAT AVASTAMA! HINNAD ALL KUNI −70%

Meie suure suvekampaania esimene etapp „Euroopat avastama!” algas just nüüd ja kestab kuni 14. juulini.

Telli raamat (veel parem mitu, sest kui ostukorv on juba suurem, on saatmine tasuta) ning reisi otse Pariisi tänavatele, kolista matkaautoga Bulgaaria päikese alla või matka Põhjamaade fjordide vahele!

Kampaanias on kokku üle 20 raamatu – Praha, Pariis, Brüssel, Rumeenia, Riia, Leedu, Poola, Stockholm, Ahvenamaa, Kreeka, Ungari, Austria, Taani, Oslo, Karjala ja palju muud, sealhulgas isegi täiesti trükivärsked teosed: aprillis ilmunud “Minu Šotimaa” ja maikuus ilmunud “Minu (Ida-)Saksamaa”.

Viimast kiidab blogija Mae Lender: “Kristiina Saksamaa-lugu on äärmiselt sümpaatne. Esiteks, ta teab, millest kirjutab, sest tema esialgu kerge flirt Tüüringiga on kasvanud üle tummiseks armastuseks ja kestnud juba õige kaua. Mulle on alati meeldinud need “Minu…” sarja raamatud, kust ma saan teada midagi uut ja tekib tunne, et mul lasti piiluda kuhugi, kuhu ma põgusalt reisibrošüüri sirvides ei saaks piiluda. Mingid kombed, veidrused, eripärad…”

“MINISTER NESTOR” KÄIS RISTIISA JUURES

Kas teadsid, et lasteraamatul „Minister Nestor” on oma ristiisa? Autor Epp Petrone käis Hiiumaal külas endisel ministril Eiki Nestoril ja viis talle kingiks selle (kassi)krutskeid ja ministriväärilisi seikluseid täis raamatu.

Kuidas minister Nestor “Minister Nestori” vastu võttis, seda saad vaadata siit videost.

Milline aga oli tegelik lugu selle raamatu taga? Kust tuli must kass nimega Minister Nestor ja kuidas on asjasse segatud Rõngu koolilapsed? Kuidas see must kass salaja autoga sõitmas käis ja kuhu ta lõpuks kadus? Sellest kirjutab Epp Petrone oma blogis, samuti ka sellest, mismoodi ta 24 tundi pärast “Minister Nestori” ilmumist leidis oma sauna lakast… kassipojad! Täpselt sama seigaga algab ka tema raamat.

KAS RAVIM SUUDAB AJUST KUSTUTADA MÄLESTUSE, MIDA KEHA IKKA MÄLETAB?

Wendy Walker on tagasi! Temaverivärske põnevik “Mälukaotusmäng” viib väikelinna varjatud saladuste keskele, kus 15-aastase Jenny traumaatilised mälupildid pühitakse katseravimiga, kuid kehasse jäänud seletamatu ärevus ei anna rahu. Mälu taastamise teraapia käigus hakkavad kooruma valede ja manipulatsioonide kihid, mis tõmbavad lugejat endaga kaasa viimaste lehekülgedeni.

200 MINU SARJA RAAMATUT!

Sel aastal saab 200 raamatut täis „Minu…“ sarja. Kirjastaja ja kirjanik Epp Petrone räägib Vikerraadio saates „Kajalood“, et see ei tähenda veel lõppu. „Ikka läheb edasi, aga ma hakkan nagu kuskilt kaugelt kuulma, et rong hakkab peatuma.“

Raamatute puhul on aga Epp Petrone jaoks kõige tähtsam just lugu. „See on kõige põhilisem,“ ütleb ta. Tema sõnul peab raamatu esimene lause käivitama liikumise: „Esimene lause on nagu see vedur, mis hakkab sõitma ja tõmbab kaasa.“

Täpsemalt veel “Minu…” sarjast, raamatute kirjastamisest ning Võrumaal elamisest saab kuulata raadiosaatest.

TELLI 39€ EEST JA SAATMINE PAKIAUTOMAATI TASUTA!

Telli rohkem kui 39 euro eest ja saatmine pakiautomaati on tasuta! Suvelugemist ongi ju rohkem vaja – nii tasub mitmed lemmikud korraga tellida.

IGA TELLIMUS TOOB KAASA SALAPÄRASE KINGITUSE

Iga e-poe ostja saab kaasa salapärase kingituse – sõltumata tellimuse suurusest. Mis see on? Ei ütle. Tee tellimus ja uuri ise!

Meeleolukat lugemist!

Petrone Prindi tiim

See kleit ei sobi sulle!

Tekst: Kristiina Oelsner

„Johanna, see pikk mudase rannaliiva karva kampsunkleit ei sobi su lohvakate teksadega! Pealegi teeb see värv su kahvatuks ning lõige muudab su niigi lühikesed jalad pea olematuks. Sa näed välja nagu porilompi kukkunud kilpkonn,“ tahaksin täna hommikul töökaaslasele öelda, kui ta rõõmsa naeratusega mu büroo uksel seisab ning heldinult oma lapse lasteaia kevadkontserdist räägib.
Pigistan siiski keele hammaste taha. Ma ei tea, kas ta oleks edaspidi nõus mu projektide finantsplaane nii suuremeelselt üle kontrollima, kui talle seda täna täpselt niimoodi ütleksin. Aga võib-olla oleks ta mulle hoopiski tänulik. Hetk hiljem ühineb vestlusega teine kolleeg, kelle laps samuti samal kontserdil esines. „Lisa, see fuksiaroosa pluus paneb su heleda näonaha särama!“ ütlen hoopis. Lisa naeratab sõbralikult. Ma tean, et ta teab. Teab, missugused värvid ja lõiked talle moeteooriate järgi sobivad. Ta on üks väheseid.

Mulle meeldib mõnikord kohvikus istudes või ka näiteks lennujaama ooteruumis aega surnuks lüües naiste (kui aus olla, siis ka meeste) riietusi jälgida. Proovige järgi – see on palju huvitavam kui instagramis nunnusid kassivideosid skrollida! Mu „hobi“ pärineb ajast, kui proovisin Saksamaal kätt moekunstnikuna ning mul oli kleidiettevõte. Sellest kirjutan muuseas pikemalt oma äsja ilmunud raamatus “Minu (Ida-)Saksamaa”.
„Aga mis mulle siis ikkagi sobib?“ küsisid minult varasemalt mu kleidi-kliendid ning ootasid suu ammuli elumuutvaid soovitusi.
Moe, stiili ja sobivate lõigete kohta on ilmunud tuhandeid raamatuid. Internetist leiab miljoneid blogisid ja videoid ning suurem osa tuntud ja tundmatuid sisuloojaid üritab just nende teemadega oma sissetulekut kindlustada.

Stiiliõpikute filosoofia järgi oleme me kõik natuke köögiviljade moodi. Mõnel meist on õuna keha, teine meenutab natuke rohkem pirni ning kolmas hoopis pulkpeenikest porrulauku. Ja siis on veel need õnnelikud, kelle figuur sarnaneb ideaalsete proportsioonidega liivakellaga. Kuna kõik teised on oma hüüdnimed saanud poekoti sisu järgi, võiks liivakella figuuri aususe mõttes maapähkliks kutsuda. Mõned kehakuju arvestavad soovitused on tegelikult väga elementaarsed. Naised, kellele emake loodus on kinkinud puusad, mille suuruse üle iga kõrvitsatalumees uhke oleks, võiksid kõik oma pliseeritud seelikud ning väikeste voltidega kleidid mõnele porrulaugu kehaga sõbrannale kinkida.

Tegelikult võivad nad ka lihtsalt vahetust teha. Muidugi juhul, kui porrulaugu naisel on kapi sügavuses näiteks mõni vertikaalsete triipudega kleit, mis tema olematud kurvid veelgi rohkem kokku tõmbab. Samas viimast võib endale ihaldada ka õuna-naine ning ega ka maapähkel sellisele pakkumisele „ei“ ei ütleks.

Laiade õlgadega naised võiksid moodsaid õlapatjadega jakke vältida ning hoopistükis hõlmikkleitide poole piiluda. Viimased teevad imesid ka nende puhul, kelle looduse poolt kingitud rinnapartii on suurem kui ilukliinikus operatsioone ootavad silikoonpadjad.

Muuseas, ka kaelustel on omamoodi võluvõimed. V-kaelused näiteks pikendavad optiliselt ka kõige lühemat kaela ning drapeeritud ehk kergelt langev kaelus suurendab ilma kirurgi sekkumiseta ka väga tagasihoidlikku rinnapartiid.

Lisaks lõigetele on värvid need, mis meie riietele viimase võlulihvi annavad. Kes meist ei oleks lugenud artiklit selle kevade või suve moevärvidest. Midagi sellist nagu „moeloojad soovitavad – pastelsed toonid on selle hooaja viimane hitt ning kõik, kellel ei ole midagi selles värvis kohe kapist võtta, peaks kiiremas korras lähimasse ostuparadiisi tormama“. Keegi ei ütle, kas need samad
pastelroosad või helelisinised õrnad toonid ka kõigile päriselt sobivad. Miks müüginumbreid ette ära vähendada!

Ausalt öeldes ei vastanud ma oma klientide küsimusele kunagi raamatust pähe õpitud teooria järgi. Küsisin hoopis vastu: millistes riietes te end kõige paremini tunnete? See kõlab lihtsalt, aga pole seda sugugi.

Me oleme justkui kärbsed moetööstuse ämblikuvõrgus. Pole ka ime, kui mõelda millised summad reklaamkampaaniadesse pannakse. Oleme harjunud uskuma, et on olemas “õiged” lõiked ja “õiged” värvid. Et keegi teine teab paremini.

Aga tegelikult – tühja nendest köögiviljateooriatest! Ja sellest, mida ilusad sotsiaalmeedia tüdrukud tantsu keerutades ütlevad ning mida halvas tujus kolleegid meist arvavad. Mis on need kleidid, pluusid, seelikud, milles me end päriselt hästi tunneme? Kas iidne muinasjutt? Miks mitte lasta sadadel pliseeritud seeliku voldikestel pirninaise puusasid rõhutada? Jah, võib-olla on Johanna tegelikult oma mudaliiva värvi kampsunkleidis väga õnnelik ning Lisa vihkab fuksiaroosat. Võib-olla on see isegi Johanna lemmikkleit, mida kandes tema laululapsest tütar emale sülle poeb ja ütleb: “Emme, sa oled maailma kõige ilusam naine.“ Kes olen mina, et talle öelda, et tema näonahaga oleks parem teistsuguseid värve kanda?

Miks mitte kuulata vahelduseks iseennast. Teeme kapiuksed lahti ja vaatame, mis on just need riideesemed, mis meid päriselt naeratama panevad. Südamest. Ülejäänu võib rahulikult taaskasutusse minna – võib-olla on need kellegi teise jaoks just need ainuõiged.

Kes on “Minister Nestor”?! Lasteraamatud –22% ja salapärane kingitus iga ostuga

Hurraa, „Minister Nestor” on trükikojast saabunud!

Head lastekaitsepäeva kõigile lastele – ja nende vanematele, vanavanematele ning kõigile, kes teavad, et parim kingitus lapsele on raamat, mis jääb meelde kogu eluks.

Epp Petrone, kirjanik ja kirjastaja:

“Tänan Eiki Nestorit, kes kunagi ammustel aegadel enese teadmata ühe ajaleheartikli tõttu sai kassikesele ristiisaks – märksõnaks kunagine pealkiri „Minister Nestor tegutseb”! Tänan oma lapsi Martat, Annat ja Mariat, aitate meie pere kassilugusid meeles hoida. Tänan imelist pildimeistrit Piia Maistet, kannatlikku kirjastajat Tiina Tammeorgu ja kiiret keeletoimetajat Triinu-Mari Sanderit. Ja lõpetuseks – aitäh, Nestor, aitäh, Kurru-Nurru, ja te elate edasi raamatus, niikaua, kui elab eesti keel.”

HEAD LASTEKAITSEPÄEVA! KÕIK LASTERAAMATUD SEL NÄDALAL –22%

Laps, kellele loetakse, kasvab lugejaks. Tänase rahvusvahelise lastekaitsepäeva puhul on kõik meie lasteraamatud 22% soodsamad – kuni 7. juuni südaööni. Sealhulgas trükisoe „Minister Nestor”, mis jõudis just poelettidele – lugu kassipojast, kes sai nime ajaleheveergudelt, ja kellel tuleb linnakorteris sõbrustada vana kassi Kurru-Nurruga.

IGA TELLIMUS TOOB KAASA SALAPÄRASE KINGITUSE

Iga e-poe ostja saab kaasa salapärase kingituse – sõltumata tellimuse suurusest. Mis see on? Ei ütle. Tee tellimus ja uuri ise. Alates 39 € on postitus pakiautomaati tasuta.

JUUNI KUURAAMAT: „MINU TÜRI” – TELLI JA VÕIDA!

Jaan Pehk, türilane läbi ja lõhki, esitleb oma uut raamatut 13. juunil Türil Kirjandusfestivalil “Jälg 2026”! Telli “Minu Türi”, eelmüügis kuni 12. juuni keskpäevani ja osale loosis – auhindadeks sünnipäevakontserdi piletid kahele ja söömaaeg Rohelise Konna restoranis “Ajatu” ning perepääse Türi Perefestivalile 18. juulil + piletid kuni kuuele Türi Elamusparki.

„MEIE MAAROHUD” – TELLI KUNI 3. JUUNINI JA VÕIDA KOOLITUS!

Kristel Vilbaste „Meie maarohud” on kordustrükis – praegu soodushinnaga 19 €. Telli kuni 3. juuni südaööni ja osale loosis: auhinnaks pääse Kristeli „Taim-abilise õpituppa” 6. juunil Võrumaal. Tähelepanu, mitu raamatut = mitu häält loosis.

EELMISED LOOSIVÕITJAD!

„Minu Ahvenamaa” loosis võitis reisi kahele Ahvenamaale koos autori Janne Kütimaa eragiidituuriga Gerda Rosenbladt – õnnitlused! „Ma kingin sulle jõe” loosis loositi välja Kamille Saabre originaalkunsti.

Mõlemad raamatud on jätkuvalt saadaval.

„MINU (IDA-)SAKSAMAA” ESITLUS JA PODCAST

Mai kuuraamat „Minu (Ida-)Saksamaa” jõudis lugejateni Prima Vista raamatufestivali ajal – Kristiina Oelsner esitles raamatut 14. mail Tartus Apollos ja 16. mail Tallinnas Viru keskuses. Kes veel ei ole lugenud: see on isiklik lugu sellest, kuidas 19-aastane eestlanna astub Saksamaale, mis ühineb silme all – ja jääb sinna kaheks kümnendiks.

Kuula ka meie värsket podcast saadet, kus Kristiina räägib lähemalt Ida-Saksamaaga seotud lugusid. Teda küsitleb „Minu Hollandi” autor Meelike E.-Villup.

SEE POLE VEEL KÕIK – SUVEKAMPAANIA TULEKUL!

Jaanipäev on ukse all ja Kihnu saar on üks neist paikadest, kuhu tasub enne minekut raamat kätte võtta. Meie maikuu podcasti saates räägib Mare Mätas – „Minu Kihnu” autor – saare aastaringist, kudumisfestivalist ja sellest, kas kihnlane ikka päikest ka võtab.

Läheme suvele kõik koos vastu!Alates järgmisest nädalast pakume sulle igal suvekuul soodushinnaga valiku asjakohaseid reisiraamatuid – raamatud autoreisiks, maakohtadesse, lennusõidu kaugusele või lihtsalt sinna, kus on mõnus päikese käes peesitada. Püsi ootel!

MEIST MEEDIAS “Minu Šotimaa” autor Birgit Itse “Panin telefoni kaugemale ja lasin kuuldavale võidukiljatuselaadse huilge”. Loe rohkem Eesti Naisest.

“Millest räägivad mehed, kes on pool aastat ilma naisteta”, nii arutleb “Minu Antarktika” arvustus. Loe rohkem Postimehest.

„Minu (Ida-)Saksamaa“ autor Kristiina Oelsner: “Verivorst, bratwurst ja munad sinepikastmes”. Loe rohkem Oma Maitsest.

“Stiiliõpikute filosoofia järgi oleme kõik natuke köögiviljade moodi” – loe Kristiina Oelsneri kogemusi Saksamaal kleidiettevõtte omanikuna Eesti Naisest.

“Majanduslikult mõtlev hipi!” ehk “Minu Hispaania” arvustus Postimehes.

„Minu (Ida-)Saksamaa“ autor Kristiina Oelsner “Tunnen, nagu oleksin kahe ülisuure tähelepanuvajadusega popstaari mänedžer”. Pikemalt loe Õhtulehest.

Epp Petrone arvustas Contra “Minu Lätit”: “Tõestus sellest, et ka keskeas saab keeli selgeks õppida”. Edasi loe Postimehest.

“Ameerika unelma luhtumiste” üle arutleb “Minu San Francisco” autor Terje Toomistu. Täpsemalt loe Eesti Naisest.

Meeleolukat lugemist!

Telli “Meie maarohud” ja võida pääs kursusele “Taim-abilise õpituba”

Telli Kristel Vilbaste raamat “Meie maarohud” ja võida auhind!

Auhinna loosime kõigi Petrone Prindi kodulehelt ostjate vahel, kes ostavad raamatu (muuseas, suurepärase hinnaga!) ajavahemikul 26.mai 2026 kuni 03.juuni 2026 (kampaania läheb lukku 03.juuni südaöösel). Kui tellid sellel ajavahemikul mitu raamatut, osaled ka loosis mitme häälega.

Auhinna loosimine toimub 4.juunil 2026. Võitjaga võtab Kristel Vilbaste isiklikult ühendust.

Auhinnaks on “Taim-abilise õpitoa” pääse, kursus toimub 6. juunil 2026 kell 10-18.

Õpetajaks loomulikult raamatu autor Kristel Vilbaste.

Kursuse asukoht: Ilmamäe talu, Tohkri küla, Võrumaa

Saksamaa müüdid ning reisinipid

“Minu Hollandi” autori Meelike E.-Villupi vestluskaaslane uues saates on “Minu (Ida-)Saksamaa” autor Kristiina Oelsner.
Kui palju on Saksamaa muutunud selle kahe aastakümnega, mis Kristiina seal elanud on? Kas on võimalik vahet teha, kes on Ida- ja kes Lääne-Saksamaalt?
Kuhu soovitab Kristiina Saksamaal reisida?
Mida sakslased Eestist teavad? Millised on Saksamaaga seotud müüdid? Aga… kes on kõige kuulsam sakslane?

Saates mainitud raamatud on:
“Minu (Ida-)Saksamaa”
“Minu Holland”

Jaan Pehk on tagasi: „Minu Türi“ eelmüük + loos käib

Eesti kirjanik, laulja ja kitarrist Jaan Pehk on türilane läbi ja lõhki – ja nüüd on ta kirjutanud raamatu oma kodulinnast. „Minu Türi“ ilmub just õigel ajal: Türi linn tähistab 2026. aastal oma 100. sünnipäeva ning oma raamatut esitleb Pehk Türi kohvikute päeval 4. juulil.

Raamatus põimub luule mälestustega, tänavad räägivad ja argipäev muutub unenäoliseks. See on rännak ajas ja ruumis – Türi läbi Pehki silmade.

Loosiauhinnad:

1. Türi linn 100 sünnipäevakontserdi piletid kahele (vabal valikul 1. või 2. juulil) + kolmekäiguline söömaaeg Rohelise Konna majas AJATU restoranis.

2. Perepääse Türi Perefestivalile 18. juulil 2026 + piletid kuni kuuele Türi Elamusparki.

Osalemistingimused:

• Osta raamat meie kodulehelt kuni 12. juunini (kampaania läheb lukku 12. juunil kell 12.00).

• Loosimine toimub 13. juunil kell 11.30 Türil kogukonnaseltsis, Konna majas kirjandusfestivali esitlusel.

Tähistame 50% allahindlusega: Bulgaaria võitis Eurovisiooni

Kõigi pilgud nüüd Bulgaariale, mis on, muide, poolpeidus pärl reisisihtkohana! DARA laul „Bangaranga“ vallutas kogu Euroopa ning sel suurepärasel põhjusel on meie „Minu Bulgaaria“ nüüd terve nädala 50% soodsamalt!

Autor Janek Balõnski on elanud ja äri ajanud Bulgaarias üle 20 aasta. Raamatust leiad nii sooja rannaliiva, puuviljakompotte kui ka äriseiklusi.

Soodustus 50% kehtib kuni 25. maini

Oodatud kordustrükk: “Ma kingin sulle jõe”

Trükikojast saabus kirjanik Epp Petrone ja kunstnik Kamille Saabre „Ma kingin sulle jõe“ – oodatud, kaunite originaalmaalidega lasteraamat on taas saadaval!

Raamat sündis armastusest, tänumeelest ja loodusega üks olemisest. Epp Petrone sõnad ja Kamille Saabre (1970–2024) jõulised pildid viivad lugeja teekonnale mööda jõge –hommikust hilisõhtuni, muutuva taeva all.

Rahva nõudmisel! “Meie maarohud” on tagasi

Looduskirjaniku Kristel Vilbaste „Meie maarohud” pole sugugi tavaline taimeraamat – Kristel jagab oma kuulsa suguvõsa tarkusi ja räägib ausalt sellest, kuidas taimedega koos olla nii, et armastus nende vastu aina kasvab.

Lapsepõlvemälestused, metsas toidu leidmine, herbaariumi tegemine, imerohtude ja moevoolude vahel navigeerimine – kõik see on koos ühes raamatus.

Värske saade: (Ida-)Saksamaast Kristiina Oelsneri pilgu läbi

Eelmisel nädalal esitlesime raamatut „Minu (Ida-)Saksamaa“ – see on lugu Kristiinast, kes astus 19-aastasena otse taasühinenud Saksamaale ja on elanud seal kaks aastakümmet. Valusalt ja ausalt, kohanemisest, äriajamisest, enese leidmisest, päris inimestest ja paikadest.

Kuula meie kirjastuse värsket podcasti-saadet „Reisid ja raamatud“, kus autor Kristiina Oelsner räägib oma Ida-Saksamaa lugudest lähemalt. Teda küsitleb “Minu Hollandi” autor Meelike E.-Villup.

Head lugemist!

Petrone Prindi tiim

“Minu Türi” eelmüük ja auhinnad

Telli Jaan Pehki raamat “Minu Türi” enne teisi ja võida auhind! Auhindu loosime kõigi Petrone Prindi kodulehelt eeltellijate ja ostjate vahel, kes ostavad või tellivad kuni 12. juunini (kampaania läheb lukku 12.juuni südapäeval kell 12.00) raamatu “Minu Türi”.

Loosimine toimub 13. juunil umbes kell 11.30 Konna majas kirjandusfestivali raames toimuval esitlusel. Auhindadeks on:

1) Türi linn 100 sünnipäevakontserdi piletid kahele vabal valikul kas 1. või 2. juulil. Lisaks korralik kolmekäigune söömaaeg Türi kuulsas Rohelise Konna restoranis Ajatu.

2) Perepääse Türi Perefestivalile, 18.juuli 2026 ja piletid (kuni kuuele inimesele) Türi Elamuspargis.

Mis vahet sel on, kas ida või lääs? Tule ja osale loosimises!

MAI KUURAAMAT: MINU (IDA-)SAKSAMAA

Mai kuuraamat on „Minu (Ida-)Saksamaa“ — isiklik ja vahetu lugu sellest, kuidas 19-aastane eestlanna Kristiina Oelsner vinnab reisibussi pakiruumist välja pilgeni täis topitud musta kohvri ja astub Saksamaale, mis ühineb autori silme all.

Raamat kogub kahe aastakümne jagu lugusid Saksamaa idaosast — seigad päris inimestest ja paikadest, ning ühe tüdruku sirgumisest mitmekülgseks naiseks. Aga ka lugu rahvast, kes ühines alles pool sajandit tagasi.Kristiina esitleb oma uut raamatut neljapäeval, 14. mail kell 18.00 Tartu Kaubamaja Apollos (kirjandusfestivali Prima Vista raames) ning laupäeval, 16. mail kell 16.00 Tallinna Viru keskuse Rahva Raamatus.

TEISIPÄEVAL KUNI KELL 14 TELLIDES PÄÄSED LOOSIRATTASSE!

Kaks loosimist, kaks eelmüüki — mõlemas saab osaleda veel täna kella 14ni!

„Minu Ahvenamaa“ eeltellijate vahelloosime täna kell 16 välja reisi kahele Ahvenamaale koos autori ja giidi Janne Kütimaaga — Tallinki laevaga, kolm meeldivat toidukorda ja eksklusiivne eratuur.

„Ma kingin sulle jõe“ eeltellijate vahelloosime täna õhtul kunstnik Kamille Saabre originaalkunsti.

MINU BULGAARIA — LISAPEATÜKIGA UUSTRÜKK

Bulgaaria on maa, kus sama reis tähendab ühele sooja rannaliiva ja magusaid tomateid, teisele aga üllatusi ja elamusi, mida iialgi ei oska arvata. Janek Balõnski populaarse raamatu “Minu Bulgaaria” kordustrükk tuleb seekord epiloogiga — 20 aastat hiljem vaatab autor tagasi oma kirevale elule Bulgaaria ärimaastikul.

Kuhu Bulgaarias minna? Autor soovitab: roni Musala mäe tippu (2925 m) — see on Balkani poolsaare kõrgeim punkt. Loe raamatut ning saa osa Bulgaaria reisist!

VÄRSKE SAADE: KEDA OODATAKSE KIHNU, KEDA MITTE?

Reisisell ja maailmakodanik, “Minu Hollandi” autor Meelike E.-Villup küsitleb värskes saates Mare Mätast, “Minu Kihnu” autorit. Vestlus toimub Kihnu saarel, järjekordse kudumisfestivali ajal. Juttu tuleb loomulikult kudumisest ja käsitööst, saart peagi haaravast turismilainest ning Kihnu aastaringist. Kas kihnlane samuti päikest võtab ja mere ääres ujumas käib? Sellest ja paljust muust juba saates.

TELLI MITU RAAMATUT JA SAADAME TASUTA

Suvi on tulekul — telli korraga mitu raamatut ja alates 39€ tellimusest toimetame raamatud pakiautomaati tasuta. Meie raamatute hulgast leiab targa reisikaaslase igasse ilmakaarde.

Head lugemist!

Petrone Prindi tiim

Kihnu: kes on sinna oodatud (ja kes pole)?

Reisisell ja maailmakodanik, “Minu Hollandi” autor Meelike E.-Villup küsitleb “Minu Kihnu” autorit Mare Mätast. Ka vestlemine toimub Kihnu saarel, kus just toimus IX Kudumisfestival. Juttu tuleb loomulikult kudumisest ja käsitööst, saart peagi haaravast turismilainest ning Kihnu aastaringist. Kas kihnlane samuti päikest võtab ja mere ääres ujumas käib? Sellest ja paljust muust juba saates.

Saates mainitud raamatud on:

“Minu Kihnu” https://petroneprint.ee/raamatud/minu-kihnu/

“Minu Holland” https://petroneprint.ee/raamatud/minu-holland/

Emadepäeva pakkumine: “Laulgem kaasa” komplekt!

Kui otsid veel kingitust emale või vanaemale saabuvaks emadepäevaks, siis “Laulgem kaasa” komplekt erihinnaga 50 eurot on suurepärane valik! Raamatud on ka ükshaaval ostes praegu hea hinnaga.

kõigi poolt armastatud Ott Arderi laulud (näiteks Ruja “Künna, künna” ja “Inimene õpib”)

legendaarse Vally Ojavere surematud laulusõnad (näiteks Tarmo Pihlapi “Valgeid roose”, Vello Orumetsa “Hüvasti, Maria”, isegi Tiiu Tulbi “Nukuke”)

alati särav Reet Linna ning tema kuulsad laulud (kas teadsite, et “Jambalaya” laulusõnad on Reet Linna kirjutatud? Mis lugu sellega täpsemalt on? Raamatust saab teada.)

Lasteekraani laulud, mille saatel üles kasvasime – nii osa 1 kui ka osa 2, need raamatud tutvustavad läbi aegade Eesti populaarsemaid laule. Lisaks veel laulusõnade sünnilood, kulissidetagused seigad ning loomulikult ruutkoodid. Saad laule meelde tuletada ning ise kaasa laulda!

Eelmüügid auhindadega: Kamille Saabre kunstist Ahvenamaa reisini

Kena kevadejätku ja häid uusi raamatuid!

Kuhu Bulgaarias minna?

Meil on pakkuda teile põnev reisimaa Bulgaaria ja epiloogiga kordustrükk “Minu Bulgaaria” raamatust. Aga kuhu sealmail minna? Näiteks Balkani poolsaare kõrgeima mäe otsa, soovitab raamatu autor, 20 aastat Bulgaarias äri ajanud Janek Balõnski.

Võida reis Ahvenamaale!

Tulemas on ka “Minu Ahvenamaa” raamatu epiloogiga kordustrükk. Telli raamat enne teisi ja võida reis kahele Ahvenamaale, koos kolme rikkaliku söömaaja ja eksklusiivse eratuuriga, mille korraldab “Minu Ahvenamaa” autor ja “Kilu seljakotis” saate giid Janne Kütimaa. Reisile viib laevafirma Tallink.

Uuri täpsemalt!

Auhinnad Kamille Saabrelt

Kordustrükk tuleb ka Epp Petrone ja varalahkunud Kamille Saabre ühisest koosolemise raamatust “Ma kingin sulle jõe”. “Ega me toona vist täpselt aru saanud, et just selsamal pärastlõunal laste ja maalide keskel olime loomas mälestust,” meenutab Epp, jagades 11 aasta tagust videot raamatu loomise ajast.

Kes soovib kinkida endale ja lähedastele selle imelise raamatu, saab juba suunduda raamatu eeltellimise lehele. Kõigi eelmüügist ostjate vahel loosime välja Kamille kunstiga kaunistatud eksklusiivseid esemeid!

Loe lähemalt siit.

Värske saade: Sansibar

Sansibari nõiad, kui ohtlikud nad on? Kas turist peaks neid pelgama? Milliseid ravivõtteid on Janika sealt saarelt kaasa võtnud? Reisisell ja maailmakodanik, “Minu Hollandi” autor Meelike E.-Villup küsitleb uues saates “Minu Sansibari” ja ka “Minu Kilimanjaro” autorit Janika Vaikjärve.

Kas on õige jagada?

Äsja ilmunud “Minu Šotimaa” autor Birgit Itse pihib aga… pihtimisest. “Minu Šotimaa-raamat oleks võinud olla ka lihtsalt tore lugude kogumik koos reisisoovitustega,” möönab ta. “Pole ju vaja oma elu teiste ees laiali laotada, eks? Küsimusele “Kuidas sul läheb?” saab vastata ka korraliku koolilapse kombel: “Hästi”. Aga keda see klantspiltidega sotsiaalmeedialikult siledaks lihvitud lugu oleks päriselt huvitanud?”

Ja aitäh, et meie raamatuid loed, ostad ja kaasa elad!

Sinu Petrone Print

www.petroneprint.ee

Tasuta postitus üle 39€ ostu korral. 🎁 Iga ostuga kaasas üllatus!

0%