• minu_jaapan

    Mann kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Punnitasin raamatu läbi lugeda (kohati isegi diagonaalis). Plaan on Jaapanit külastada, ja seetõttu sai ka lugemine ette võetud. Paraku jah kõik ei sobi kirjutajaks, kohe kuidagi ei olnud seda hea lugeda. Kahju, Jaapan oleks väärinud huvitavamat käsitlust. Võtan nüüd minu Tokyo ette.
  • Minu_Shanghai_esikaas_web

    Tanel kirjutas raamatust Minu Shanghai

    Väge äge raamat, mulle nii meeldis. Hiina-elust saab 1000% parema pildi kui sama sarja ühes teises teoses. Autor oskab sõnu ritta seada ja lauseisse kestvat emotsiooni lisada. Tubli töö! :)
  • Minu_Peterburi_esikaas_web

    Tanel kirjutas raamatust Minu Peterburi

    Autor on Müürilehes endast teatanud: "Minu isa on ingerisoomlane, ema venelane ja mina ütlesin juba esimeses klassis, et olen eestlane. Hetkel elan juba peaaegu kaheksa aastat Peterburis ja pean selle vene-eesti-soome teemaga teistpidi hakkama saama. Minu jaoks on huvitav jälgida, kuidas minu ähmast identiteeti võetakse vastu Eestis ja kuidas Venemaal. Ähmane identiteet, ähmane amet, hea, et kehapiirid veel pole ähmaseks muutunud." Ja sellest lähtuvalt ongi kogu teos autori filosoofiline lähenemine iseendale, Peterburile, Venemaale, venelastele. Ütlen ausalt, et minu jaoks oli seda filosoofiat liiga palju, toimetaja oleks võinud võtta teost veel nii 70 lk õhemaks. Kus hakkab juba midagi looma, seal saab alguse jälle autori heietamine stiilis "aga no mis seal imestada, tänapäeva Venemaal täiesti tavaline asi". See ongi vist see "hingesoppidest negativismi väljapõletamine". Kogu tekst on üles ehitatud faktile, et Peterburi ja tegelikult kogu Venemaa elab mineviku najal. Ja kuidas tänapäeva inimesed püüavad selles nostalgias hakkama saada, kuidas seadustest kõrvale hiilida, kuidas bürokraatia igal sammul su kõrval hiilib jne. Nagu ma aru saan, on see teos kirja pandud mitu aastat tagasi ja siis ka pigem vaatega minevikusündmustele. Aga täna, siin ja praegu?
  • valged_varesed_web

    Krista kirjutas raamatust Valged varesed

    See raamat meenutab mulle kunagi pioneerieas, 1970ndatel, loetud raamatut Eesti lastest, kes II MMS käigus jäid Krimmi Arteki laagrisse. Vist oli pealkiri "Kõige pikem puhkus". Kuigi jah, tolles raamatus nad puhkasid, siinses töötasid, aga laste meelestatus on sama. Kole, kuidas ajupesu töötas, ja töötab siiani.
  • minu_tokyo

    Kadri kirjutas raamatust Minu Tokyo

    Mulle väga meeldis! Kirjutatud oli laheda eneseirooniaga, siiralt ja julgelt. Sisse oli pikitud palju põnevat nii jaapanlaste kui Tokyo kohta. Äärmiselt sümpaatne oli autori aupaklik suhtumine võõrasse kultuuri, ei kohanud tema poolt kusagil naeruvääristamist ega pilkamist. Aitäh!
  • minu_albaania

    Airi kirjutas raamatust Minu Albaania

    Albaania on küll nüüd viimane riik, kus korrektseid moslemeid küllaga leidub! Nad on väga vägivaldsed ja kättemaksuhimulised. See vale au käib nende kultuuriga igalpool kaasas. Mul on autori kannatustest siiralt kahju, valus ahkkas. Aga eks eestlaste hulgaski kangeid mehi, peksavad oma naist ja lapsi, juba sajandeid!
  • Minu_Tenerife_esikaas_web

    Triinu-Mari Vorp kirjutas raamatust Minu Tenerife

    G, raamatut saab osta meie e-poest (http://petroneprint.ee/pood/) ja Tartu kontorist (Küütri 16, avatud igal tööpäeval kell 10–16), kus ta maksab 11 eurot. Peale selle on raamat olemas raamatupoodides üle Eesti (Apollod, Rahva Raamatud jne).
  • Minu_Tenerife_esikaas_web

    G kirjutas raamatust Minu Tenerife

    tere kuidas võimalik osta raamatut Minu Tenerife ja mis on selle hind?
  • Minu_Tenerife_esikaas_web

    gaal kirjutas raamatust Minu Tenerife

    Tugev kirjatükk ja ladusalt jutustatud. Võib-olla kohaliku kultuuri ja ajaloo koha pealt natuke napib. Tõenäoliselt tuleb mägikülakestes elavatele kohalikele nahavahele pugemiseks vähe rohkem ka hispaania keelt osata :) Kindlasti soovitan käsiraamatuna kõigile sinnakanti sattujatele.
  • Minu_Tenerife_esikaas_web

    Monika kirjutas raamatust Minu Tenerife

    Lugedes tundus, et ainuke viis, kuidas seda raamatut tõeliselt "ära kasutada", oleks minna Tenerifele koos raamatuga ja siis näpuga ridu ajades käia huvipakkuvamad kohad päriselt ise läbi. Ja ilmselt seda autor ka taotleb. Rohkem oleks tahtnud lugeda kirjutaja isiklikust elust, praegu on see raamat nagu Lonely Planeti giid eesti moodi.
  • MinuJeruusalemma_esikaaned

    Veinika Lemsalu kirjutas raamatust Minu Jeruusalemm

    Tere! Tore, et ilmub uus raamat "Minu Jeruusalemm", ootasin seda huviga. Olen ise mitmeid kordi Jeruusalemmas käinud ja see linna on minu üks lemmiklinnadest, üldse Iisrael on vapustav maa... Soovin autorile õnne ja edu!
  • Minu Filipiinid

    Julia kirjutas raamatust Minu Filipiinid

    Minu meelest hästi kirjutatud raamat. Teatud asjad olid mõnevõrra häirivad, samas tervikpilt hea. Kuna ise lohesurfi pole (veel) proovinud, siis meeldis ka selle kohta käiv kirjeldus, tekitas huvi proovima. Eks ta üks noore tüdruku eneseotsimiseraamat ole, samas hästi kirjutatud, lihtne ja kuidagi soe.
  • minu_india

    Julia kirjutas raamatust Minu India

    Olen Indias käinud mitu korda ja lähen veel - mulle see riik meeldib:) Ootasin väga Minu Indiat. Aga mingil põhjusel mulle see ei sobinud. Ühelt poolt oli tõepoolest põnevaid seiklusi ja humoorikaid vahejuhtumeid, autori kirjastiil oli väga hea ja ajas itsitama küll. Samas kumas minu jaoks ridade vahelt tugevalt läbi autori üleolev ja üsna negatiivne suhtumine Indiasse, selle inimestesse, kultuuri ja ka toitu. Kuidagi virisev tundus ja see oli üllatav. Autor oli ju Indias varem vist käinud ja pidi aimama, mis seal ees ootab. Nii et vaatamata väga heale kirjastiilile ja huvitavatele vahejuhtumitele mulle raamat ei meeldinud.
  • Minu_Ghana_esikaas_web

    Julia kirjutas raamatust Minu Ghana

    Minule küll väga meeldis. Stiil oli selline lihtne, samas peegeldus ridade vahelt palju emotsioone. Tegemist ei olnud kindlasti sellise turistiraamatuga, vaid näitas ilusti, kuidas võõras riigis end sisse seada. Passi loost olin varem juba vist Trip.ee või mõne teise lehe kaudu lugenud ja juba siis üllatas mind ametkondade ükskõiksus. Kokkuvõttes tekitas minus küll huvi Ghana ja ümberkaudsete riikide vastu - ja see ongi minu jaoks esimene määraja, kas oli hea Minu ... raamat või mitte:) Natuke liiga palju oli ehk tehnilist juttu - mis kaameraga midagi filmiti jne - ma pole ühtegi neist päriselus näinudki. Aga muidu hea lugemine, sokutasin raamatu just abikaasale - ehk tekib temalgi huvi Ghana and around vastu:) P.S: ja raamatus oli ilusti kohe alguses öeldud, et see keskendub just Etheli esimesele Ghana külastusele, seega pole seal ka midagi perekonnanime jms vahetuse kohta. Ei pea alati tingimata kõigi perekonnaelu detaile ka teada!
  • moemaja

    Susan kirjutas raamatust Moemaja

    Soviet fashion reveiled - the fact that it was to a large part created in the tiny city of Tallinn!
  • Susan kirjutas raamatust Sillamäe Passion

    Growing up is a hilarious story no matter where it happens, but spesifics of the Soviet background make this well-written story definitely worth reading.
  • Elust_kirju_Epp

    Epp Petrone kirjutas raamatust Elust kirju

    Ireene, meil on tõesti sellega uus sari algamas.
  • Elust_kirju_Epp

    Marika kirjutas raamatust Elust kirju

    Tundub põnev :) Peaks vist jõulukingiks tellima.
  • Elust_kirju_Epp

    Ireene kirjutas raamatust Elust kirju

    Mind huvitab kindlasti rohkem see, mis kaante vahele jääb. Olen lugenud paljusid "Minu" sarja raamatuid ja loetuga väga rahule jäänud. Küll ei lugenud ma kusagilt välja, et mingi uus sari selle raamatuga alguse saaks!? P.S. minu arvates on kaanekujundus kena.
  • Elust_kirju_Epp

    Epp Petrone kirjutas raamatust Elust kirju

    Loen siin praegu postkasti ja vaatan, et kirjasaatjad on veel ühe sarnasuse leidnud. http://www.amazon.com/Americans-Paris-Literary-Anthology-Library/dp/1931082561/ref=sr_1_4?ie=UTF8&qid=1416466584&sr=8-4&keywords=americans+in+paris Aga näopilt margiks, seda ideed kasutuses pole me veel leidnud. Aga raudselt keegi siin planeedil on varem ka seda teinud.
  • Elust_kirju_Epp

    Epp Petrone kirjutas raamatust Elust kirju

    Leidsin! Tõesti on sarnane, ja mina polnud seda raamatut varem näinud. https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?150247
  • Kassikõnd_esikaas_oranz

    Epp Petrone kirjutas raamatust Kassikõnd

    See raamat sobib lugemiseks alatest teismeeast, aga samas sobib ka täiskasvanutele. Ma eile ise ka nägin, et poes oli see lasteraamatute letti pandud, läksin ütlema, et sinna see siiski ei kuulu. Raamatu toimetajana arvan, et alampiir 13. Peategelane on raamatu alguses 13, kui ta modellikarjäär algab.
  • Elust_kirju_Epp

    Epp Petrone kirjutas raamatust Elust kirju

    Väga huvitav, meil pole sellest aimugi. (Raamatu idee on minult ja edasiarendus kirjastaja Tiina Tammeorgilt ja kujundaja Margit Randmäelt.) Kas Te teate anda selle raamatu linki? Näitab lihtsalt, et ideed käivad maailmas külakorda. Ja väga kahju, et sarja boikoteerima plaanite hakkama, loodame, et suudame teid ümber muuta.
  • Elust_kirju_Epp

    elsbet kirjutas raamatust Elust kirju

    Küll ma mõtlesin, mida see kujundus mulle meenutab ja välja mõtlesin. 1992. aastal levitati Saksa kirjastuse GBV (Gute Botschaft Verlag) piibli lugemisele kutsuvat 64leheküljelist eestikeelset raamatukest "Kiri Sinule", millel on väga sarnane kujundus. Päris plagiaadiga ilmselt tegu pole, aga väga sarnane idee on küll kujundajatel olnud. Minu jaoks tähendab see, et selle sarja raamatuid ma ostma ei hakka. Mingi tõrge on.
  • Kassikõnd_esikaas_oranz

    küsija kirjutas raamatust Kassikõnd

    Rahva Raamatus oli see teos laste- ja noortekirjanduse sektsioonis. Kas tegu on pigem siis noortele mõeldud jutustusega?
  • Pille Ruul kirjutas raamatust Heaven and Earth

    I liked Hille Karm’s childhood story very much. It gives such a candid and illustrative picture of the life and its norms those days. My parents faced quite a similar problems as they wanted to follow their parents beliefs and faith. The conflict between the values of the family and of Soviet society were typical and impacted many people. In your deep desire to be like others , play in the same game and not be seen as an outsider, Hille grew to doubt her parents beliefs and question her granny's sage advice. Perhaps from her perspective (and from that of many others in similar circumstances) this was the only way to survive and to enhance her life opportunities. It's true that times have changed but these introspective questions about fairness in life and of the notions of faith and heaven continue on. There are default norms and prejudicial attitudes in every society that may compel us to compromise our own inner beliefs and expectations. And yet, in our hearts we all yearn to be accepted and respected by others just as we are. We are so unique and special. Throughout our lives, in our thoughts and feelings, we may search both heaven and earth for answers and the guidance in making our life choices and in affirming our individual values. This search and struggle is so human and understandable- and it was so poignantly expressed and shared in this book.
  • MinuJeruusalemma_esikaaned

    Marina kirjutas raamatust Minu Jeruusalemm

    Õnnitlen Heilika! Ootan huviga raamatu ilmumist. Olen ka ise samas kloostris mõnda aega elanud.
  • Minu_Ghana_esikaas_web

    Tanel kirjutas raamatust Minu Ghana

    Issand, väga igav teos. Majandusinimene on vist liiga palju numbrites viibinud, et oskab panna kõigest sedavõrd mannetult ja emotsioonitult sõnu ritta, et mitu korda tekib tülpimus. Oleks võinud lihtsalt blogiks jäädagi. Oma isiklikust elust ehk sellest, kuidas ta perekonnanime just sellise sai pole aga raamatus sõnagi.
  • MinuJeruusalemma_esikaaned

    Karin kirjutas raamatust Minu Jeruusalemm

    Loen raamatu läbi ja vaatan filmi . Järjekord võib mõnikord teisipidi olla. Ühe vaatamine/lugemine tekitab huvi ka teise vastu.
  • Elust_kirju_Epp

    Kristin kirjutas raamatust Elust kirju

    Oooooo! Põnev!
  • minu_amsterdam

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Amsterdam

    Mulle ka väga meeldis :). Olen korduvalt külastanud nii Amsterdami kui ka muidu Hollandit ning suhelnud hollandlastega väljaspool nende kodumaad. Viimasel Amsterdami-reisil oli raamat kaasas õhtuseks lugemiseks :D. Äratundmishetki oli palju. Vahepeal tekitas hämmingut, et kui paljude veidrustega on autoril õnnestunud kokku puutuda, kuid eks raamatusse ju koondataksegi põnevamad osad, et raamatut huvitavamaks teha. Ainsana segasid dialoogid, need olid väga kohmakalt ja ebausutavalt kirja pandud. Kaudne kõne ehk oleks aidanud teksti sujuvamaks muuta, dialoogid olid ülimalt ebaloomulikud. Eelnevate kommentaaride vihapursked on hämmingut tekitavad, kurja Silja antud lingid küll ei kutsunud avama. Jään siiski enda ning autori Hollandi/Amsterdami kogemuste juurde :)
  • Jim Winterbourne kirjutas raamatust Marta's toes

    With individual "stories" told on each page, this book is delightful for both its cultural fingerprints and universality. The illustrations are gorgeous, and you'll feel as though you've purchased something unique for your young children. I'd recommend this for 5 and up. I bought mine in Tallinn at the recommendation of a local bookseller. I'm very glad I took her advice!
  • EL kirjutas raamatust My Estonia

    I quite enjoyed this book and ordered the sequel as well. It was very interesting to read foreigners perspective about Estonia and Estonians. Author describes his journey with honesty and humor making the book a delightful read. I am looking forward to reading the sequel and other books from "my" series.
  • marta_varbad

    Aet kirjutas raamatust Marta varbad

    Meil on kodus üks “Marta varvaste” andunud fänn. Olen Hugole (3 a 2 kuud) paar kuud lugenud “Marta varbaid”, osa jutte kümneid ja kümneid kordi, aga talle meeldib see raamat nii väga, et ma ei tohi ühtegi uut raamatut lugemiseks võtta. Ta teab kõikide lugude pealkirju, kui pilte näeb. Lemmiklood on tal “Lennuk lehvitab, “Küünte lõikamine”, “Naabripoisid” ja “Pätu kardab”. Loeme seda raamatut iga päev enne lõunaund ja enne ööund. Vahel kaupleb Hugo ka suurt õde, et see talle ette loeks. Martast räägib ta päeval vahel ka niisama. Eile avastasin Hugo ise raamatut "lugemas" – võttis peatüki ette ning üllatavalt palju oli juttu sõna-sõnalt peas. Aitäh ilusate lugude eest, Epp!
  • Kassikõnd_esikaas_oranz

    Triinu-Mari Vorp kirjutas raamatust Kassikõnd

    Kris, aitäh kommentaari eest! Linnade nimed pole mitte inglise keeles, vaid EKI kohanimeandmebaasi järgi.
  • Kassikõnd_esikaas_oranz

    Kris kirjutas raamatust Kassikõnd

    Tundub olema põnev raamat, kindlasti tahaks lugeda. Aga lihtsalt mainin, et kui kõik linna nimed on inglise keeles, siis oleks võinud ka Pariis ühe "i"-ga olla ;)
  • unenaorong_kaas

    Aliiise kirjutas raamatust Unenäorong

    Raamatu kaas on väga hea disainiga.
  • Minu_Ghana_esikaas_web

    Eve Köök kirjutas raamatust Minu Ghana

    Ootame põnevusega!
  • Minu_Ghana_esikaas_web

    Eve Köök kirjutas raamatust Minu Ghana

    Tundub üsna kriminaalne lugu ilmuvat!
  • minu_jaapan

    Ivika kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Väga hea raamat! Lugesin seda ise Jaapanis olles ja pean nentima, et sain sellelt reisilt elamusi ja teadmisi mitmekordselt, niivõrd palju abiks oli autori kogemus ja kultuuri vahendamine. See raamat aitas mõista Jaapanit ja jaapanlasi. Erilise heureka-elamuse sain seoses laste õpetamise ja laiemalt õppimise-õpetamise teemadega...ise selle eluvaldkonnaga seotuna tundub mulle juba pikemat aega, et ehk vajaksid meie õpilased-üliõpilased ka hoopis rohkem aega, et vaim jõuaks tegevusele järele, mitte niivõrd seda haip-mulamulli, mida iga liigutuse juurde juhendajatelt nõutakse. Väga väärt lugemine!
  • Minu Filipiinid

    Kadri kirjutas raamatust Minu Filipiinid

    Kavatsusega külastade järgmisel aastal sellist põnevat maad nagu Filipiinid, soetasin ka antud raamatu. Lugesin läbi ühe õhtuga, jättes mitmed järjekordsed peo ja baarikirjeldused lihtsalt vahele. Antud raamat on kindlasti üks sarja igavamaid, tavaline blogistiilis kirjutis isilikust meheleidmisest, tavapärasest bürokraatiast ja natuke surfamisest. Filipiinidest ei saanud teada pea midagi. Kahju! Oma isiklikku elu tuleks elada ise ja jagada lähedastega. Või jagada siis, kui on midagi jagada.
  • minu_london

    Triinu-Mari Vorp kirjutas raamatust Minu London

    Terele – praegu uut trükki plaanis pole, kuid kui teema õhus on, siis mõtleme kaardi peale.
  • Minu_California_esikaas_web

    Niru kirjutas raamatust Minu California

    Ahjaa, paar päeva tagasi lugesin Ède raamatu kohta siit blogist - http://maemaailm.blogspot.com/2014/09/minu-california-ede-schank-tamkivi.html. Blogid käivad siin lehel vist meedialinkide alla?
  • Minu_California_esikaas_web

    Niru kirjutas raamatust Minu California

    Ede ladus kirjutamisstiil ja seoste loomise oskus on mulle juba varasemast meeltmööda olnud, nii ei pidanud pettuma ka raamatus. Kuigi osad teemad mulle blogist tuttavad olid, on tekst tihe ja osavalt harivaid fakte täis põimitud, et kordamine ei tulnud kahjuks. Suurepärane lugemine, aitäh!
  • Minu Bulgaaria

    Niru kirjutas raamatust Minu Bulgaaria

    Naljakas, kuidas inimeste maitsed ja eelistused erineda võivad. Mina kribasin Bulgaaria tulevase reisisihina üles just tänu sellele raamatule. Minu meelest väga muhedas stiilis ja huvitavalt kirjapandud, autoril on mõnus huumorisoon. Natuke meenutas stiililt Islandi-raamatut, naljakal kombel on mõlemad meesautori kirjutatud. Ja just see firma alustamise pool oli äärmiselt põnev, varasematest Minu-raamatutest midagi sellist ei mäleta. Aitäh autorile, minu jaoks üks Minu-sarja lemmikuid kindlasti.
  • minu_london

    tere kirjutas raamatust Minu London

    Kas oleks mõeldav uus ja täiendatud trükk koos kaardiga, kus kõik raamatus olevad kohad märgitud?
  • minu_jamaica

    Liina kirjutas raamatust Minu Jamaica

    Hästi mõnus lugemine. Nagu juba eelpool mainitud- väga reggae! :) Mul tekkis endalgi huvi selle muusikasuuna ja üldse Jamaica vastu. Üldiselt oli seda raamatut lugedes tunne nagu viibiksin ise puhkusel. Nii siiras ja muhe.
  • Mariliis Ruutmaa kirjutas raamatust Extreme Estonia

    Dear Gudrun, You can send us an email at pood@petroneprint.ee to place any book orders or find the link to our online store on the Estonian version of the website. Extreme Estonia is also available from well stocked bookstores in Estonia and soon hopefully abroad too. Best wishes, Mariliis
  • Gudrun von Dahl kirjutas raamatust Extreme Estonia

    Hallo, I am very interested in the new book "Extreme Estonia". I can´t find a place to buy it. Can you help? Regards and thank you Gudrun von Dahl
  • Minu_Peterburi_esikaas_web

    Mailis kirjutas raamatust Minu Peterburi

    Kallis Maiki oskab leida just need sõnad, et teha pai autorile ning ka lugejat õhutada. Ja oma suurest südamest raamatu sündimisele niivõrd kaasa elada, et süstida ka minusse teatud uhkust, et sain sellega hakkama. Millega olen ma küll sellised sõbrad ära teeninud? Lisan ühe täpsustuse: mõned peatükid jäid välja, kuna otsustasin ise raamatu mahtu vähendada, mitte toimetaja omavoli või keelituste tõttu. Mind on õnnistatud ka väga hea toimetajaga!
  • Minu Kairo

    hmm kirjutas raamatust Minu Kairo

    Mind igatahes küll kaasa ei haaranud. Pigem kuiv, igav, autor on selline.. nina püsti, nagu oleks maailma naba ja teaks kõigest kõike kõige paremini. Tema hinge ma sellest teosest ei leidnud, pigem on siin lihtsalt sõnu ritta seatud, et oleks raamat.
  • Minu_Peterburi_esikaas_web

    Maiki kirjutas raamatust Minu Peterburi

    "Vaiki, naine, sinu päev on 8. märts!" Selle lause avalikku kasutamist ootasin kuid ja kuid pikisilmi. Lugenud olin seda "Minu Peterburi" esmasest versioonist ning andnud lubaduse raamatu autorile, et ei kasuta seda enne ametlikku ilmumist. Olgu see Vene- või Eestimaa, mõneti võtab see lause kokku nii mitmedki stereotüüpsed juhtumised nii siin- kui sealpool Narva jõge. "Minu Peterburi" on üks põhjusi, miks viimase kolme aasta jooksul olen peaaegu fanaatiliselt püüdnud läbi lugeda võimalikult palju Minu-sarja raamatuid. Ikka selleks, et saada võrdlusmaterjali - kas ühe kõige lähedasema inimese sulest ilmuv kirjatükk on piisavalt hea? Julgen lubada, et on. Tõsi, ma ei ole objektiivne, olen selle raamatu sündimisel liiga lähedal seisnud. Miks aga on see raamat hea (kasvõi üksnes minu hinnangul)? Sest see on inimlik ja intiimne. Ning samas läbimõeldud – raamat puudutab väga paljusid valupunkte nii autoris eneses kui ka vene ühiskonnas. Ehk nagu Mailis ise ütleb – Venemaal on katki nii väikesed, keskmised kui ka suured asjad. Kas ja kuidas sellest üle olla ning koos ühiskonnaga kasvada – sellele autor vähemalt minu arvates vastab. Jäägu iga lugeja enda otsustada, kas see vastus on piisav. Miks see raamat on vajalik? Ma tahan südamest uskuda, et see toob kaasa suuremat sallivust ja soovi mõista. Et on neid, kelle mälestused Peterburist ergastuvad; ja neid, kes raamatust tõugatuna seda linna tihkaksid uudishimulikult uurima minna. Just uurima ja oma kogemustele valla olema, sest nendib raamatu autorgi, et Peterburi on kummituste linn, mille paikade õhustik kunagi ei kordu. Ning v-o pisiasi - end ülisarkastiliseks pidaval eestlasel on vene ütlustest palju õppida! Ning sellest raamatust võib neid palju leida, kuna autor mitte lihtsalt ei nendi stereotüüpe (mille pihta needsamad ütlused käivad), vaid asub nendega dialoogi nii eneses kui ühiskonnas laiemalt. Kahjuks ülal nimetatud 8. märtsi viide raamatusse ühes peatükiga meeste-naiste suhetest ei mahtunud. Loodan, et kui tuleb kordustrükk, see ning paljud teisedki peatükid oma koha raamatus leiavad. Mailis nendib raamatu lõpus, et rumal oleks küsida, miks ta Peterburi armastab. Lihtsalt armastab ja kõik. Julgen sama öelda raamatu kohta – lihtsalt armastan ja kõik. Sest armastus on vähemalt sama irratsionaalne kui Peterburi või (Venemaa laiemalt) oma erinevate kihtidega.
  • minu_neenetsimaa

    Britta kirjutas raamatust Minu Neenetsimaa

    Väga kurb lugu ebaõiglusest. Soovitan ikka lugeda, on hea teada, kui hästi meie sovietiõudusunenägu lõppes..
  • Minu Filipiinid

    Krista kirjutas raamatust Minu Filipiinid

    Mina jäin raamatuga väga rahule. Alguses küll veidi lugemine venis, aga üsna varsti läksid leheküljed kiirelt ja kuigi ma ei teadnud lohesurfist midagi varem, oli ikkagi põnev lugemine. Väga vapper naine, ainult parimad soovid talle ja ta lähedastele! Mõnus lugemine suveks!
  • Minu Kairo

    Britta kirjutas raamatust Minu Kairo

    Väga armastusväärne lugemine. Fakt, et autor mängib klavessiini, sümpatiseeris kohe. Intelligentne, irooniline ja igasugu õudusi väga peenelt kirjeldav. Aitäh! Eriti põnev oli muidugi see osa, "mille meeslugejad võivad julgelt vahele jätta" :)
  • minu_pariis

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Pariis

    Meeldis, täitsa mõnus lugemine oli. Kuigi nagu keegi eespool kirjutas, erineb ka minu kogetud Pariis Urmas Väljaotsa Pariisist korralikult. Siiski oli äratundmishetki ja avastamist, lisaks lihtsalt tore lugemine. Siiski pean tunnistama, et kui lugesin Eia Uue Minu Prantsusmaad (vaimustav raamat!) ning võtsin seejärel meeldetuletuseks uuesti Minu Pariisi ette, tundus viimane stiililt paras käkk olevat ja lõpuni ei viitsinud enam lugeda. See siiski ei varjutanud esimese lugemiskorra elamust :)
  • Minu Bulgaaria

    Anne kirjutas raamatust Minu Bulgaaria

    Sellist rämpsu pole ammu juhtunud lugema! Bulgaaria on imekaunis ja huvitav maa, mitte ainult suve- ning talvekuurort. Ja ka bulgaarlaste tõeline olemus on jäänud autorile lõppkokkuvõttes avastamata. Autori enda huvid on ääretult piiratud, sestap ka seetõttu nägemus sellest riigist on väga piiratud. Muuseas, olen ise elanud Bulgaarias bulgaarlaste keskel 30 aastat ja võin tunnistada, et isegi mina pole suutnud kõigest seal maal sügavuti aru saada. Kuid see, mida ja kuidas kirjutab Balõnski, on pinnapealne kirjatöö.
  • Minu_California_esikaas_web

    Tanel kirjutas raamatust Minu California

    Meeldis, kõik oli tasakaalus. Kuid peatükk, kus autor kirjeldab oma igavat ajakirjanikuelu Eestis, oleks võinud olemata olla. Mida sellega taotleti? :)
  • Minu Filipiinid

    Tanel kirjutas raamatust Minu Filipiinid

    Inimesele, kes surfist ei hooli, jääb see teos külmaks. Pikad kirjeldused, see on tore, aga igal sammul kõlab ainuke viis ning mõte seal viibimiseks - surf. Tore muidugi, et eestlased on loonud sinnakanti oma kommuuni. Aga jätsin esimeses kolmandikus pooleli ja edasi ainult lehitsesin. Muidu tore tüdruk ja mehelgi polnud viga, isegi kohalikus spordiklubis sai neid nähtud mingi aeg :)
  • Minu_Istanbuli_esikaas_web

    Tanel kirjutas raamatust Minu Istanbul

    Mulle meeldis! Eriti haiglapeatükk. Elu Istanbulis ja autori isiklik elu on mõnusasti kokku viidud. See ei ole nagu Lonely Planeti ümberjutustus ega ka ainult "siis võtsime ratta ja sõitsime sinna restosse, kus sõime vot seda toitu ja seejärel läksime hotelli magama", mida kohtab samuti reisiraamatutes tihti.
  • Minu_Hiina_esikaas_web

    Kaie kirjutas raamatust Minu Hiina

    Mulle ka see raamat ei meeldinud, suutsin lugeda vaid pooleni, kuidagi igav tundus
  • Minu Filipiinid

    kaja kirjutas raamatust Minu Filipiinid

    Mulle see raamat väga meeldis. On üks paksemaid Minu sarjast, kuid lugesin vist kõige kiiremini läbi. Esiteks sain väga palju teada lohesurfarite maailmast, millest varem ei teadnud midagi. Teiseks on Filipiinid üks väga põnev paik ning kolmandaks ja mitte vähemtähtsaks peaksin autori väga kaasahaaravat isiklikku elu. Elasin neile väga kaasa. Loodan, et ka praegu on ikka kõik korras nende toredate inimestega...
  • MinuNarva_esikaas_web

    Teve kirjutas raamatust Minu Narva

    Super huvitav raamat!
  • minu_prantsusmaa

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Prantsusmaa

    Mulle meeldis see raamat väga:). Nii hästi kirjutatud! Kahjuks pole hästi kirjutatud raamatud Minu-sarjas väga sagedased, aga seda oli tõesti nauding lugeda, nii stiili kui sisu poolest. Eriti mõnusad olid äratundmishetked, kus ise olin olnud sarnastes olukordades.
  • minu_ugrimugri

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Ugrimugri

    Ei meeldinud. Alustasin mitu korda ja lõpuni ei suutnudki lugeda. Mis parata, pole lihtsalt autori stiili austaja. Samas on eespool tema üleolevat stiili kiidetud ja kindlasti on väärt algatus, et ugrimugrist üldse kirjutatakse, seega kokkuvõttes on tore, et selline raamat ilmus :)
  • minu_moldova

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Moldova

    Lõpetasin äsja lugemise, väga meeldis. Nagu juba eespool kirjeldati, jäid mõned hetked nii eredalt meelde, et meenuvad päris tihti. Kusjuures raamatu lugemise eelselt erilisi ootusi ei olnudki, kuna Moldova pole mind riigina kunagi paelunud. Samas olen rõõmus, et sain ühe maanurga kohta rohkem teada, eriti põnev oli poliitilist osa jälgida. Aitäh hea lugemiselamuse eest ja edu edaspidiseks!
  • minu_brussel

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Brüssel

    Nõustun viimase autoriga, et teravmeelsus häiris. Lisaksin siia ka üleoleku. Muus osas oli mõnus lugeda, sest tuttavaid seiku ja kohti tuli ikka ette, isegi kui kõigega nõustuda ei tahaks :). Aga jah, Brüsselis on nii palju eestlasi, et ehk oleks mõne teise brüsseldaja kirjutatu parema tulemuse andnud. Ootused raamatule olid kõrgemad.
  • Minu Kairo

    Marjaana kirjutas raamatust Minu Kairo

    Meeldis:). Mõnus lugemine. Kaasahaarav stiil ja huvitav jutt. Eriti tore on, et tegemist on kultuurihuvilise inimesega, kes oskab kohalikku elu vaadata kõrvaltseisjana, tuues välja just mittekohalikule lugejale huvitava. Egiptuse-raamatutest üks muhedamaid elamusi koos Jane Viidik-Faridi raamatuga :) Aitäh mõnusa lugemiselamuse eest!
  • Minu_California_esikaas_web

    Krista kirjutas raamatust Minu California

    Parim, mis ma selles sarjas lugenud olen. Kuna olen sealse kandi ja riigiga tuttav, siis on äratundmisrõõm seda suurem. Meeldis, et Ede ei suhtu üleolevalt Ameerikasse, vaid toob välja nii head kui vead.
  • Minu_California_esikaas_web

    Liina kirjutas raamatust Minu California

    Mulle väga meeldis! Huvitavalt ja kaasahaaravalt kirjutatud! Keegi võiks veel Minu Miami ja NYCi ka kirjutada!
  • Minu_California_esikaas_web

    Triinu-Mari Vorp kirjutas raamatust Minu California

    E-raamat peaks ilmuma sel nädalal.
  • minu_london

    Diana kirjutas raamatust Minu London

    Detailiderohkus oli algul kurnav, kuid nüüd tundub see põhjuseks, miks see raamat ka endale osta. Raamatukogust võetud raamatut ei pruugi enne Londoni reisi saada, kuid mitmeid elamuste ideid tahaks küll maha kopeerida. :)
  • Minu_Hiina_esikaas_web

    eitea kirjutas raamatust Minu Hiina

    see raamat on mõttetu pask. lonely planeti tõlge. mehe isiklikku elu on raamatus ~10%, muu jutt on ajaloo, majanduselu ja poliitika ümberjutustus. ma ei saa aru - 12 aastat elu hiinas ja nii vähe emotsioone!
  • minu_ungari

    Riina kirjutas raamatust Minu Ungari

    Mõnus rahulik lugemine. Natuke tahaks lisada nimede kohta. Raamatus on kasutatud kohalikke nimesid, aga eesti keeles olemasolev info neid ei toeta. Üks näide: jutt on Erzsébeti sillast Budapestis. Siin oleks kindlasti sobilik rääkida, et jutt on Franz Josephi (see nimekuju on raamatus) abikaasast Elisabethist (raamatus Erzsébet), hüüdnimega Sissi, Austria-Ungari keisrinnast. Ta õppis ära ungari keele ning pälvis sellega rahva austuse.
  • minu_sitsiilia

    Diana kirjutas raamatust Minu Sitsiilia

    Mõnus lugemine! Väga meeldis.
  • Minu_Istanbuli_esikaas_web

    Alegna kirjutas raamatust Minu Istanbul

    Väga väga meeldis haigla kirjeldus! Loodan väga, et jalg saigi päriselt korda! Häiris hobuste lõik, kurb lugeda... Aga ma saan aru, et see oli-on Hille Istanbul. Aga muidu ootasin sellelt raamatult hulga enamat...üsna igav lugeda :(
  • minu_gruusia

    Britta kirjutas raamatust Minu Gruusia

    Helena-lugu ei lähe meelest. See kurb tuuleveskitega võitlemine varjutas tumeda pilvena kogu ülejäänud helge reisijutustuse. Raamat nagu pilvine taevas.
  • minu_mongoolia

    Britta kirjutas raamatust Minu Mongoolia

    Hea. Veider, pisut õudnegi. Vist selline ongi siis Mongoolia. Hundid ja tondid. Jäi meelde ja nartsissismiteooriat ma ei kaastunnista.
  • minu_maroko

    Britta kirjutas raamatust Minu Maroko

    Ma vaidleksin ka vastu, et ma häbi kätte maha sureksin, kui mu õde või tütar või.. ma ise moslemi usu enda teeks leiaks. Selles ei ole ju midagi räpast, rahvast murdvat või amoraalset (vastupidi). Aga paistab, et see kaugemale tuttavast rajast minemine ja selle aktsepteerimine on midagi, mis suurele osale vanemale generatsioonile lihtsalt pähe ei mahu ja kogu lugu. Et kui ütled "moslem" või "homo" , siis on õudne rõvedus ja sealt edasi enam ei mõtle. Minu jaoks selline lühimõtlemine jällegi arusaamatu ja küllap nii jääbki. Tahan oma lapsi kindlasti (põhjendatud) tolerantsis selgituste ja heatahtlikkuses üles kasvatada, nii et jällegi selle raamatuni jõudes - ma arvan, et see on hea algus lahti seletada väikesele (või natuke suuremale) eestlasele, missugune veel maailm olla võib :)
  • minu_maroko

    Kätlin kirjutas raamatust Minu Maroko

    Siia kirjutaksin kaks täpsustust: 1. Ma käisin Kuveidis ainult valges. Esimest korda oma moslemi "karjääri" jooksul tundsin seal, et mis funktsioon võiks olla käte ja näo katmisel, sest sealses kliimas on nii, et kõige palavam on neil kehaosadel, mis on katmata (ehk siis mul kõrvetas käsi ja nägu). Ja see, et mul "pildi tasku viskas", olu puhtalt mu enda süü - ükski normaalne inimene ei jaluta seal keset päeva tänaval ringi, kui just häda pole; olgu see naine või mees. Must, mida tihti islamiga seostatakse, ei ole tegelikult üldse usuline nõue. Islam määrab, mis kehaosi naised katavad. Millega nad seda teevad (või mis värvi riietega), on juba nende oma asi. Marokos kantakse palju türkiissinist, lõheroosat, mururohelist jne; Musta-Aafrika riikides on "popid" kirevad lillelised mustrid. Araabia poolsaarel on see naiste must lihtsalt kultuuriline valik. Meil Eestis kantakse ka palju musta ja tumedaid värve, eriti talvel. Värvikirevus on meil alles mingi viimase kümne aasta jooksul hakanud vaikselt sisse tulema. 2. Mis puutub Maroko bürokraatiasse ja meditsiini, siis ma ei ole kunagi seda romantiseerinud. Eks ma katsusin raamatut kirjutades muidugi viisakaks jääda, aga minu meelest peaks ikka suhteliselt selgelt läbi kumama, mida ma sellest arvan. Ma olen lausa mitmeid kordi intervjuusid andes öelnud, et suurim põhjus, miks me Eestisse tulime, oli see, et ma kategooriliselt keeldusin Marokos sünnitamast. Neil erapraksiste süsteem on samal tasemel kui Prantsusmaal, aga riiklik arstiabi on alla igasugust arvestust (kuigi viimastel aastatel on selles plaanis sisse viidud suuri reforme ja määratud ka arstide karmim trahvimissüsteem). Mis puutub bürokraatiasse, siis ma usun, et minu üle piiri ja tagasi tulemise lugu või siis mehevenna ID-kaardi lugu peegeldavad suhteliselt hästi seda olukorda ja mida mina kui korralik põhjamaalane sellisest asjast arvan.:)
  • minu_maroko

    Kätlin kirjutas raamatust Minu Maroko

    Igas peres on oma "must lammas". Enamjaolt ei ole see usuga seotud, aga igasuguseid muid asju võib ka inimesi häirida, mis nö normist kõrvale kaldub. Arvestades Eestis viimasel ajal suurt poleemikat tekitanud samasooliste kooselu küsimusega ... no ma olen täiesti kindel, et ikka kõva 95% eestlastest pööritaks silmi, kui esimest korda teada saaks, et ta laps on "selline". Mõni harjub mõttega ja võtab omaks; mõni teeb halva mängu juures head nägu; mõni ei suhtle enam ... See samasooliste asi on päris suur küsimus, aga on miljon väiksemat asja, mida vanemad oma laste suhtes ei pruugi aktsepteerida ja mis neid õnnetuks teeb. Ma ütleks selle peale, et kellele me elame? Endale või vanematele või ühiskonnale või ... ?
  • minu_maroko

    Kätlin kirjutas raamatust Minu Maroko

    Aitäh tähelepaneku eest. :) Ma sain sellest pisikesest apsakast teada paar kuud peale raamatu ilmumist, tänu ühele hispaania filist sõbrannale. Aga noh, mulle päris mitu marokolast ise väitis nii. Ega nemadki pea täpselt teadma, kust kõik Maroko dialekti sõnad pärit on. Seega elasin ka mina õndsas teadmatuses.
  • minu_maroko

    Epp Petrone kirjutas raamatust Minu Maroko

    Küllalt on inimesi ka eestlaste hulgas, näiteks mina, kelle meelest on täitsa hea see tulevikuvõimalus, et nende laps leiab usu,. Islam on veidi kaugemalt vaadates vägagi sarnane ristiusule. (Kolm monoteistlikku usku, lisaks neile kahele ka judaism... Isegi pühakirjad ja tähtsad tegelased mitmetes osades kattuvad.) Minul on hea meel, kui mu laps leiab endale südamesse valguse ja armastuse, mis iganes usu või -voolu kaudu see tuleb.
  • minu_maroko

    Mai kirjutas raamatust Minu Maroko

    Las leiavad ise tee, seda on kerge öelda, aga kui tegu on Saara, Sinu tütrega, siis nii Sa ei kirjutaks. Mitte ilmaski. Põnev on ainult seni, kuni see inimest ennast ei puuduta. Sealt edasi on tragöödia.
  • minu_las_vegas

    Eve kirjutas raamatust Minu Las Vegas

    Väga hea raamat. Ise olin ka USAs 8a lapsehoidja. Kokku olin 5 peres ning saan täiesti aru autori tunnetest ja pettumustest. Esimeses peres pidasin vastu ainult 3 kuud, järgmises 8 kuud jne. Viimases peres olin 4 aastat, aga siis ei elanud pere juures. Samal ajal lõpetasin ka maineka ülikooli USAs. Au pairi agentuurid loovad imelise pildi sellest programmist, et oled pereliige ja see on cultural exchange jne. Kahjuks ongi see üks suur jutt. Mõnel tüdrukul on võib olla vedanud, aga rohkem on ikkagi kurbasid lugusid. Esimene nädal New Yorgis oli kohutav ja mul olid samasugused tunded nagu autoril. Peredest ei hakka rääkimagi. Nad on osavad manipuleerijad ja väga võltsid. Ma ei kahetse, et sinna läksin, kuna see kogemus õpetas väga palju olulisi asju ning aastate jooksul tekkis palju häid sõpru. Kõike head autorile ja aitäh hea lugemise eest!
  • Arva esikaas väga väike

    Katja kirjutas raamatust Arva ära?

    Väga suur pettumus, kahju, et raha raiskasin. Ootasin nii midagi muud! Enda tegemata eeltöö, muidugi! :)
  • minu_prantsusmaa

    Geidi kirjutas raamatust Minu Prantsusmaa

    Kuigi lugemine on veel pooleli, siis otsustasin siia väikse kommentaari jätta. Raamat muidu iseenesest väga huvitav, ent võibolla mõne jaoks on tõesti pigem raamat väärt nime Mina lapsehoidjana vms.. kuid üht-teist saab siiski ka Prantsusmaa kohta teada, mul tekitas küsimuse see, et alguses räägiti, et isegi 4-aastane poeg kutsub oma ema nimepidi, mitte emmeks ega emaks, siis miks natuke edasi kusagil kutsus laps oma ema Emmeks? Ja mind ennast häirib see, et hästi paljudes kohtades kasutatakse prantsuse keelseid sõnu ja väljendeid, aga ma ei oska neid enda jaoks õigesti hääldadagi, ei tea kuidas üht või teist sõna peaks endale ütlema, ja iga sõna pärast google translate ka kasutada ei viitsi, kuid muidu on siiani päris huvitav lugemine olnud.
  • minu_bangkok

    Diana kirjutas raamatust Minu Bangkok

    Hädavaevu sain raamatu läbi loetud. Väga segane tekst oli. Ei saa aru, kust algas tegelikkus ja lõppes fanataasia.
  • minu_maroko

    Saara kirjutas raamatust Minu Maroko

    Ja mida peab siis tegema eestlasest moslem? Endaga ta ju kokku elama ei sobi. Või tohib eestlane olla ainult uskmatu või äärmisel juhul maausku, muidu pole õige eestlane? (Aga kuhu me siis niimoodi jõuame? Kas eestlane, kes pole õel ja endassetõmbunud ikka on õige eestlane?) Inimesed, ärge defineerige teisi! Las nad leiavad ise, mis neile sobib ja mis mitte, las nad loovad end ise.
  • minu_maroko

    Mai kirjutas raamatust Minu Maroko

    Positiivselt saab suhtuda ainult inimene, kes on kõrvaltvaataja. Kui tegu oleks aga kas kellegi tütre, tütretütre, õega..siis oleks suhtumine totaalselt teistsugune. Eelarvamused või mitte, aga eestlane ja moslem küll kokku elama ei sobi, mitte mingil juhul. Küll see teadmine ja veendumus ükskord kohale jõuab, kas varem või hiljem, aga jõuab.
  • Minu Bulgaaria

    Britta kirjutas raamatust Minu Bulgaaria

    Esimese hooga olin täitsa pettunud, palju ärimehe juttu, vähe Bulgaariat. Aga edasi arvamus juba paranes - autor oli ikkagi küllalti palju ringi reisinud, teadis kohalikku elu-olu.. ja selles valguses hakkasin ka juba tema ärilugusid hindama. Jah, ta ei olnud eriti osav sõnasepp, kuid sellegipoolest sai ettekujutuse sealsest maast suures plaanis. Mind häirivad raamatud, kus riik on suur ja lai ja väga mitmekesine, aga autor piirdub ühe kitsa linna ja selles veel omakorda oma väikse trajektoori kirjeldusega. Siin sai ikkagi suurema üldpildi ja muidugi sellist isiklikku "minu" lähenemist ka. Võib-olla see osa oli väheke kunstlikult juurde poogitud, kus beebiga ringi liiklemist kirjeldas hoopis autori sõbra naine... Miks ei saanud me seda autori enda või tema naise käest kuulda?
  • minu_moldova

    Triinu-Mari Vorp kirjutas raamatust Minu Moldova

    Liis, juurde ei trüki, aga kirjutasime Sulle meilile, meil on veel mõned "Minu Moldovad" alles.
  • minu_prantsusmaa

    Airi kirjutas raamatust Minu Prantsusmaa

    Väga tore raamat! Mõnus keelekasutus ja lai silmaring. Palju küpsem arusaamine maailmast kui paljudes teistes sama sarja raamatutes. Loeksin seda uuesti. Sarja üks paremaid raamatuid. Tänud Eia´le mõnusa lugemiselamuse eest.
  • minu_maroko

    Britta kirjutas raamatust Minu Maroko

    Kus on ikka kõvasti kommentaare sel raamatul, tore! küll paistab, et paljud kommentaarid on õelad ja küünilised, mis ei ole tore. Mina ahmisin selle raamatu väga kiiresti sisse, sest nii väga põnev, valgustav ja õpetlik oli see. Aitäh mind eelarvamustest vabastamast (piinlik, aga palju raamatus nimetatud klišeed elasid ka minu assotsatsioonides). Suur tänu ja õnne ja rahu autori perele! Sellest sai üks minu lemmik-minusid :)
  • Minu Bulgaaria

    Õpetaja kirjutas raamatust Minu Bulgaaria

    Kohutavalt halb toimetajatöö! Pidevalt kordused ja lauseseadmine tõeliselt kehv! Kurb...
  • minu_moldova

    liis kirjutas raamatust Minu Moldova

    Kas "Minu Moldovat" on plaanis juurde trükkida? Tahaks ka!
  • minu_pariis

    Diana kirjutas raamatust Minu Pariis

    Raamatu algus kippus venima, sest see moeteema jättis külmaks. Kui aga autor prantslaste ja pariisitarideni jõudis, läks väga põnevaks. Pärast raamatu läbilugemist mitmekordistus ka minu "aitäh" ja "palun" sõnade arv! Aitäh autorile! :)
  • Minu Bulgaaria

    Tanel kirjutas raamatust Minu Bulgaaria

    hmmmmmmmmmmm. selline kukalt kratsima panev teos. sadakond lehekülge teosest annavad tooni autori alustava firma kasvuraskused, bulgaaria inimeste postsovetlik mõtlemisviis ja käitumismall (sealhulgas varastamised nii enda, teineteise kui riigi tagant), bulgaaria vaikne ja tagasihoidlik euroopastumine, kohalike maade müümine ja hämarad kinnisvaratehingud (buumiaeg versus masu)... teoses teises pooles saame teada turismist, toidust, poltiikast, maavärinatest, spordist, ajaloost, mustlastest ja bulgaarlaste iseloomust ning kommetest. kahjuks jääb mulle meelde kui majandusõpik.
  • minu_kopenhaagen

    Tiia kirjutas raamatust Minu Kopenhaagen

    Kui päris aus olla, siis oli see teine raamat "Minu..." sarjas, mille pooleli jätsin (esimene oli "Minu Vietnam"). Otsest põhjust nagu polnudki - kirjutatud oli ladusalt, Kopenhaageni kohta palju infot, autor julges rääkida ka oma isiklikust elust. Aga poole raamatu peal hakkas lihtsalt igav ja nagu üks eelpool kommenteerija märkis - peatükid "lapse silmade läbi" ei mõjunud usutavalt.
  • MinuNarva_esikaas_web

    Tanel kirjutas raamatust Minu Narva

    See raamat on tõelise akadeemiku särav akadeemiline pilguheit riiki riigis. Mulle väga meeldis mõttelaad, hoiak, privaatelu kirjeldused, kõike oli parajas mahus ja kooskõlas.
  • minu_las_vegas

    Vahur kirjutas raamatust Minu Las Vegas

    Olen lugenud peaaegu kõiki Minu - sarja raamatuid ja see on nendest kõige huvitavam. Lugesin selle läbi Miami- Milano lennukis ja tõesti, raamat sai liiga ruttu läbi! Olen ise ka viibinud Las Vegases aastal 2000, mil Kerstike oli samas, hingevärinal kurja perenaise näägutusi kuulmas...Mina, mu naine ja üks sõber aga ei teadnud sellest midagi, imetlesime Stripi hotelle ja kasiinosid ning lõpuks me jäime ööbima Luxori hotelli, see oli mõistagi püramiidikujuline. Ka vaatasime imelist valguse- ja veeshowd Bellaggio hotelli ees ning sarnaselt Kerstile tahtsime seda mitu korda vaadata...Soovin Kerstile palju edu ja võibolla kirjutad midagi veel, annet on!
  • minu_kanada_

    Triinu-Mari Vorp kirjutas raamatust Minu Kanada

    Kahjuks on ta tõesti otsa saanud. Võib vaadata ka buduaar.ee või osta.ee keskkonda (või antikvariaate), neis vahel liigub meie kasutatud raamatuid.
  • minu_kanada_

    SLR kirjutas raamatust Minu Kanada

    Kas seda raamatut oleks võimalik veel kusagilt osta? Tundub, et igalpool läbi müüdud, kuid mul on see eksemplar veel oma kollektsioonist puudu.
  • Ivo Tšetõrkini "Minu Amazonas"

    Monika kirjutas raamatust Minu Amazonas

    Ka mulle väga meeldis. Julge inimene oma ettevõtmistes. Nii soojalt kirjutas nendest kohalikest inimestest - olgu nad siis "näo koorijad" või muud meie mõistes veidrikud. Eriti meeldis peatükk asjaajamisest peale rännumees Hugo maist teekonda. Hea kuulda, et Eesti Välisministeerium operatiivselt töötab.
  • misjonaripoos

    Grete kirjutas raamatust Misjonäripoos

    Lugesin inglisekeelset varianti. Olen natuke pettunud, kuna tahtsin selle kinkida ameeriklasest sõbrale, et ta saaks lugeda elust eestis, aga seda on selliseid lugusid on seal vähe. Rohkem on autori meenutusi elust Ameerikas, tema mõtteid, tema elust, mis muidugi on ka huvitav lugemine, kuid sisu pole see, mis kirjeldus tagakaanel lubas.
  • minu_jakuutia

    Diana kirjutas raamatust Minu Jakuutia

    Alguses oli raamatut raske lugeda. See on niivõrd teistsugune ja minimalistlik. Aga siis, kui ekstreemselt põhjamaise rütmiga harjub, läheb lugemine ladusalt. Kuna viin on Siberi elu lahutamatu osa, on tänuväärne, et autor on tutvustanud viinavõtmise ja pidutsemise tavasid.
  • minu_kopenhaagen

    Anna kirjutas raamatust Minu Kopenhaagen

    Mulle see raamat väga meeldis ja eriti mulle meeldis see, et osad peatükid oli kirjutatud läbi lapse silmade, sest tänu sellele sain rohkem aimu sellest, milline on sealne koolisüsteem ja millele pannakse just rõhku.Taanist, kui lapsesõbralikust maast jäi mulle väga hea mulje ning kindlasti tahaks ise ka sinna minna.Aitäh autorile:)
  • vooramaalane

    Mare Grau kirjutas raamatust Võõramaalane

    Helina, nägin alles täna Sinu kommentaari. Suur tänu! Tôeliselt südantsoojendav. Ma kindlasti ka vastan Su kirjale, kui see kohale peaks jôudma :)
  • vooramaalane

    Helina kirjutas raamatust Võõramaalane

    Minu viimase aasta vaieldamatu lugemispärl! Otsisin Mare Grau andmeid internetist mitu päeva, et talle isiklikult vaimustust avaldada, neid leidmata, kaalun eestlasliku mõtlemise välgatusel tekkinud ideed saata kiri tema kodulinna ainult tema ees - ja perenimega ning jääda lootma, et keegi postitöötajatest tunneb teda:) Ja see romaan tõestas, et kõik võibki õnnestuda.
  • minu_kopenhaagen

    Diana kirjutas raamatust Minu Kopenhaagen

    Ikka väga häirib see ninnu-nännu "läbi lapse silmade" kirjutatu. Suure vaevaga surun end läbi Jojo peatükkide, et taas normaalse tekstini jõuda. Mu meelest ei ole õige, et ema omistab lapsele enda mõtteid, tundeid ja muljeid ning tipib sinna sisse ka ajaloolisi jm detaile, millest huvitumine sugugi usutavalt eakohane ei ole.
  • minu_albaania

    Diana kirjutas raamatust Minu Albaania

    Lugesin selle raamatu ühe õhtuga läbi, elasin Helmile nii väga kaasa ja lootsin ta pääsemist koos lapsega. See raamat jättis mulle väga sügava emotsiooni ja pani mind rohkem märkama, kuivõrd hea on Eestis elada. Kahju on, et Albaania tuttavad on Helmile isegi siia järgnenud, halvustavad nii Helmit kui eestlasi. See omakorda kinnitab autori(te) kirjutatu õigsust - (mõnedele) albaanlastele on omane teisi kultuure ja rahvaid maha teha ning ka pärast riigist lahkumist jälitab ja mõnitab kogukond põgenenud naist. Fakt on siiski see, et erinevalt Albaaniast ei tolereerita Eestis absoluutselt avalikku naisepeksu. Veidi häirima jäi raamatu epiloog. Enda ja oma lapse kaitseks laseks iga normaalne inimene "otsad vette" - vahetaks kasutajakontosid, blokeeriks juurdepääsud, et aja jooksul neid rahule jäetaks. Selle asemel hoiab Helmi suhted soojas, sest "laps küsib isa järele" ning laseb end jätkuvalt oma piinajal ja peaaegu et mõrtsukal terroriseerida. Ühel hetkel võib selline koletis tulla lapse suhtes oma võrdseid õigusi nõudma. Armastus ja andestus ei tohiks nii enesehävituslikud olla.
  • minu_bollywood

    Signe Kaasik kirjutas raamatust Minu Bollywood

    Väga meeldib "Minu..."sari. Müts maha tegijate ja autorite ees. Eriliseks teeb lugemise see, et raamatud on erinevalt kirjutatud. Kui kellelgi häbi peaks olema, siis ainult negatiivsete kommentaaride kirjutajatel. Kirjavigade otsijatel palun sodida ainult oma isiklikku raamatut!
  • minu_argentina

    Diana kirjutas raamatust Minu Argentina

    Hästi kirjutatud! Väga meeldis autori sirgjooneline stiil ja mitmekülgne teemadevalik. Põhjalikkuselt sarnaneb pisut "Minu Itaaliaga" (või vastupidi?).
  • MinuNarva_esikaas_web

    Maris kirjutas raamatust Minu Narva

    Hästi kirjutatud igatahes! Ja väga rikkalikult huvitavaid fakte (ainult rõhutaksin, et Eestis on kaitsevägi mitte sõjavägi, nagu mitme l korral mainiti). Tõesti - jõudu ja edu eesti asja ajamisel Narvas!
  • minu_itaalia

    Diana kirjutas raamatust Minu Itaalia

    Seniloetutest "Minu" sarja lemmik! Aitäh autorile nii siiruse, põhjalikkuse kui ka mitmekülgsuse eest!
  • minu_ungari

    Diana kirjutas raamatust Minu Ungari

    Raamatus oli palju looduse ja tööde kirjeldusi ning Budapesti kaunid kohad ja elu-olu jäid tahaplaanile.
  • minu_brussel

    Diana kirjutas raamatust Minu Brüssel

    Muidu tore ja ladusalt loetav raamat, kuid pisut häiris autori püüdlus olla ülimalt teravmeelne.
  • MinuNarva_esikaas_web

    Britta kirjutas raamatust Minu Narva

    Üks uusi lemmikuid, kindla peale. Võiks olla kohustulik lugemine igale "põliseestlasele", saaksime äkki parema Eesti? Igal juhul mina sain targemaks ja kibelen siseturistiks :)
  • minu_jakuutia

    Lugeja kirjutas raamatust Minu Jakuutia

    Natuke häirib selline üleolev suhtumine, et matkamisviis, mida tema toestab, ongi ainus ja õige ja kohati jääb mulje, et ta ongi ainus eestlane (või isegi eurooplane), kes sellise matkamisega üldse hakkama saab/saaks:) Muidu väga lahe raamat!
  • minu_austraalia

    Julia kirjutas raamatust Minu Austraalia

    Just sain selle raamatuga ühele poole. Mingil põhjusel lükkasin lugemise pikalt edasi. Raamat iseenesest päris hästi kirjutatud - näha on, et tegemist on professionaalse kirjutajaga. Stiil ja keelekasutus on väga head. Seiklused on põnevalt kirjeldatud. Ise olen suur reisihuviline ja korduvalt peast läbi käinud mõte, et oleks nii hea kontsad nurka lükata ja maailma avastama minna. Raamatu alguses tekkis sama tunne. Paraku olen vist liiga kahe jalaga maa peal ning seega piirdun lihtsalt rohke reisimisega. Siiski pean tunnistama, et üsna kiiresti läks raamat selliseks liiga "magusaks", liiga palju ideaalse armuloo kirjeldamist. Et ikka uskumatu õnn oli kohale saabunud ja meeletu hingesugulane leitud ja kõik on nii üübertore jne. Tekkis mõte, et kas ikka on võimalik, et eduka karjääriga naine jääbki lõpliklult eemale oma senisest elust. Raamat läbi, tegin väikese Google - esimene asi, mis välja tuli, on autori Eestisse tagasipöördumise artiklid ja kodumaa ülistamine ja Austraalia mahategemine. Tundub, et siiski ei jäta üks edukas naine oma karjääri lõplikult maha. Selles valguses tundub raamatus kirjeldatu sellise ebaküpse inimese hetkevaimustusena. Mis on kurb - oleks tegelikult tahtnud lugeda raamatu neist, kes päriselt-päriselt ikkagi elavad Austraalias. Autori jaoks jäi see siiski pigem mõneaastaseks reisiks. Olles ise karjerist sain kinnituse, et ega see chill-grill ja hipielu ikka meiesugustele sobi. Ajaviitelugemisena muidu täitsa hea,.
  • minu_island

    Liina kirjutas raamatust Minu Island

    Väga muhe, hariv ja kaasahaarav lugemine! :) Mõnusa meheliku huumoriga kirjutatud. Väga heatahtlikus ja asjalikus võtmes. Olen lugenud väga paljusid Minu-sarja raamatuid ja Island on üks parimaid. Nõustun eelkõnelejatega, et naiste poolsed jutustused tüütavad juba veidi ära. Aitäh autorile, et andis nii hea ülevaate niivõrd eriskummalisest maast. Ei teadnudki, et Island sedavõrd eriline on kõigi oma looduslike ja kulinaarsete veidrustega. Samuti jättis autor endast väga sümpaatse inimese mulje ja mul oli kahju, kui raamat läbi sai.
  • MinuNarva_esikaas_web

    Evelin kirjutas raamatust Minu Narva

    Lugesin läbi ja raamat oli veel paremgi kui raamatukatkete järele ootasin - tõeliselt mõnus lugemine - üks paremaid Minu-sarjas kindlasti! Aitäh ja loodetavasti ei jää see viimaseks Katri sulest ilmunud teoseks. Edu Narvas Eesti asja ajamisel!
  • minu_india

    Merlyn kirjutas raamatust Minu India

    Mulle raamat väga meeldis, minu lugemine langes kokku täpselt samal ajal kanal2-s jooksva Margna ja Jõekalda India seiklusega, et siis oli kuidagi mõnusam lugeda. Väga ladus jutustus oli, mind haaras väga kaasa.
  • minu_keenia

    Iiris kirjutas raamatust Minu Keenia

    Nõustun sellega, et see raamat võiks olla kohustuslik kirjandus, kuna see lööb silmad lahti nii mõnegi koha pealt ja on hariv. Ja mis veel tähtis, ta pole ilustatud vaid ausalt ja siiralt kirjutatud! Hästi läbimõeldud teos! Kiitus autorile:)
  • MinuNarva_esikaas_web

    Elen kirjutas raamatust Minu Narva

    Soovitan kõigil lugeda raamatut ja Narva üle Katriga kaasa mõtiskleda. Loodan, et see raamat äratab huvi Narva vastu ka neis eestlastes, kellel muidu Narvasse asja pole olnud. Jõudu ja õnne Katrile!
  • Minu Stockholm

    Gerli kirjutas raamatust Minu Stockholm

    Ootasin ammu raamatut Rootsi kohta :) Meeldis väga!
  • minu_bollywood

    Terje kirjutas raamatust Minu Bollywood

    Esimene Minu-raamat, mis mul pooleli jääb. Sellest sarjast ootan pigem mõnusaid tähelepanekuid kohaliku kultuuri ja inimeste kohta, mitte kellegi armudraamat - liiati veel abielumehega. Sisu hakkab moraalselt vastu, ei suuda lugeda.
  • minu_soome

    Merle Ernits kirjutas raamatust Minu Soome

    Tänud autorile! Raamatut lugedes leidsin nii palju tuttavat, mida ise kogesin Soomes õppides (see juhtus küll juba 14aastat tagasi). Olin samuti koos oma väikese tütrega ning muljed Soomest ja sealsetest inimestest olid kui meie elust kirjutatud. Kuna praegu töötan Hollandis, siis hollandi ja soome kultuuride erinevuste analüüsis nägin kui ennast "peegelpildis".
  • Ivo Tšetõrkini "Minu Amazonas"

    Britta kirjutas raamatust Minu Amazonas

    Väga hea lugemine mu meelest, kohati raputav, üks lemmikuid :)
  • minu_soome

    Britta kirjutas raamatust Minu Soome

    Loen siin, et kõigile hirmsasti meeldis. Aga vot mulle ei meeldinud üldse. Igav korrutamine, mitte midagi uut ei pakkunud.. Kõige suurem pettumus siiani :(
  • MinuNarva_esikaas_web

    Emmelliine kirjutas raamatust Minu Narva

    Tere ja head uut aastat! Kuni sügise lõpuni ilmus tõesti igal kuul üks uus Minu sarja raamat, aga nüüd jäi november vahele... kurb...Loodan, et edasi läheb kõik jälle stabiilselt, ootan juba jaanuarikuu uut raamatut! Või jäi novembri oma ilmumata, sst ilmus Jassi raamat?
  • minu_island

    Niru kirjutas raamatust Minu Island

    Island oli üks esimesi Minu-sarja raamatuid, mida lugesin ja siiani üks suuri lemmikuid. Olin enne lugemist põgusalt Islandit külastanud ja sellesse maasse armunud, raamat vaid süvendas armastust selle müstilise paiga vastu. Paljud raamatud lähevad ajaga meelest, aga Islandi-raamatust meenuvad siiani erinevad detailid - näiteks verivorstitegu või see, kuidas Islandil pole mingi probleem sõita 60 km kaugusele, et sõbrale paar õlut viia :)
  • minu_maailmameri

    Niru kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Jälle üks selline Minu-sarja raamat, mida ei raatsi kuidagi käest panna. Naljakas, kuidas muidu ehk igavad seigad (kolm nädalat järjest üksi merel loksuda) selles raamatus elama hakkavad ja selles justkui korduvast rutiinis iga päev midagi uut pakub. Tunnustus autorile julguse eest üksi teele minna ning ka julguse eest oma teekonna lugu kirja panna.
  • MinuNarva_esikaas_web

    Evelin kirjutas raamatust Minu Narva

    Oo, nii mahlaste raamatukatkete järel ei jõua poodiminekut kuidagi ära oodata. Tervitused Katrile endiselt kolleegilt.
  • MinuNarva_esikaas_web

    Saara kirjutas raamatust Minu Narva

    Suur aitäh autorile, et ta selle raamatu kirjutas. Muidugi kirjastusele ka! Minu jaoks on Narva alati olnud kuskil kaugel ja suhteliselt arusaamatu koht, mille üle pead ei vaeva. Olen seal korra käinud küll, aga erilisi muljeid ei mäleta. See raamat tõi aga Narva kuidagi lähedale, kõik paistis nii inimlik ja tore. Mul on hea meel, et narvakad Narvat armastavad, nii peabki. See raamat tõestab nii seda, et "minu" lugusid võib leida ka meie endi kõrvalt, siitsamast Eestist, kui ka seda, et kõige tähtsam on hea autor, kelle jooksvat sulge toetavad teadmised. Aitäh!