• minu_tsiili

    Hille kirjutas raamatust Minu Tšiili

    Aitäh toreda raamatu eest. Eriti kumas läbi vahetusvanemate hoolitsev ja armastav suhe Liisiga. Usun, et oled selle toreda perega veel kontaktis ja nemad koos oma lastega muutsid selle raamatu olustiku koduseks. Mami ja Papi- nii armas.
  • minu_jaapan

    Elar kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Vaatamata oma kultuuri- ja ajaloohuvile, ei suutnud Jaapani raamatust küll seda üleliia leida, väga väheks jäi. Väga igavalt ja lohisevalt kirjutatud raamat. Kõik ei olegi sündinud kirjutama, küllap ka antud raamatu autor. Edu talle tema õpetajatöös. Aga Jaapanit oleks küll võinud läbi selle raamatu rohkem tutvustada. Pigem jäi mulje, kui rumalad ikka jaapanlased on ja kui "õige" on raamatu autori arvamus. Piinlik lugeda.
  • anna_hambad

    Angela kirjutas raamatust Anna hambad

    Tagasisidena võin öelda, et lasteaias unejutuna lugemiseks on Marta lugude pikkus ideaalne, Anna lood on tulnud hulga pikemad ja sellepärast väiksematele lastele raskemad jälgida. Huvitav oli see, et ka 7. aastased küsisid Marta lugusid, kuigi teadsid neid juba mitu aastat peast. :D Tavaliselt on 4-5 aastastel see periood, et kõiki lugusid tahetaksegi 1000 korda kuulata ja eriti oluline on see, et lõpp oleks alati kindlasti samasugune! :D
  • minu_india

    Monika kirjutas raamatust Minu India

    Hoiatus: avalikus kohas tuleb lugeda raamatut nii, et itsitama ei hakka. Aga teglikult väga hea lugemine - nii sisult kui ka vormilt. Väga toredad "teised nimed" - India Eliit, Never Online jne. Kui selle asemel oleksolnud meie jaoks keeruline India nimi, oleks pidevalt pidanud lappama et kes on kes. Hästi tuttav teema (minu jaoks Sri Lankalt) oli see tööjõu kasutamine. Et las parem olla 5 töötatajat kes teevad igaüks natuke (ja tegelikult ei teegi midagi) kui et on 1 täisvõimsusel töötaja. Ja kurb on see valge inimese kummardamine - see teeb ka minu alati kohapeal pisut nõutuks. Jään ootama Eeva sulest uusi reisielamusi.
  • minu_inglismaa

    Niru kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Aitäh! Raamatu andis Inglismaast väga paeluva ja mõnusa pildi. Tõsi, häirima jäi nii mõndagi, millest Lilleriin juba kirjutas - kohati tüütas mindki nimede ja faktide puistamine ning näiteks "Panin kotti raamatu pealkirjaga see-ja-see" mõjus pigem ärplemisena, kuigi oleks võinud raamatule ka miskit lisaväärtust anda. Samas lõpus olevad raamatu- ja filmisoovitused olid vahvad, muutsid kõik kuidagi isiklikumaks. Ja kuigi raamat oma liig-kirjeldavas stiilis minu jaoks kohati liigselt venima kippus, oli kokkuvõttes siiski silmaringi avardav ja nauditav lugemine.
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    G, sa ei tunne mind. Kui sa tahad tunda mind, siis kohtume Tallinnas, kus ma elan. Vastavalt Helmi raamat, Armir on ateist. Kui sa tahad teada kuidas Albaania ja albaanlased on, siis mine Albaaniasse palun. Vaata ja kuula ise kuidas Albaania on. Kõike head.
  • minu_albaania

    G. kirjutas raamatust Minu Albaania

    Tundub, et Edvin on samasugune reetja ja äraandja nagu Armirgi. On kirjutamata südametunnistuse reegel, et kui inimene on hädas, siis võiks teda ka inimväärselt aidata, mitte maaslamajat veelgi enam porri tallata. Ja sulle Urmas, ütlen - mis Helmi loosse puutub, siis see ongi tema LUGU ja NÄGEMUS asjast. Moslemid ja üldjuhul need, kes end moslemiks peavad, on reelina armukadedusest pimestatud ja elavad meeste loodud maailmas, kus pimesi arvatakse, et jumal on neile ehk rohkem armulisem, kui naissooga ebainimlikult ümber käia. Ja Helmi lool on tõsi taga, naised elavadki sellistel maadel pideva hirmu all. Leian, et ega ta midagi valesti nüüd küll ei kirjutanud! ;)
  • minu_keenia

    Kaieke kirjutas raamatust Minu Keenia

    Mulle raamat meeldis
  • elektrienergia_paikesest_ja_tuulest

    Kaia kirjutas raamatust Elekter päikesest ja tuulest

    Superhea raamat just neile, kes on mõttes mõlgutanud ja nüüd justkui viimane tõuge veel puudu, et ise samale teele minna. Head näited elust meie ümbert, lisaks ka praktilisi näpunäiteid-selgitusi. Tahaks ka kiita kirjastuse postitiimi, kes nõnda kiiresti raamatu minuni toimetasid, et jõudsin enne edasi kinkimist veel ise ka raamatu läbi lapata.
  • anna_hambad

    Epp Petrone kirjutas raamatust Anna hambad

    Kahju, et niisugust emotsiooni tekitas see meie allahindlus. Me oleme igal aastal jõulukuul teinud osale raamatutele jõuluhinnad, sel aastal otsustasime eriti lahked olla ja kõik, isegi täiesti uued raamatud 20% alla hinnata kuni kuu lõpuni. Kas teeme seda ka järgmise aasta jõulukuul, ei tea veel, aga kindlasti soovitan suuremate ostude korral oodata-vaadata, mis me teeme. Kunagi detsembri alguses oleme alati need jõuluhinnad teada andnud. Ja tore, et raamat meeldis.
  • minu_bangkok

    Ingrid2 kirjutas raamatust Minu Bangkok

    Üle hulga aja selles sarjas raamat,mille autor valdab eesti keelt.ei ole kuuenda klassi tasemel salapäevik. Tubli, EB!
  • minu_albaania

    Meeli Lepik kirjutas raamatust Minu Albaania

    Alustan sellest, et pole kogu raamatut lugenud, küll aga lugesin läbi kõik meedias avaldatud katkendid. Olles ise ka ühe Minu sarja suhteliselt vastuolulise raamatu autor, pani mind kogu meediakära sügavalt mõtlema. Enne Minu Omaani avaldamist lugesin nö taustsüsteemi tekitamiseks läbi kolm Lähis-Ida kultuuri käsitlevat raamatut, mis kõik sattusid omamoodi sarnaste stenaariumitega. Helmi lugu meenutab mulle paljuski 1984a oma tütre ja iraanlasest mehega mehe kodumaale kolinud Betty Mahmoody "Ainult koos tütrega" läbielamisi, kus samuti Inglismaal nii "normaalne ja läänelik" abikaasa ühtäkki koletiseks muutus. Kindlasti on sellised jubedaid vägivaldseid lugusid palju nii kodus kui võõrsil. Julgust millegi nii isikliku kirja avaldamiseks on vaja üksjagu, austus autorile.
  • anna_hambad

    Pettunud kirjutas raamatust Anna hambad

    Olen kurb ja pettunud, et karistati neid, kes suures raamatuootuses võimalikult kiiresti raamatu ära tellisid ja nii kaks euri vasta püksa said... Inetu... Aga raamat ise on selle vaatamata mõnus!
  • mustamae_valss

    Britt kirjutas raamatust Mustamäe valss

    Pean Õps-ile vastu vaidlema. Minule meeldis just raamatu algus, sest sellel oli mingisugune oma lugu. Hiljem hakkasid emotsioonid juba korduma ja ka uudset infot oli vähem. Siiski on tegu väga hea raamatuga!
  • minu_bangkok

    M. kirjutas raamatust Minu Bangkok

    Esimest korda ma ei suuda minu sarja raamatut lõpuni lugeda. Proovisin ja proovisin, kuid antud raamat ei istunud mulle kohe üldse. Täielik ajaraiskamine on see raamat.
  • minu_suriname

    Merlyn kirjutas raamatust Minu Suriname

    Mulle meeldis ka see raamat, väga hästi kirjutatud. Andis suurepärase ülevaate Surinamest- maast millest ma polnud kuulnudki. Väga huvitav!
  • minu_bangkok

    Ingrid kirjutas raamatust Minu Bangkok

    Peale väga head "Minu maailmamerd" ja "Minu Albaaniat" tundus minu jaoks see raamat kuidagi lahja ja sarja mittekuuluv.Äkki ongi latt juba liiga kõrgel?? Ootan huviga "Minu Keeniat"!
  • minu_taani

    age kirjutas raamatust Minu Taani

    http://ageagapi.wordpress.com/2012/12/02/minu-taani-tuuline-teekond-keelatud-maal-mae-lender/
  • minu_albaania

    Margit kirjutas raamatust Minu Albaania

    Kurjustajad võiksid võtta asja rahulikumalt. Oleks tore, kui seda loeksid kõik need, kes suures armastuses on valmis teise maailma otsa kihutama ja abielluma mustasilmsete moslemitega. Raamat sobis kenasti minu sarja, ja kes ei suuda siit leida seda "Minu" võtit, hoidku oma tigedus endale.
  • minu_vietnam

    Mari kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Olles raamatu käest panemata ühe hooga läbi lugenud on tunne, nagu oleksin ise reisil kaasas olnud - niivõrd ilmekad ja värvikad on kirjeldused, niivõrd kompleksne on teemade käsitlus. Soovitan kõigile, kellele too maailma kant huvi pakub. Aga ka neile, kes sellest suurt midagi ei tea veel. Uskuge mind, teil tekib huvi ja tahtmine veel rohkem teada saada :-)
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    I am almost finishing reading the book, and I would say that while reading it I laughed a lot from the outrageous and false statements made by the author about Albania. At the same time, I was thinking that one person who reads this book, might really take those things said about Albania as true, and create a false impression about the country. While what happened to Helmi is her own experience, and unfortunately a very bad experience, she cannot claim that what happened to her has to apply to every single woman living in Albania. The book opens with a map which is similar to those maps drawn by the early colonizers of Americas, Africa, Australia etc. The map is very simple, and shows Albania as an empty land, with two towns, a pile of garbage, stray dogs, and "hulkuvad lehmad". Maybe the author saw cows grazing on meadows, and she thought that they are stray, as she is used to see cows living in small cages, in big industrial stables, where cows never see the sunlight, until they are butchered. Throughout the book, the author tries to convince the reader, that Albania is a barbaric, Muslim country, although she fails to present any logical arguments to such statement. She herself says that her husband doesn't believe in God, doesn't go to church or mosque, but still, she tries to convince the reader that he is a Muslim, because he mistreats her. She goes that far, as to explain to the reader, that Albanias call the market "pazar", which according to her, comes from Arabic. This small detail shows that she is trying to show that Albanians are Muslims, and therefore connected to Arabs. By the way, the word "pazar" comes from Persian "bazaar", and it is a word which is found in English, Italian, and all the other languages of the Balkans. In Albanian the word for market is "treg", and the other version used mostly in the spoked language is "pazar". The author tries to play with stereotypes, like when she says that the skin of her husband was as white as hers (hello...), or when she says that Albania is a Muslim country, but unfortunately, she fails to find any elemnts to support her thesis. The author goes as far as to say "Albanian women are not allowed to own a cell phone, use Internet, and go for shopping, to Internet cafes, and to bars without accompanied by a man". It amuses me to read such statements, as it seems that there is a lot of imagination in this book. Albania has 3 million people, and has more than 4.1 mobile phone subscribers. Mobile phones are so widepsread, such as I have never known an Albanian woman (or girl and child) which doesn't have a cell phone. The fact that Helmi's crazy husband didn't want her to have a cell phone, doesn't mean that other women don't have cell phones. As for women not allowed to go shopping alone, this really made me fall off the chair from laughter. It would be really a miracle if most of Albanian men would go with their wives to do shopping. In Albania, as in Estonia and most of the world, women have the burden to go shopping and think about buying things for the house. Usually, their men don't go with them to help them buy things and carry them at home. As for women going to bars, here we have to know that Albania is not a single village. While in many villages the local bars are full of men drinking, and women would feel very uncomfortable going there, as men would harass them, in towns and cities it is very common to see girls and women sitting in cafes, as in cities usually you don't have a single bar where some horny, perverted men are sitting only. I would have liked the book if it were a description of what happened to Helmi, and the description of those events. But the statements "Albanians do this, Albanian women are like this, Albanains are like this and that" and the wrong, ignorant statements about many things which she generalizes, destroy the image of the book, and make it a very dangerous source of information for those who know nothing about Albania, or don't want to know anything about Albania and get the wrong facts from the book.
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    Gloria, Estonians are not impolite and rude, some are but not all Estonians. Women don't get beaten up in Internet cafes in Albania either, and that happened only to Helmi. Half of Estonians have experienced some kind of domestic violence according to studies, and you should be worried about the high rates of domestic violence in Estonia, about which you say it is "nonexistent" (https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:_qjewb_t4IQJ:www.eucpn.org/poldocs/EE_DV_Policy%2520page2012.pdf+&hl=en&pid=bl&srcid=ADGEESidffG8ox8dLDbw4dLTtVZUXSveR8Sg93DCSCW538V3aLejwwVUeFbu3xGDD6kp_XlxSz7222eDEcuwbf_FGvVULJkdiXJOEGOcY2CJdu-BHCZA70XY5rQNW3A57BGas_87THti&sig=AHIEtbQcGnasgyKaG5-hR7Qc-wlrfp_Cjg). Albania has in fact a pagan and Christian background, for your information. I am reading the book Minu Albania, and I am halfway from finishing it. What is written in the book, is the story of Helmi, and she has the right to make it public and also to go to court to demand compensation for what her husband did to her. The only problem with that book, is that Helmi is saying "Women in Albania are not allowed to have a cell phone, or go shopping or to an Internet cafe alone..". This is a big problem...If Helmi was not allowed to do so, by her crazy husband, that doesn't mean that another Albanian woman, or all Albanian women, as Helmi says, are not allowed to do so. And by the way, talking about violence, the former husband of Helmi was an Estonian, and he beat her too...
  • minu_amsterdam

    Niru kirjutas raamatust Minu Amsterdam

    Lõpetasin just Amsterdami-raamatu ja tahan autorile aitäh öelda! Lugemine läks ludinal, palju sai teada ja parasjagu oli kogu aeg pinget üleval. Mulle hirmsasti meeldis, et kõiki teemasid oli kajastatud parasjagu - ei jõudnud igav hakata ja samas polnud kahju ka, sest kohe algas uus ja põnevam peatükk. Kui tiba norida, siis mind jäid häirima pikad ja detailsed dialoogid, mida mõne teema (nt usuküsimused) kajastamiseks kasutatud oli. Need ei tundunud absoluutselt usutavad. Tekkis tunne, et need on võimalik niiviisi sõna-sõnalt kirja panna ainult diktofonilt transkribeerides, aga miks peaks keegi oma eravestlusi lindistama? Aga igal juhul on tegemist sellise raamatuga, mis tasub järgmise Hollandi-reisi eel läbi lugeda või lausa kohvrisse pista. P.S. Selmet tundus mulle sõnana ilmselt nii orgaaniline, et tagasi mõeldes ei meenu ükski koht, kus seda kasutatud oleks. Ju siis sobis. Ja pr Van Dijk peaks abi otsima. Soovitan vaadata ka filmi Anger Management.
  • minu_albaania

    Gloria kirjutas raamatust Minu Albaania

    Helmi had every right to speak about her story, and your attitude towards it proves her statement. You are right- Estonians are impolite at times, rude even, cold at times, ignorant- yeah we may be all that but we women feel safe in our country. Women don't get beaten up by their husbands in an internet cafe, they won't be judged when they enter a restaurant alone or a pub. There may be a rare few who would try, but other people around would stand up for that woman. Although domestic violence occurs occasionally here in Estonia just as everywhere else too- the figures (percentage) is non-existent compared to countries with Islamic background. I am not saying that Albanian people are bad people- in general they are not, nor are those from Egypt, Iran, turkey... at least in large part. However the culture difference, and temperament even more so, are too different! The customs and traditions there can somewhat suffocate a woman from different origin, and some behavior by women from more liberal world can cause a man to react aggressively there way too often which in the end may turn into hate. And this isn't right as well. I just hope that this book will be a warning for girls the way other tens and hundreds written about similar stories have not been. Love can make mind dysfunctional. But women have to understand that they just cannot jump into relationships with men from that different cultures imprudently. They need to have plan b, c, d even to have a way back when there is a need to it and such words as 'if you love me then you trust me' by men are not eligible.
  • minu_india

    Eneli kirjutas raamatust Minu India

    Väga muhe raamat. Kõkutasin lugedes pidevalt naerda, samas oli siiski väga hariv lugemine. Kiitus autorile hea sõnaseadmise eest!
  • minu_albaania

    Jaana kirjutas raamatust Minu Albaania

    Edvin, I'm on your side in this debate, except your last comment. She doesn't translate the fact that she was given money as a barbarianism but as kindness. As simple as that. I agree with everything else.... I understand it is a personal story and that is the profile of "Minu"-books. But it should remain a personal story. Generalizations about Albanians made in this book are not fair. Very sad and shameful to read. (I haven't read the whole book, only the paragraphs on this page and Delfi.)
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    I had skipped this paragraph, and only today I saw it: "Taskus polnud pennigi raha... Tänaval pöördusin täiesti võõra albaanlanna poole, kellel minust ja Lotest kahju hakkas. Ta viis meid oma isa juurde. Õnneks juhtus olema ta isal lähedal kauplus ning nad lihtsalt ANDSID mulle võõrastemajas ööbimiseks raha." I guess, according to the book, that this is very "barbaric"--helping with money an unknown person, a complete stranger.... This would never happen in Estonia, where I have seen people fainting on the streets, and nobody would even look at them, not talking about going to help them. Asking money from strangers in Estonia? This is unthinkable. So, Albania where there are people who help you, is considered barbaric, whereas Estonia where nobody cares about you, is considered civilized. A very good logic indeed...
  • minu_albaania

    Triinu-Mari kirjutas raamatust Minu Albaania

    Mare, on küll juttu. Aga põgusalt.
  • minu_albaania

    Mare kirjutas raamatust Minu Albaania

    Ema Teresa, kuulus katoliku nunn, oli samuti albaanlanna. Kas sellest on ka raamatus juttu? Ma pole küll seda lugenud, tahaks lihtsalt teada.
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    For Helmi's comment: After talking to Helmi today, I told her that this was not the case and it was not true that I notified her husband in any way. We clarified the issue, and that comment shouldn't be taken as a fact.
  • minu_albaania

    Urmas kirjutas raamatust Minu Albaania

    Eestlastel on üks kena laulusalm: “Eestlane olla on uhke ja hää…”. Pärast raamatu “Minu Albaania läbilugemist tundsin esimest korda elus häbi eestlaseks olemisest. Sellepärast, et minu armsas emakeeles on minu enda kodumaal ilmavalgust näinud teist rahvast halvustav üllitis. Raamatu lugemise lõpetanud, tahtsin äkki vabandust paluda kõigi maailma albaanlaste ees. Ka raamatu autorite eest, sest ilmselt ei saa nad ise arugi, et on midagi väga valesti teinud. Ühe nurjunud abielusuhte kirjelduse põhjal loovad autorid kuvandi kogu Albaaniast ja tema rahvast. Autorid kirjutavad: “Albaania on riik, kus naine on mehe tundetu olri, perevägivald on igapäevane nähtus. Klaasike veini ja internetikohviku külastamine tähendavad naisele oma eluga riskimist”. Ja veel edasi: “See ei ole muinasjutt, see on päris elu.” Tahaksin autoritele öelda, et see ei ole tegelik elu Albaanias, vaid nende endi poolt väljamõeldud paranoiline ettekujutus. Jah, nii võib olla elu mõnes perekonnas, aga mitte terves riigis. Selliseid peresuhteid on Eestiski ja igalpool muljal maailmas. Albaanlaste seas pole kindlasti rohkem ega vähem lurjuseid, kui eestlaste ja teiste rahvaste hulgas. Kuidas me näiteks suhtuksime sellesse, kui keegi naine elab Tallinnas nn Kopli liinidel oma vägivaldse mehega ja annab selle põhjal hinnangu kogu Eesti riigile ning inimestele? Kas võtaksime teda tõsiselt? Siinjuures võib üheselt öelda, et perevägivallale ei saa olla mingit õigustust. Toimugu see siis ükskõik kus ja millal. Raamatu üks “peategelasi” Armir ütleb oma eestlannast naisele Helmile ägedushoos: “Kõik eesti naised on litsid ja mehed pätid”. Kas aga ühe psühhopaadist äärelinna klaasilõikaja ütlus annab endast lugupidavatele (loodetavalt!) autoritele õigustuse vastata samaga ja veelgi enam: thea seda kogu Albaania rahva aadressil. Kas autoritena esinevad daamid ei langeta enneast sellesama psüühiliselt haige mehe tasandile? Ma ei saa aru Katrinist, kes läks Tiranasse ja kohtus hiljem selle vägivallatsejaga. Mida oli sellelt mehel oodata? Kahetsust toimunu pärast, uusi süüdistusi lapse ema aadressil? Selle asemel oleks võinud kohtuda näiteks Tirana üliõpilastega või ükskõik milliste teiste albaanlastega. Oleks saanud teada, et on olemas ka teistsugune Albaania ja see ei ole sugugi mitte vägivaldne. 2010. aasta aprillis külastas Albaaniat meie peaminister Andrus Ansip. 2011. aasta aprillis moodustati Eesti-Albaania parlamendirühm Igor Gräziniga eesotsas. Kuidagi ei tahaks uskuda, et need lugupeetavad härrad tahaksid suhelda raamatu põhjal loodud kuvandit omavate albaanlastega. 28. novembril thäistab Albaania oma iseseisvuspäeva. 100 aastat tagasi 1912. aastal vabaneti Türgi võimu alt. Eestis elavad albaanlased ja nende sõbrad kogunevad kindlasti sel päeval kusagil. Minu soovitus Katrinile ja Helmile: minge teiegi neid tervitama ja te saate teada, et albaanlased on tõepoolest väga toredad ja sõbralikud inimesed. Ja mis peamine, te vabaneksite ka ise neist eelarvamustest selle maa rahva suhtes.
  • minu_albaania

    Helmi kirjutas raamatust Minu Albaania

    Jah, Edvin oli üks neist inimestest kelle poole ma seal abi ja nõu küsimiseks pöördusin, olles Armiri poolt surmani ära hirmutatud. Ma olin kaks ööd väikese lapsega keset Tiranat lageda taeva all, sest mul oli hirm koju minna. Taskus polnud pennigi raha... Tänaval pöördusin täiesti võõra albaanlanna poole, kellel minust ja Lotest kahju hakkas. Ta viis meid oma isa juurde. Õnneks juhtus olema ta isal lähedal kauplus ning nad lihtsalt ANDSID mulle võõrastemajas ööbimiseks raha. Interneti punktis võtsin Edviniga ühendust ja me leppisime kokkusaamise kokku. Kokkusaamispaika ilmus aga hoopis enesega rahulolev Armir! EDVIN oli talle teada andnud, kus ma olen,kuigi olin palunud tal seda mitte teha. Hetk hiljem ilmus välja ka Edvin ise. Nagu õige mees... Paljudest jubedatest asjades ma raamatus ei rääkinud. See asi ei olnud nii hull..see oli palju hullem. AITÄHH EDVIN, ET MIND "AITASID".
  • minu_kanada_

    Ets kirjutas raamatust Minu Kanada

    Olen lugenud palju selle sarja raamatuid, aga kahjuks seekordne mulle ei meeldinud. Nõustun täielikult Tiina arvamusega. Enamus selle sarja raamatud on mulle väga meeldinud, vaid vähesed on olnud igavad. Nii et loen tegelikult seda sarja rõõmuga edasi.
  • minu_haiti

    naana kirjutas raamatust Minu Haiti

    Suurepärane raamat ja loodan veel samalt autorilt lugemisnaudinguid saada. Lugedes rullus pilt silmade ette. Oleks vaid rohkem positiivsete tunnete edasiandjaid. Edu ka edaspidiseks!!!
  • minu_omaan

    age kirjutas raamatust Minu Omaan

    http://ageagapi.wordpress.com/2012/11/18/minu-omaan-meeli-lepik/
  • minu_albaania

    Aksu kirjutas raamatust Minu Albaania

    Olin võtnud eesmärgiks, et loen kõik selle sarja raamatud läbi, aga nüüd tundub, et vähemalt üks jääb küll vahele... Tänan hoiatamast! Tänu Taevale, et veel oma raha eest ei hakanud raamatut ostma!!!
  • minu_vietnam

    naika kirjutas raamatust Minu Vietnam

    liiga palju poiitikat! liiga!
  • minu_india

    M. kirjutas raamatust Minu India

    Sain tõelise India kogemuse osaliseks! Väga suurepärane raamat, kus sai ehedast Indiast lugeda:) Meeldis väga.
  • minu_maailmameri

    M. kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Antud raamat, oli väga teistsugune võrreldes teiste Minu-sarja raamatutega. Sattusin lugedes hasarti ning ootasin põnevusega uusi autori seiklusi. Väga põneva ja huvitava raamatuga on tegemist! Autorile aga purjetamisega edu!
  • minu_amsterdam

    lill kirjutas raamatust Minu Amsterdam

    Olen mõned head aastad Hollandis elanud ja väga soe tunne tekkis seda raamatut lugedes. Täpselt sellise mulje mulle see maa jättiski. Ma ei saa kuidagi aru Silja vihapurskest. Ja kui mõni fakt ongi natuke siia või sinnapoole kaldu, siis see ei oma tähtsust, sest raamat kirjeldab väga hästi hollandlasi ja Hollandit üldiselt, nii nagu üks kõrvaltvaataja neid näeb, mitte ei aja näpuga statistikas järge. Mõnus raamat. (Ja Holland ei ole ka minu jaoks mitte kuidagi metsade maa, isegi kui seda kusagil jupike peaks leiduma...vähemalt randstadi´i piirkonnas.)
  • minu_bangkok

    Kairit kirjutas raamatust Minu Bangkok

    Ei jäänud. Vabanes aastal 2005.
  • minu_albaania

    Marika kirjutas raamatust Minu Albaania

    Nõus. Raamat on suur pettumus antud sarjas. Kahju, et Kirjastus on sellisele libedale teele astunud ja lugejat antud viisil püüab. Oma saamatusi ja perevägivalda võib kirjeldada mõnes muus rubriigis. Igasugune vägivald on aktsepteerimatu, aga kindlasti ei sobi see raamat antud sarja. Raamat annab väärastunud pildi Albaaniast ja albaanlastest, ka eestlannade kergeusklikkusest või harimatusest või nimetagem seda omale sobiva sõnaga...piinlik lugeda igatahes. Oman pikaajalist kokkupuudet Albaania ja albaanlastega - sooja, sõbralikku ja asjalikku. Antud raamatu autor püüab välja elada vaid oma frustratsiooni. Suur pettumus antud sarjas. Ei soovita lugeda.
  • minu_bangkok

    Inimene kirjutas raamatust Minu Bangkok

    Kas ta jääb ka Eestis eluks ajaks vangi?
  • minu_kreeka

    age kirjutas raamatust Minu Kreeka

    http://ageagapi.wordpress.com/2012/11/11/minu-kreeka-uhe-isepaise-giidi-sekeldused-hellenite-maal-ester-laansalu/
  • anna_hambad

    Angela kirjutas raamatust Anna hambad

    Oi kui tore uudis, ootasin juba väga! Nüüd saab lasteaias jälle peale Marta midagi uut ka lugeda! See on hämmastav, kuidas Marta laste hingedesse poeb ja nad võivad sama lugu sadu kordi kuulata... ja järgmisena siis Maria lood!!!
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    Tiina, I understand what the book tries to say, and I defend the right of Estonians to warn other Estonians on the dangers of marrying into other cultures. But as you said, the violence story that involved Helmi, could have happened everywhere. So, Helmi didn't marry into another culture and got beaten by this "culture", she got beaten by Armir. It is not Albanian culture to beat women, as it is not Estonian culture to beat women as well, but beating of women happen in Albania and in Estonia nevertheless. Armir is a very strange person, and although he shares the same nationality with me, besides the passport and language, it seems that we share nothing else. Perhaps he shares a lot with other Estonians who beat their women. Beating women is not a culture.
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    Andres, I know personally the victim and her story. I have also met her and her husband when they were living in Albania. The name of Helmi's husband is Armir and not Amir like you wrote. The thing with the movie is joke, right? Cause if it is not, than I would conclude that you are not such a smart person, aren't you?
  • minu_albaania

    Tiina kirjutas raamatust Minu Albaania

    Edvin, as title of the book sais "My Albania" it also means that this is Helmis Albania and it states her oppinions and not "the whole truth about Albania". Its not trying to be travel guide or factbook. This "Minu.." series collects different stories about different experiences of estonians in the wide world. It is just a coincidence that home violence story came from Albania. Obviously that could have happened anywhere else. The reason we published this story was not to cast shadow to Albania but to show the dangers of marring into different culture.
  • minu_albaania

    Andres kirjutas raamatust Minu Albaania

    Edvin, Instead of blaiming victim and whining here you should go and say warmest thanks's to your fellow countryman Amir. For some good reason there are movie Taken made also about your fellow countrymen. No reason at all? Hardly...
  • minu_albaania

    Edvin kirjutas raamatust Minu Albaania

    I haven't read the book, but I have read excerpts from the book, published by the author on Delfi and the introduction of this book, published here. Being an Albanian, I would say that this book gives a distorted image of Albania. It is the intimate and personal story of Helmi Vela, but the descriptions and labeling to the whole Albania and Albanians of some weird things that happened to Helmi, is not right and smart. Living in both countries, in Albania and in Estonia, I would say that wives and women have pretty much similar problem. It is true that there is domestic violence in Albania, but a quick look at statistics on domestic violence in Albania and in Estonia, reveals that the rate of such violence in both countries is very similar, and not higher than the European average. Thus, saying that "Albaanias perevägivald on igapäevane nähtus" is very offensive and I would say malicious. Women (and men) drink wine in Albania, and nobody got beaten for that. Though I would say that in Albania (like in Italy and Greece)people don't drink until intoxication and until they fall dead from drinking, like it happens sometimes here in the north. How can a book, describing the life of a woman, in a village in Albania, visiting only 2-3 other villages, claim to show the whole Albania, and put a title like that? Albania is not a rich country, but it's problems are neither so different from the problems of other countries in Europe. Why then such a bad publicity for this country only? Are these books published to entice scorn for specific countries?
  • minu_india

    Monika kirjutas raamatust Minu India

    Raamatut pole veel kahjuks jõudnud lugada aga tahan kiita fotosid Tartu Kaubamaja III korrusel. Väga kenad ja emotsionaalsed fotod.
  • minu_guatemala

    Ingrid kirjutas raamatust Minu Guatemala

    Uskumatu, aga nutsin Guatemalast lahkumise peatükki lugedes.... Vist üks kõige parem Minu... raamat loetutest.
  • minu_nepaal

    kursaõde Liina kirjutas raamatust Minu Nepaal

    Lugesin küll juba ammu, aga ei taibanud siis siia hääd sõna jätta. Fantastiline raamat, Kaia! Nii liigutav, nii sinulik. Kujutasin sind täpselt nendes olukordades ette ja tõesti, just nii ennastsalgav sa oledki. Õnnelikud on need, kes said või saavad sinuga oma päevi jagada. Väga armas lugu. Võiksid julgesti veel kirjutada.
  • minu_alaska

    Liina kirjutas raamatust Minu Alaska

    Ei mõista kuidagi siinseid kiuslikke torisejaid. Raamat oli hästi tore ja südamlik, parasjagu elu ja parasjagu Alaskat ja koeri. Väga sümpaatne lugu. Kingiksin julgesti sõpradelegi.
  • minu_india

    teine Liina kirjutas raamatust Minu India

    Väga vahva raamat! Lugesin kah ühe hingetõmbega, kuigi olen lastest õhtuti väsinud, aga raamat oli tõesti põnev. Nagu oleks ise Indias käinud nüüd. Eeval on mõnus omapärane kõnepruuk ja humoorikas stiil ja oskus kirjutada nii mõnigi kuiv stseen naljakaks. Ja tegelastel on stiilsed sümboolsed nimed, tänu millele jäävad nad palju paremini meelde kui nende India pärisnimed. Raamatu lõpetamise puhul röstisin omale mõnusaid indiapäraseid karrimaitselisi pähkleid (vt http://www.santamaria.ee/retseptid/euroopa/aid-1752/R%C3%B6stitud-karrip%C3%A4hklid) ja nüüd tuba hääd karrilõhna täis ja meel hea. Aitäh, Eeva!
  • minu_nepaal

    Julia kirjutas raamatust Minu Nepaal

    Mulle "Minu Nepaal" väga meeldis. Ilusti kirjutatud ja andis kenasti edasi kohaliku eluolu ja kombeid. Pole ise veel Nepaali sattunud, kuid plaanis on ja väga huvitav lugemine oli. Autori kirjastiil oli samuti hea. Lugesin raamatu läbi väga kiiresti ning emotsioon oli igati positiivne. Soovitan.
  • projektilaps_parnust

    Sama vana kirjutas raamatust Projektilaps Pärnust

    Sama lugu oli minulgi - raamatu algus oli meeldiv ja soe, täpselt sama vana inimesena isegi nostalgiline. Teine pool oli juba ebamugav ja piinlik lugeda. Ja lavaka lõpetas ikka Toomas, mitte Tarmo Urb! Ja peale ooperit ei saanud Sa küll vanaemaga Viru kohvikusse kooke ostma minna, sel kellaajal oli see juba ju kinni???!!!
  • minu_maailmameri

    age kirjutas raamatust Minu maailmameri

    http://ageagapi.wordpress.com/2012/10/27/minu-maailmameri-uku-randmaa/
  • minu_island

    Marleen kirjutas raamatust Minu Island

    Väga hea raamat ! Käisin selle aasta mais Islandil ja väga mõnus oli lugeda samadest paikadest mida ise külastasin,ka islandlaste kuulus haikala sai samuti ära maitstud.
  • minu_kolumbia

    age kirjutas raamatust Minu Kolumbia

    http://ageagapi.wordpress.com/2012/10/20/minu-kolumbia-lend-papagoi-nokal/
  • minu_brasiilia

    Julia kirjutas raamatust Minu Brasiilia

    Väga mõnus lugemine. Tulin ise just paar nädalat tagasi Brasiiliast (küll Bahia osariigist) puhkuselt ja paljud seigad ning kirjeldused tulid raamatu lugedes tuttavad ette. Väga ilusti ja kaasahaaravalt kirjutatud. Lugesin raamatu kõigest paari päevaga läbi - väga kerge ja huvitav lugemine. Meeldis väga autori kirjastiil. Kokkuvõttes väga mõnus raamat, soovitan!
  • minu_dublin

    Tauno kirjutas raamatust Minu Dublin

    Sooviksin kui 1 peategelastest seda raamatut mälestuseks saada:) Ma loeksin huviga:)Mõnus aeg oli:)))
  • minu_brussel

    hele kirjutas raamatust Minu Brüssel

    parimaid raamatuid minu sarjas....otsekohene ja poliitiliselt ebakorrektne nagu mulle meeldib...
  • minu_brasiilia

    Mariana kirjutas raamatust Minu Brasiilia

    Tõesti kaasahaarav ja huvitav raamat. Elasin autorile terve raamatu vältel kaasa. Eriti kaval nipp oli minu arvates autoril raamatu epiloogis kajastada oma tegelaste elusid 10 aastat hiljem.
  • minu_tai

    Age kirjutas raamatust Minu Tai

    Kui meil kõigil oleks vaid oskust ja tahet niimoodi elada http://ageagapi.wordpress.com/2012/10/16/minu-tai-mai-loog/
  • minu_ameerika_3

    Tk kirjutas raamatust Minu Ameerika 3

    Vaga humoorikas ja huvitavalt kirjutatud raamat. Kas on ka neljandat osa oodata? :)
  • minu_maailmameri

    TK kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Vaga hea raamat! Huvitav oli kaardilt jälgida seikleja trajektoori :)
  • mustamae_valss

    Õps kirjutas raamatust Mustamäe valss

    He he, lugesin edasi ja pean mainima, et olen olnud Kääpa koolis Su onu - tädi kolleeg, küll aga lühikest aega :)
  • mustamae_valss

    Õps kirjutas raamatust Mustamäe valss

    Raamatu algus venis ja mõjus mittevajalikuna. Mida lehekülg edasi, seda mõnusamaks lugemine läks (olen autoriga samaealine , Võrust). Natuke tahan Külliga ka nõustuda...
  • minu_india

    Liis kirjutas raamatust Minu India

    “Minu India” ehk järg sarjale “Minu raamaturiiul”. Suurepärane ühehingetõmbe-lugemine, mõnus reisiromaan, mis paneb ka kõige tõsisema seljakotiränduri muhelema. Eeva on väga vahvalt sõnadega kinni püüdnud ning lugejate jaoks paberile talletnud mõnusalt masalased tegelased. Tuleb välja üliarmas indialastele omane naiivsus, külalislahkus, soojus, aga ka suurrahvusele nii mõnigi kord iseloomulik üleolevus, upsakus, hoolimatus. Samuti on raamat heaks giidiks neile, kes himustavad üllatusi ja seiklusi, sest India, tuleb välja, pakub midagi uut ja muigama panevat iga päev, kui mitte iga hetk… Tuleb vaid südamega mõelda.
  • minu_brasiilia

    Kyllitar kirjutas raamatust Minu Brasiilia

    Kahjuks pole mul praegu seda nö lugemistuhinat peal, aga otsustasin endale sünnipäevaks brasiiliaraamatu muretseda. Ja jäin lugema. Igatahes, kel on huvi antud maa loodusega sinasõprust luua, siis on see raamat kena sissejuhatus. Mulle isiklikult meeldis, et kirjutatud oli ülepaisutamata ja arusaadavalt(kohe näha, et inimene tegeleb teadusega)ja loogiliselt. Seega üle hulga aja loetav lugemine. Aitäh kirjutajale!
  • minu_vietnam

    Liisumai kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Olen ise Vietnamis viibinud kuu aega ja raamatus kirjeldatud olustik ja tunded mulle väga tuttavad. See on teistmoodi maa ja rahvas, autor on näidanud asju adekvaatselt. Kõik maad ja kõik reisid ei saagi olla üdini positiivsed. Tänud selle raamatu eest!
  • minu_vietnam

    Leevi kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Virisemist oli just parasjagu, huumorit ka ning Vietnami eluolu kirjeldati piisavalt. Pole lemmik, kuid ühe ropsuga läbi lugesin küll.
  • minu_bollywood

    Leevi kirjutas raamatust Minu Bollywood

    Lugesin eelnevalt arvustusi ja ootasin midagi väga jubedat. Lugedes leidsin end aga ühe palavalt armunud, enesekindla ja ehk veidi taktitundetu ja egoistliku naise armastuse lugu lugedes. Polnud sugugi kehv raamat ning Indiast ja hindudest sain palju rohkem teada. Raamatu kohta nuriseda ei oska, julgen teistelegi soovitada. Autori teguviisi hukka mõistma ei hakka.
  • minu_nepaal

    Leevi kirjutas raamatust Minu Nepaal

    Tõeliselt imeline ja mõtlemapanev raamat. Siiani üks lemmikuid sellest sarjast. Soovitan lugeda!
  • minu_guatemala

    Leevi kirjutas raamatust Minu Guatemala

    Väga südamlikult ja armsalt kirjutatud. Julgen soovitada.
  • minu_maailmameri

    Kersti kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Pean tunnistama, et (minu jaoks) on see üks paremaid Minu sarja raamatuid, mis ilmunud. See on tõeline reisiraamat, mis laseb osa saada mererännakust ilma ise füüsiliselt kohal olemata. Neelasin raamatu kahe suure ampsuga. Väga mõnus! Aitäh autorile jagamast seda lugejatega!
  • minu_moskva

    Julia kirjutas raamatust Minu Moskva

    Superhuvitav lugemine. Olles Moskvas ja Venemaal palju käinud, oli palju äratundmishetki. Väga ladus ja hea keelekasutus ning üldse raamat mõjub väga ervikliku ja läbimõelduna. Väga meeldis. Nii kahju, et läbi sai:) Manona võiks veel kirjutada. Soovitan igal juhul lugeda!
  • minu_maailmameri

    Epp Petrone kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Hea küll, tilgutame veidi infot :). Bangkok, Keenia ja Jamaica!
  • minu_maailmameri

    UUDISHIMULIK kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Tahaks teada, milliseid raamatuid on veel plaanis ilmutada lähiajal peale Albaania ? :)
  • minu_vietnam

    Niru kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Minu kurvastuseks olin ma selle raamatu enda jaoks palju toredamaks mõelnud kui see tegelikult oli. Vietnam on mind riigina ammusest paelunud ning lapsevanemana tundus põnev ka väikelapsega reisimine. Pärast (läbi häda) raamatu lõpuni lugemist ei mõista ma: 1) miks autor lapsega Vietnamisse reisis 2) miks ta seal nii kaua oli, kui seal kõik nii nõme on ja 3) miks ta sellest kirjutas. Kahjuks eristub see raamat paljudest positiivsetest Minu-sarja teostest just tüüpiliselt eestlasliku hädaldamise poolest. No külm ja niiske ilm on paha ja kohe kui väljas soojaks läheb, siis on liiga palav - oh häda ja viletsust! Ei soovita seda virisemist luged.
  • minu_vietnam

    Katariina kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Kallid Kristiina ja Marje! Ma loodan, et te edaspidi enam armulaua leiba vahvliks ei nimeta!!! Ka meie kirikutes öeldakse armulaua leiva kohta oblaadid. Meil saavad veini ka lihtinimesed, katoliku kirikus vaid preestrid. Raamatu alguses olin ka väga ebameeldivalt üllatunud, et te otsustasite nii väikese lapsega nii ebasanitaarsetesse tingimustesse kolida. Raamatu edenedes natuke rahunesin. Suur õpetlik kogemus igatahes.
  • minu_inglismaa

    ALEKSI kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Tore, et autor ei libise naiivsesse poliitkorrektsusesse, millel pole enamasti mingit pistmist aususega. Hea ja haarav lugemine.
  • minu_maailmameri

    Saara kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Katkendid tekitavad igatahes ohtralt põnevust. Ootan huviga.
  • mustamae_valss

    Mart kirjutas raamatust Mustamäe valss

    Tänan autorit lugemiselamuse ja äratundmisrõõmu eest, just 7 kk osas.See mõjus suisa vabastavalt :D
  • minu_brasiilia

    Carioca kirjutas raamatust Minu Brasiilia

    Mõnus lugemine. Kel huvi Brasiilia ja sealsete inimeste vastu, soovitan kindlasti lugeda.
  • minu_inglismaa

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Elan kõll Põhja-Iirimaal, aga konflikt on siin põhja-iirlaste ja ümberasunud šotlaste vahel. Iirlaste ja inglaste vastastikune vihkamine on teine teema. Lihtsalt kui juba mainiti iiri suure näljahäda tulemusena toimunud väljarännet, siis oleks poliitkorrektsuse poolest aus ka mainida, et antud näljahäda oli inglaste põhjustatud, kes iirimaalt toiduaineid välja vedasid sel ajal nö maksudena. lihtsalt et maksud ületasid maksustatava tulu mitmekordselt sel hetkel.
  • minu_maroko

    JustJust kirjutas raamatust Minu Maroko

    Sarja üks huvitavamaid raamatuid – kirjeldatakse kultuurilisi erinevusi, kohalikku kombestikku ja eluolu, mitte näiteks loodust detailideni, mis mind isiklikult pööraselt ei paelu. Raamat on minu meelest üks sarja õhemaid, samas niivõrd eksootiline kogemus oleks võinud kindlasti rohkem lehekülgi saada. Ka oleks huvitanud, kuidas abikaasa Eesti kogemuse vastu võttis, kuidas lapsed sündisid jmt. Tekst on väga ladus, lugesin raamatu poole päevaga läbi. Olles ise mittereligioosne inimene (mitte küll päris ateist, pigem selline agnostik), tekitavad paljud religioossed tõekspidamised minus siiski sageli mõtteid, et tegemist on silmaklappidega elamisega. Täitsa arusaamatuks jääb, miks kõrgelt haritud inimene, ei suuda avarale maailmapildile vaatamata, suhtuda kahtlustega teatud usudogmadesse. Näiteks selle pika musta sari (vabandan, et ei tea täpset terminit sellekleidi kohta) kandmine on selgelt shovinistlik leiutis, mitte naiste kaitseks välja mõeldud garderoob. Tegu on selgelt vaid naiste allasurumiseks mõeldud elemendiga – raamatu alguses on väga ehe näide sellest, kuivõrd ebapraktiline ja tervisele isegi ohtlik selline keep kuumas kliimas on. Vaevalt autor oleks Kuveidi tänavatel keskpäeval minestanud, kui ta poleks sellesse musta kapuutsiga ahistavasse riideesemesse 45 kraadise kuumusega riietatud olnud. Vaesed naised on sunnitud isegi ujumas selles ürbis käima – samal ajal, kui mehed nappides pükstes veerõõme naudivad. Miks jumal lõi inimese loomulikuna nagu ta on, aga inimesed omavahel seda häbenema peavad? Tundub loogikaveana. Samamoodi romantiseerib autor minu meelest üle seda lõunamaist kaost ja bürokraatiat. Minu meelest on tegemist selgelt objektiivse näitajaga, et paljud lõunamaa riigid on oma arengus lihtsalt mitu sammu taga pool, kui Euroopa – ei, see ei ole kultuuriline eripära, vaid selge rumaluse ja laiskuse tulemus. Ehedaks näiteks siin arstiabi – autor kaotas arstide lohakuse tõttu nii oma ämma kui äia. Rääkimata igapäevaselt liikluses toimuvast õõvastavast statistikast. Ma arvan, et siin on palju asju, mida mitte kultuuriliste eripärade pähe tolereerida, vaid tunnistada ausalt, et on põhjamaa rahvastelt veel õppida küll.
  • minu_maailmameri

    E:r kirjutas raamatust Minu maailmameri

    Kas plaanite sellest raamatust ka e-versiooni välja anda?
  • minu_dublin

    Keiu kirjutas raamatust Minu Dublin

    Seda raamatut oli küll huvitav lugeda. Pai Krsitiinale lapse kaotuse puhul. Kui ma soovin Dudblini kohta rohkem infot, leian ka wikipediast selle üles.
  • minu_suriname

    Lugeja kirjutas raamatust Minu Suriname

    Ühtin eelpooldud kommentaaridega. P.s näljase kassi lõik oli eriti südamlik.
  • minu_kreeka

    Tiina kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Vastuseks Martale. "Minu Kreekat" on võimalik soetada Rahva Raamatu ja Apollo ketipoodidest. Supermarketite piiratud valikuga raamatulettidelt seda ei pruugi küll enam leida, sest sinna tellitakse juurde vaid uusi nimetusi.
  • minu_kreeka

    Marta Mai kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Suurepärane raamat! Suured tänud Estrile! Olen Kreekas mitmeid kordi käinud ja võin kinnitada, et asju nimetataksegi eri paikaes eri nimedega, kuidas kuskil kombeks. Ja raamat rääkis tõepoolest Kreekast, mis mulle just sobis. Sain väga põnevaid asju teada, millest enne aimugi polnud. Miks peaks inimene enda isiklikku elu terve Eesti rahvaga jagama?! Ja arvan, et see raamat on suure pieteeditundega kirjutatud - reisijate tegudest oleks võinuds vist väga palju pikantseid seiku avalikkuse ette tuua, aga seda polnud tehtud. Ja eelmisele kirjutajale tahaksin vastu lisada, et mis seisukohast siis see raamat oleks pidanud kirjutatama, koduperenaise omast või? Selgelt oli öeldud, et selle kirjutas giid. Aga raamatupoest ma enam seda raamatut ei leidnud. Seega küsimus siis kirjastusele - miks?
  • minu_inglismaa

    DIXI kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Lilleriin, ega Sa juhtumisi mingis vihakoldes/konfliktikeskmes ela? P.-Iirimaal? See ehk selgitaks sinu nii isiklikku suhtumist inglastesse ja iirlastesse. Mis aga juustumuuseumidesse puutub, siis need on Inglismaal kohe eriliselt marypoppinslikud:-)
  • minu_dublin

    Katrin kirjutas raamatust Minu Dublin

    Mulle meeldis see raamat. Oli hea isiklik kirjeldus elule võõrsil. See oligi Minu Dublin. Kurb oli ka natukene. Aga hea kerge oli lugeda.
  • minu_suriname

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Suriname

    superlugemiselamus! ehe, aus ja lihtsalt parim. sellise raamatu kirjeldamiseks ei oska ise enam sõnu ritta panna. must read!
  • minu_india

    Epp Petrone kirjutas raamatust Minu India

    Vastuseks Lumile. See on vigadega inglise keel, mida giid räägib :)
  • minu_dublin

    Kapsutaja 45 kirjutas raamatust Minu Dublin

    Selle sarja kõige kehvem raamat koos Tai ja Bolliwoodiga. Olen nördinud, Epp, et sa oma kirjastuses nii nõrga asja üldse läbi lasid!!!
  • minu_india

    LuMi kirjutas raamatust Minu India

    Kas "tiiger" ei kirjutata inglise keeles ikka "tiger", mitte "tigre"? Kui sellised toimetamisapsakad raamatusse sisse jäävad, siis küll ostma ei kipu.
  • minu_moskva

    Niru kirjutas raamatust Minu Moskva

    Aitäh Manonale, mulle hirmsasti meeldis! Ja mul on vist midagi viga, et see raamat mind ära hirmutada ei suutnud ja kangesti tahaks Moskvasse reisida1
  • minu_inglismaa

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    minu jaoks oli tegu sellise muuseumibrošüüri taolise raamatuga, mille lehtede vahelt tekkis vahepeal tahtmine tolmu minema puhuda. aga haruldaselt inglaslikult on see kirjutatud, kõik see üleolev suhtumine iirlastesse kui alama klassi pätikarja, siin-seal oma erudeerituse rõhutamine ja nimede ning faktide puistamine, kellegi tundmine, kes tunne kedagi, kes on kõrgemast klassist ja seeläbi ka oma väärtuse tõstmine. see naljakas inglaste ebaloogiline äärmuslikkus, et samal ajal kui ollakse nii uhked oma naisjuhist pereliikme üle, paneb selle pere meesliige oma naisukese paika, et kes siin nüüd järsku sõna võtma hakkas, kui naine üritas vaid oma artikli jaoks õigete piltide tegemisel juhendeid anda. väga inglaslik oli ka ajaloo kasutamine oma suuruse näitamiseks, kuigi on kõigile teada, et seda ekstsentrilist ja luksuslikku eluviisi saadi lubada teiste rahvaste ja riikide külmaverelise tapmise ja röövimise tõttu. sõber inglasega me reisile ei läinudki, sest mina ei viitsinud mingisse juustumuuseumisse uusi teadmisi ja english pride nautima minna, tema aga ei soostunud unesco maailmapärandisse kantud väikelinnakestesse jalutama tulla, et minu lapsepõlveraamatute marypoppinsilikku atmosfääri nautida. liiga igav oli reaalne elu ja inimesed tema jaoks, ajalugu ja koltunud tolmunud poognad on elulisemad, nagu ta uskus. raamatut lugesin mitme korra kaupa, pole see kiiresti läbi hingatav kirjatükk. autori eheda emotsiooni järele jäi hing igatsema, need neutraalsed pikad kirjeldused ja autori nagu varjuna paikadest läbi libisemine, oli minu sarja raamatute osas esmakordne kogemus. little less conversation, little more action, hakkas peas ketrama aegamööda.
  • minu_india

    Liina kirjutas raamatust Minu India

    Väga väga lahe, nüüd ma ei jõua enam ära oodata, millal see raamat ilmub.
  • minu_nepaal

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Nepaal

    Jällegi olen sattunud kahte ekstreemset raamatut järjest lugema. Esimene kord oli külmast veest kuuma viskamine Maroko ja Brüsseliga, nüüd siis Ibiza ja Nepaal. Emotsioon on sea suurem muidugi. Väga hea raamat, kõik need eluolu kirjeldused olid seda reaalsemad, et olen ise samu asju üle elanud India reisil, neid rotte, putukaid, Delhi rongijaamas 4 tundi piletiostmist, kerjuseid ja tänavatel sittuvad-kusevad inimesed keset muud rahvahulka. Ja seda siirast õnne ja rahu, mis neid hoolimata kõigest on. Ja see on tõesti nüüd see raamat, millele PEAB kohe järg tulema. Selline lõpp on lugejate jaoks liiga ebaõiglane. Tahan järge!!! Palun!
  • minu_ibiza

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Ibiza

    Väga huvitav oli lugeda, selline ühe-hingetõmbe-raamat. Samas tekkisid tõsisemad küsimused selle käigus, mida aga tahaks lihtsalt peast pühkida, sest need ei parandaks maailma, vaid tekitaksid vaid valusaid emotsioone. Küsimused, ilma detailidesse laskumata, olid selle äärmusest äärmusesse olemise kohta. Ühel hetkel kasin ja vähenõudlik, teisel hetkel egoistlik ja teiste tunnetest mitte hooliv. Kas see üks äärmus kompenseerib seda teist äärmust? Lapsed on kiiresti kohanevad ja võtavad asju väga loomulikult, kuid see oli vist liiast sellele, kes pidi ilmarahva piidlemisi kannatama kaamoseriigis ja aru andma, mis kasvatuses siis valesti läks ikkagi. Aga hea raamat igastahes, lihtsalt see üks emotsioon, mis kummitama jäi pärast, teades, et see on reaalse elu põhjal kirjutatud, mitte väljamõeldis.
  • minu_sitsiilia

    Helen kirjutas raamatust Minu Sitsiilia

    Pean tunnistama, et jagan Aksu seisukohta. Ma ei lugenudki lõpuni, kuidagi häiris see autori suhtumine. Sama suhtumist mäletan Kreeka raamatust. Ei tea, kas paadunud giidide omapära? Ja mulle tundus, et kirjeldatud seigad jäid liiga pealiskaudseks, need olidki lihtsalt mingid seigad, mitte niivõrd seostatud jutt. Oleks natuke rohkem "kirjandust" ja mõtisklusi kui vaid kuivi seiku tahtnud. Enamik neist seikadest polnud minu arust isegi kuigi mainimisväärsed.
  • minu_tsiili

    N26 kirjutas raamatust Minu Tšiili

    jättis niiiii külmaks. "mina tšiilis" või "minu vahetusõpilase elu tšiilis" oleks etemad pealkirjad olnud. ma ei saanud mitte midagi uut selle maa kohta teada. noor inimene, millest tal ikka nii väga rääkida oleks - oo, peod, olengud, teised noored. kui ta oleks jutustusse lisanud ka oma tähelepanekuid sellest maast või arutanud millegi üle, siis saaksime täheldada tema täiskasvanumaks saamist. praegu on see lihtsalt üks õpilaspäevik..
  • minu_vietnam

    N26 kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Kuna autor räägib oma sõbrannast Marjest, kes teda väga utsitas seda teost kirjutama ja kes sai tuntuks oma poliitikarohke itke "Minu Moldovaga", siis on siingi läbivaks teemaks poliitika ja konservatiivsus. Üldse ei meeldinud ning vabalt oleks võinud kirjutamata jätta. Ei mingit huumorinurka, ainult üks tuim lapsekasvatamine ja vihmased ilmad.. Ja autori elukaaslane ning lapse isa tundub ka suht mõttetu tegelane olevat - ükskõikne ning oma elu elav. Või on autor tahtlikult teda niisugusena jätta soovinud?
  • minu_kreeka

    Rosaalie kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Ootasin sellelt raamatult väga palju. Olen ise lapsepõlvest Kreekasse igatsenud ja mõned aastad tagasi sai unistus teoks ning elasin mõnda aega Kreetal. Olen püüdnud läbi lugeda kõik ekspatriaatide poolt Kreeka kohta kirjutatud raamatud ja pean tunnistama, et minu jaoks jäi see raamat keskpäraseks. Natuke laialivalguv ja kuiv. Mul pole olnud au autorit kohata, aga usun, et tema giiditöö ja suuline väljendusoskus on kindlasti paremad - ega muidu inimesed teda ei kiidaks. Raamat kahjuks jättis mind leigeks. Päris Kreeka on nii tohutult palju värvilisem. Aga ega kõik ei olegi kirjanikuks sündinud. Lisaks leidsin sealt mõned asjad, mida pidasin algul vigadeks, kuid hiljem järeldasin, et küllap tehakse lihtsalt Kreetal asju veidi teisiti.. Näiteks "hortá" on roheliste (peamiselt) metsikult kasvavate söödavate taimede üldnimetus ning Esteri mainitud meie võilillega suguluses olev taim on stamnagathi. Favat ei tehta Kreetal kohe päris kindlasti kikerhernesest vaid tavalisest kollasest hernest. Kikerhernesest saab hummust. Aga kreetalased ise nimetavad ka ennast rohkem "kritiki", kui "ellenika" ja mandril ning teistel saartel peetakse kreetalasi natuke pöörasteks ja erinevateks. Küllap siis on toitumistavades ka need väiksed erinevused ja võibolla mandril nimetataksegi asju teisiti.
  • minu_supilinn

    Mariana kirjutas raamatust Minu Supilinn

    Enne lugema asumist olin natukene eelarvamuste küüsis. Kuid juba esimestel lehekülgedel olin raamatusse nii süvenenud, et ei märganudki, et olen juba raamatu lõpulehekülgedel. Mis ma siis teada sain? Esiteks, tekkis minul tõeline Supilinna armastus, kuna elan ise Annelinna betoonkorteris, siis süda hakkas ihkama nii eheda puumaja järele. Samuti on väga lahe, et SUpilinn korraldab oma päevi ning välja antakse ka selleks puhuks ajaleht. Kõik need lood tegelastest moodustasid ühtse terviku ning vahepeal ei saanud ma naeru mitte pidama:) Nii üdini aus ja samas ka intrigeeriv on see pruunide kaantega raamat. Au ja kiitus eestistunud autorile!
  • minu_island

    Piibe kirjutas raamatust Minu Island

    Suurepärane raamat ja imeline maa. Lugesin raamatut enne Islandile minekut, sain sealt maigu suhu ja kerge kujutluse sellest imelisest maast. Islandil olles armusin sellesse ja koju naastes ostsin raamatu ka endale. Iga kord kui tuleb igatsus võtan raamatu ja saan jälle mälestustes mõnuleda. Soovitan kindlasti kõigil lugeda :)
  • minu_inglismaa

    Aire kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Põnev oli lugeda ka teistest Inglismaa linnadest peale Londoni, kuhu eestlased on viimasel kümnendil usinalt kolinud ja millest seetõttu ajakirjanduses juba lõpmatuseni kirjutatud. Tänu sellele raamatule sai Inglismaast hoopis teise pildi - kui palju ilusat loodust seal on jne. Hästi kirjutatud!
  • minu_sitsiilia

    Aire kirjutas raamatust Minu Sitsiilia

    Väga meeldis. Palju huvitavat infot ja kirjutatud ka mõnusalt humoorikalt.
  • sillamae_passioon

    Tõnis Lepiku kirjutas raamatust Sillamäe passioon

    Suureärane. Tahaks ainul lisada,et tartu füüsikud tegid koostööd kosmoseuuringute vallas.
  • minu_kreeka

    Niru kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Aitäh Estrile nauditava lugemiselamuse pakkumise eest! Minu jaoks ei jäänud raamatu "Minu"-pool "Kreeka" kõrval sugugi märkamatuks, olid ju paljud raamatus mainitud tegelased autorile Kreekas lähedaseks saanud. Ja mõnus huumor ja väike tögamine (no see roosade banaanidega lips) ainult lisas vürtsi. Kangesti tahaks nüüd Kreekasse sõita.
  • minu_dublin

    lugeja K kirjutas raamatust Minu Dublin

    Kummaline, aga raamatus polnud ei iirlasi ega ka Dublinit. Oli vaid lõputu jada järjekordsete elupaikade üksikasjalikke kirjeldusi koos plusside-miinustega(kusjuures isegi nende kohta, mida autor vaid vaatamas käis). mine tea, ehk oli see lähtuvalt alapealkirjast taotluslik? igatahes Dublin antud raamatusse ei mahtunud.
  • minu_vietnam

    Liina kirjutas raamatust Minu Vietnam

    Käisin märtsis ise Vietnamis ning nüüd lugedes Kristina raamatut leiab väga palju äratundmisrõõmu. Olen küll alles poole peal raamatuga, aga soovitan seda kõigil lugeda, sest see on hästi kirjutatud ning annab Vietnami olemusest minu arvates väga hea pildi.
  • mustamae_valss

    Külli kirjutas raamatust Mustamäe valss

    Väga üleolev ja irooniline suhtumine Mustamäe elanikesse ning inimestesse.Mustamäel elas neil aastatel palju toredaid peresid ning sõbrannadest ja mängukaaslastest puudust ei olnud.Suhtlen mõnega neist tänaseni. Sellest raamatust jääb mulje, et enamus Mustamäe elanikest oli joodikutest lumpen ning nende hulka oli ära eksinud üks viisakas perekond, kus ema ja tütar olid teistest mitu kilomeetrit kõrgemal ja enesest üliheal arvamusel.
  • minu_brasiilia

    Koma kirjutas raamatust Minu Brasiilia

    Väga isuäratavad katkendid. Ootan nii seda kui ka teisi sügisesi raamatuid.
  • minu_kolumbia

    Niru kirjutas raamatust Minu Kolumbia

    Mulle Ave kirjutamisstiil meeldis ja lugemine läks ludinal. Kui aga hiljem mõtlema hakkasin, et mida ma nüüd Kolumbiast rohkem tean, siis pidin huulde hammustama. Tean rohkem Avest ja tema lugematutest sõpradest, aga sellest kaugest riigist ikka pigem vähe. Siiski oli tore lugemine, raamat on lausa jahmatamapanevalt aus.
  • minu_island

    Astrid kirjutas raamatust Minu Island

    Üle pika aja sain võimalust lugeda midagi hingele. Raamat on kirjutatud mõnusas huumorivõtmes ja huvitavatest asjadest huvitavalt. Kindel plaan Islandit külastada asendus sooviga kohe hoopis pakkima hakata- aga küll ma sinna jõuan.
  • minu_alaska

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Alaska

    kapsas keeletoimetaja kapsaaeda ka minu poolt, aga raamat ise oli tore! mulle jubedalt meeldis see kirjeldamise oskus, mis need pontud nii elavalt silme ette manas :) värvikas lugemine!
  • minu_suriname

    Niru kirjutas raamatust Minu Suriname

    Kaks päeva hiljem on raamat läbi ja hea tunne sees. Tahtsin veelkord Liinale suurepärase lugemiselamuse eest aitäh öelda! Raamat asus mu Minu-sarja lemmikute esikolmikusse koos Islandi ja Austraaliaga.
  • minu_suriname

    Niru kirjutas raamatust Minu Suriname

    Ma olen raamatuga alles poole peal, aga tahtsin ikka ära öelda, et mulle hirmsasti meeldib! See on üks sääraseid raamatuid, et juba algusest peale on natuke kahju, et see ükskord läbi saab. Liina kirjutab hästi, loodetavasti ka edaspidi! P.S. Bas'il on uskumatult äge perekonnanimi!
  • seitse_maailma

    Mari kirjutas raamatust Seitse maailma

    Tahaks ka omada sellist julgust, mis lubaks minna laia maailma... Lugesin antud teost suure huviga ning mõistsin, et ma ei taha enam rutiinis elada. Loodan, et see raamat andis mulle tõuke maailma avastamiseks.
  • minu_austraalia

    Maarit kirjutas raamatust Minu Austraalia

    Tere minu kommentaar pole just raamatu kohta, aga täna kohtasin üht oma sõbrannat(mõlemid elame Londonis) ja tema läheb varsti Aussi seiklema ja luges seda raamatut, ja kuna minagi elasin 4 aastat tagasi Aussis oma 8 kuud seigeldes, töödates juur- ja puuvilja taludes peamiselt pakkijana ja mida kõikke muud. Nimelt ühel hetkel elasin ja töötasin Townsvilles ning just selles samas Türgi restoranis mis raamatus mainitud oli(kuna seal ei ole ühtki teist sellist restorani) ja tuli siuke küsimus, kuna ma mäletan väga hästi üht eesti tüdrukut kes oli sel hetkel pea dekreeti minemas(mind taheti asendada temaga) ja kes kebabis töötas, tundub,et see sama blond hüpper aktiivne tüdruk kirjutas ka selle raamatu(ma ei usu et ta mind mäletab kuna töötasin seal vaid pea kuu kui mitte vähemgi). Sealt kohe tuleb mul isu seda raamatut üks päev lugeda. Edu ja jaksu Airile ja ta pisiperele Aussis kängurude maal
  • minu_mongoolia

    Raamatukoi kirjutas raamatust Minu Mongoolia

    Eks noortele teatud mentaalsusega naistele lähe sellised nartsissismist nõretavad lood hästi peale. Mongoolia kohapealt ei saanud küll suurt targemaks. Kui poleks Minu Bolliwoodi, siis võiks öelda, et Sillaste raamat on sarja kõige nõrgem.
  • minu_dublin

    n26 kirjutas raamatust Minu Dublin

    järjekordne teos, mille peaks ümber nimetama "mina dublinis" nagu ka "mina tais" või "mina tšiilis" - oleks tahtnud asukohamaast või siis linnast rohkem teada.. peategelasel on õudne suitsetamisharjumus, pidutseja- ja šoppajahing, palju peikasid, palju tülisid nii peikade kui ülemustega, mistõttu enesekindlust ma temas kirjutiste järgi küll ei leidnud. lihtsalt lendas ühest elu- ja töökohast teise ja raamat tundub kohati nagu kinnisvara- või tööotsinguportaal. samuti on tegu eestist jäädavalt lahkunuga, kes ei plaanigi siia tagasi tulla. minekki oli veidi kahtlane.. tahtis sombusest ja hallist eestist ära.. tegelikult ei saanud ma üldse aru, mis teda seal dublinis kinni hoiab, mis on see MISKI? kas see raamat peaks selgitamam neiu lähedastele tema lahkumise põhjuseid? pluss megalühikesed ja kokkuvõtlikud peatükid, mis lõpevad veel enne kui saavad alata - lugejal võib emotsioon nii poolikuks jääda. ja mõnes teises kohas jälle liiga palju infot - kuidas ühes töökohas liiga tehti ja jäeti ületunde tegema. kullake, see on ülemaailmne asi, et töötajaid koheldakse kui orje! kas autor on nüüdseks oma õnne leidnud?!
  • minu_omaan

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Omaan

    märkusena lisaks selle põhjuse, miks see sultaniriik teistest erinev on ning puhtuse, ilu ning hea maitsega hiilgab. asi on tõesti selles, kes riiki valitseb. ja araabiamaade avalik saladus on see, et omaani valitseja armastab enda soost isikuid, vastassugu teda ei eruta. maroko tüdrukute kohta on mu enda kogemused samalaadsed ning ka teised araabiamaade mehed suhtuvad neisse kui läänemaailma mehed idaeuroopa naistesse.
  • minu_omaan

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Omaan

    Jeerum, ma sain alles nüüd aru, miks mu käest Muscatis küsiti, et kas ma olen laevast! Sattusin sinna rannapromenaadile jalutama kahe lennu vahepeal, kui ei viitsinud kuus tundi lennujaamas passida. Meeletu puhtus ja Oman Airi söök oli megahea lennukis. Raamat on ka väga huvitav lugemine :) Aga ikkagi, oleks ma teadnud, et seal eestlasi ees on!
  • minu_guatemala

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Guatemala

    Nii südamlik ja siiras raamat! Fantastiline lugemine. Tuli endal ka tahtmine paremaks inimeseks saada. Mulle tohutult meeldis see pereelu sissetoomine, paljud minu-raamatud on kirjutatud nii, et ei saa arugi, kas autoril pere ja sõbrad on olemas, või mitte. Loodan, et Kaja kirjutab ka Liibüast, tema raamatuid ostaks küll edaspidigi.
  • minu_kreeka

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Väga informatiivne lugemine, rohkem fakte ja numbreid, kui ma haarata suudan, aga kindlasti selline raamat, mille kreekasse minnes kaasa võtaksin. Teised Minu-raamatud andsid suurema emotsiooni võibolla, kuid see raamat oli Lonely Planety taoline laiahaardeline giid, mida reisil lahti lüüa ja vajalik infokild jälle üles otsida. Hea lugemine ja meeletu suur töö, mis selle taga on olnud, et kogu see info hankida ja nauditavasse vormi sulatada.
  • minu_maroko

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Maroko

    Tänud :) Mulle tundus, et seda teksti on vähemalt paar aastat lihvitud, nii perfektne kuidagi oli. Aga kui südamest kirjutada, siis vist tulebki kohe see õige asi. Mulle bussisõidu juures meeldis veel see, et kui rahvast tekkis rohkem, kui oli istekohti, siis see bussijuhi abiline tõmbas kohe hunniku plastmassämbreid välja ja inimesed istusid nende otsas vahekäigus. kellele ämbrit ei jagunud, need seisid siis. tore elamus oli, aga edaspidi kasutasime siiski kallemaid busse, kus oli konditsioneer ja istekohad kõigile.
  • minu_maroko

    Kätlin :) kirjutas raamatust Minu Maroko

    Suur tänu, Lilleriin!:) Vastan küsimusele, et kui kaua kirjutasin. Arvan, et miski paar kuud võtsin hoogu ja kirjutasin igasuguseid teemasid, mis meelde tulid, paberile üles, seejärel seadsin need enda meelest süsteemselt peatükkide alla ja hakkasin otsast kirjutama. Kirjutamine ise võttis aega pakun et umbes kuukese, kui sedagi. Kui süsteem oli kord paika pandud, voolas jutt ise justkui minust välja. Mis puutub bussidesse, siis sellega on mul Maroko päevilt vähe kogemust. Naistele bussis istet pakkumise seadus oli Kuveidis mitte Marokos. Abivalmidusega on nii, et loomulikult võib sattuda ka isekate inimeste peale, eks neidki oli igal pool, aga araablaste hulgas on nende traditsioonide ja avatud temperamendi tõttu siiski vast protsentuaalselt rohkem abipakkujaid kui Euroopas.
  • minu_tsiili

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Tšiili

    tore noortekas, kuid mitte nii väga tšiili omapära välja toov raamat. respekt noorele autorile suure töö hästi tegemise eest, nagu seda on hea raamatu kirjutamine igastahes! loodetavasti tuleb kunagi tšiili kohta veel mõni minu-raamat. valparaiso ja san pedro de atacama on omaette juba raamatuid väärivad kohad. tšiili on palju suurem ja võimsam, kui vahetusõpilase piiratud võimalustega elu seda edasi anda suudavad. ehk läheb autor kunagi sinna pikemalt veel tagasi ja kirjutab siis teise osa juba laiema kogemustepagasiga, annet tal igastahes on. ja santiagos on rahvusvahelisi ülikoole ja töökohti, kus saab maaga tutvumiseks ankrusse visata.
  • minu_island

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Island

    üks parimatest. respekt!
  • minu_ugrimugri

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Ugrimugri

    Üks lemmikutest. Väga nauditav lugemine.
  • minu_brussel

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Brüssel

    Pärast Minu Marokot oli kontrast ehmatavalt suur ja alguses häiris ümber augu jutt. Mingil hetkel harjusin ära. Mahlakas lugemine igastahes. Meenutas mu kolleegi, kes võiks samasuguse raamatu teisest Euroopa linnast kirjutada, ainult tänava ja kõrtsinimed oleks vaja ümber vahetada tal, kogemus ja elustiil on täpselt sama.
  • minu_maroko

    lilleriin kirjutas raamatust Minu Maroko

    Minu uus lemmik Minu-sarjast. Kõige suurem küsimus, mis raamatut käest pannes tekkis, oli see, et kui kaua autor seda kirjutas? Väga läbimõeldud, terviklik ja ladus kirjutis! Olles ise Marokos käinud, siis tekkis äratundmishetki, samas oli minu kogemus ka teistsugune, kui autoril, seda siis kohalike kolkaküla busse kasutades. Ei pakutud kohalikele vanadele naistele istet, mehed istusid nagu kunnid edasi. Ma korjasin oma kaks poega sülle, et see vana naine istuda saaks, kuid see siiras tänu ja käepigistus koos tema emakeelse hüvastijätuga, oli südantsoojendav ja liigutav. Väga soe ja tore inimene oli. Teine asi oli abivalmidusega. Seisin kesköösel kahe pojaga keset käratsevat bussijaamamelu ja üritasin leida linnade vahelise takso peatust. Abi küsimise peale kiirustasid enamik inimesi lihtsalt ignoreerides ja vastumeelsust osutades edasi, kuid see noormees, kes lõpuks appi tuli ja õigesse kohta juhatas mind lastega ning taksojuhiga asja d selgeks rääkis, oli jällegi fantastiliselt soe ja sõbralik inimene, kes ei teinud seda raha lootuses, vaid siirast heatahtlikkusest. Aga väga hea raamat, imeline rahu vajus peale seda lugedes ja polegi ammu vaimsetele asjadele mõelnud. Inspireeriv ning hariv ehk kõike seda, mida ma raamatutest, filmidest jne ootan. Suured tänud autorile!
  • minu_bollywood

    Hiireke kirjutas raamatust Minu Bollywood

    Masendav ja piinlik. Ei suutnud lõpuni lugeda :(
  • minu_pariis

    Just kirjutas raamatust Minu Pariis

    Olen umbes kümmekond raamatut sarjast läbi lugenud ja paraku Pariisi raamat ei ole minu lemmikute hulgas. Minu jaoks on ka liiga palju kordusi ja veidi lohisev kirjutamise stiil, eneseväljendus igavavõitu.
  • minu_eesti_2

    Just kirjutas raamatust Minu Eesti 2

    Minu meelest on autor võrreldes I raamatuga märkimisväärselt arenenud. Seekord oli juba selliseid kilde, mille osas eneseväljendus oli päris originaalne ja värvikas. Minu meelest esimeses seda veel ei olnud. Mõnus-mõnus lugemine, nagu kogu ülejäänud sarigi. Loodan, et niipea veel kõik raamatud loetud saa, muidu pole, mida oodata:)
  • naistest_lihtsalt

    mees kirjutas raamatust Naistest, lihtsalt

    Kohutav saast. Kuidas naised mõtlevad - selle raamatu tegelased ei mõtlegi, nad käituvad robotitena, vegeteerivad lihtsalt eluõhtu poole.
  • minu_suriname

    Ene kirjutas raamatust Minu Suriname

    Iga kord kui loen uue raamatu, tekib tänutunne,et selline suurepärane kirjastus on loodud.Ja suur tänu Liinale vahva raamatu eest. Nagu oleks ise Surinames olnud.
  • minu_suriname

    M. kirjutas raamatust Minu Suriname

    Mulle väga meeldis, autori hea sõnaseadmise oskus ainult lisas vürtsi juurde raamatule. Ma imestasin, et kümme kuud viibimist Surinames annab lõpptulemuseks nii fantastilise raamatu.
  • minu_supilinn

    Agaata kirjutas raamatust Minu Supilinn

    Mika Keräneni raamat on muidu päris tore lugemine, aga mind ikkagi häirib, nagu näiteks Hvostovi Sillamäe-loo puhulgi, see, et kumab läbi: tegemist ON tellimustööga. Miks muidu jääb mulje, et autor on pidanud pidevalt mõtlema: millest ma veel kirjutan, mida ma veel lisan, et raamatutäis lugusid kokku saada? Ma ei taha ütelda, et raamatu tellimine sarja jaoks oleks kuidagi paha või vale. Ei ole. Aga ma lugejana ei sooviks seda lugedes tajuda. Ma ei tea, minu puhul see lihtsalt on nii. Kuna olen ise endine Supilinna elanik - elu esimesed kümmekond aastat möödusid Herne tänavas -, siis seostub mulle see linnaosa erilise lapsepõlvearmastuse ja nostalgiaga. (Maja, milles elasin, on ka ühel fotol näha.) Olen selle lainega, mis 1970-ndatel inimesi Annelinna uhtus, Supilinnast lahkunud, ja nüüd pole mul enam võimalusi tagasi pöörduda, kuigi hinges oleks see mu suurim soov. Ma ei taha Supilinnas väga käiagi sellep, et nostalgia paneb teinekord lausa nutma. Igatsus on nii suur. Alati, kui Kloostri tänava mäest alla sammun, tekib tunne, et lähen koju, kuigi tean, et ma ei pääse sinna enam kunagi. Mõnikord oleksin tahtnud oma vana maja hoovi näha, aga plank on uus ja värav lukus, ning ma ei saa tänavalt kaugemale. Suurem jagu minu klassikaaslasi põhikoolist olid samuti supilinlased ja minu igapäevane koolitee kulges mööda praegust Kroonuaia, aga nõukaaegset Komsomoli, mitte Botaanika tänavat 11. 8-klassilisse kooli. Ühel pildialbumi pildil on kõrvuti kaks maja Kroonuaia tänavalt. All on kiri: oskamatu ja oskusliku renoveerimise näited Kroonuaia tänaval. Toda vasakpoolset, rohelist maja (oletan, et just toda on peetud oskamatult renoveerituks) aga minu lapsepõlves (60-70-ndail) seal üldse ei olnudki, oli tühi plats, nii et see on küll ehitatud hiljem ning ei ole renoveeritud vana puumaja.
  • minu_sitsiilia

    Aksu kirjutas raamatust Minu Sitsiilia

    Raamat oli väga informatiivne, aga millegipärast hõngus igalt leheküljelt autori kalki ja külma suhtumist kõigesse - ma pole varem midagi sellist tundnud raamatut lugedes.
  • minu_moskva

    Andres kirjutas raamatust Minu Moskva

    Lugesin raamatu teist korda läbi. Eelminee kord tõpselt aasta tagasi. Super lugemine! Nõuan järge:)
  • syda1

    M. kirjutas raamatust Kas süda on ümmargune?

    Raamat meeldis, häiris ainult nn see Harri nn katastroofikorrutamine.
  • minu_kanada_

    Ene kirjutas raamatust Minu Kanada

    Täitsa vahva lugemine, sain teada palju väliseestlastest. Tänud autorile.
  • syda1

    Eva kirjutas raamatust Kas süda on ümmargune?

    Suurepärane raamat, raske oli käest ära panna :) Millal võib oodata järgmist osa?
  • minu_sitsiilia

    Marya kirjutas raamatust Minu Sitsiilia

    Super raamat:) Raamatus oli absoluutselt kajastatud kõike, mida ma soovisin teada saada. Väga mitmekülgne ja huvitav MInu-raamat. Autorile edu edaspidisteks õnnestumisteks!
  • minu_ameerika

    Ingrid Veske kirjutas raamatust Minu Ameerika

    Kõik kolm Ameerikat läbi loetud ja nauditud :) Väga mõnus lugemine, informatiivne ja humoorikas.
  • minu_mongoolia

    Ingrid Veske kirjutas raamatust Minu Mongoolia

    Jah, maast polnud just väga palju juttu, aga mulle siski väga meeldis see raamat. Läks kuidagi hinge.
  • minu_moskva

    Ingrid Veske kirjutas raamatust Minu Moskva

    Seda raamatut hakkasin lõpupoole tihti käest panema. Sest kahju oli, et ta lõpeb ja oleks tahtnud veel ja veel lugeda. Mulle väga meeldis.
  • minu_kreeka

    Maria kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Suur tänu raamatu tegijale, Ester Laansalule! Aus ja otsekohene suhe on kohe tunda ja on meeldivaks vahelduseks lugemisel seda raamatut. Ootame huviga uusi kummardusi Kreekale ja loodame et peatselt avanevad nii mõnedki uksed uutele avastustele! Südamest hea meel oli raamatut lugedes. Tervist ja häid ettevõtmisi edaspidiseks autorile!
  • minu_eesti_2

    Lugeja kirjutas raamatust Minu Eesti 2

    Lõpetasin just Minu Eesti lugemise ja olen kogu lugemise aja nagu mingis lummuses olnud.. nii värskendav ja põnev. Ja kui oli naljakoht siis ikka niimoodi, et kõva häälega naerad:) Mulle pole tükk aega ükski raamat nii väga meeldinud. Nii hästi kirjutatud ja nii aus. Ja kui hästi tabatud eestlaste olemus! Uskumatu lihtalt. Suur-suur aitäh!
  • minu_ameerika_3

    Mariana kirjutas raamatust Minu Ameerika 3

    Lugesin raamatu suure õhina ja naeruturtsatuste saatel läbi:) Eriti humoorikad olid minu arvates autori ja ämma erinevate maailmavaadete põrkumine, mis andis tohutult raamatule juurde. Autori perekond tundub pärast nende raamatute lugemist nii lähedal olevat! Suurepäraselt kirjutatud raamat ning jään ootama "Minu Ameerika 4-ja". Kindlasti edu Petrone perekonnale, kelle suur-suur fänn ma olen!
  • minu_ameerika_3

    kristo krumm kirjutas raamatust Minu Ameerika 3

    Tere Ma olen üsna suur raamatusõber ja püüan end toita lugemisega üsna laias vallas. Minu Ameerika ja Minu Eesti sarja näol olen saanud suureks Petronede pere fänniks! Mõnus lugemine, mis vürtsitatud paraja annuse huumori ja pisukese irooniaga nii meie, eestlaste kui ka loomulikult kogu ameerika rahva aadressil. Ameerika on minu jaoks olnud ka siiski suur avastamisunistus ja nende raamatute näol on see mulle kõvasti lähemale tulnud. Olles seal ise nüüd mõned korrad viibinud, ei saa siiski pealiskaudsel tutvumisel kogu seda virrvarri nii hästi tundma õppida, kui lugeda asjaosaliste endi kogemusi. Ma pean tunnistama, et kohati ei tea ma oma lähedaste sõprade elu ka nii detailselt, kui Epu oma! Ootan järgnevaid lugusid
  • minu_ameerika_3

    Eve kirjutas raamatust Minu Ameerika 3

    Mulle raamat meeldis, aga tekkis üks küsimus. Kuidas teil seal Viljandis selle prügi sorteerimisega on? Tallinnas on see jäänud küll vist EL-ile meeldimise kampaaniaks ja nüüd on kõik vaibunud. Erinevaid konteinereid olen näinud suurte kortermajade juures, aga ausalt öelda on sealgi kõik segamini, kuid eramajas on prügi sorteerimine võimatuks tehtud, kuna käib üks prügiauto, mis surub kõik segamini nagu vanasti. Ainus võimalus oleks prügi ise tassida kaugele, kus on erinevad konteinerid, aga kui palju seda teeks, eriti kui prügiveo leping on olemas? Muidu olen sinu mõtetega Ameerika kohta sama meelt ja edu sulle!
  • minu_inglismaa

    m. kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    "Minu Inglismaa" kajastas väga hästi Inglismaa olemust, millest mul polnud aimugi. Meeldis autori isiklik suhe erinevate paikadega ning tänu kaardile, sain lugedes kohe järele vaadata linnad jms:) See raamat oli ootamist väärt:)
  • minu_jaapan

    M. kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Kindlasti oleks võinud mõnda teemat natukene vähem käsitleda, kuid kokkuvõttes oli lahe lugemine:)
  • minu_kasahstan

    Mari kirjutas raamatust Minu Kasahstan

    Meeldis antud raamat - sain väga palju uut ja huvitavat teada:)
  • minu_moskva

    Hele-Mai Poobus kirjutas raamatust Minu Moskva

    Olin väga meeldivalt üllatunud, hea lugemine ja ka äratundmisrõõmu oli palju! Kusagilt olid kõrvu jäänud negatiivsed arvamused ja etteheide, et igav ja pealiskaudne. Olles Minu sarja vähemalt pooled raamatud läbi lugenud, tunnistan, et oli üks paremaid ja kaasakiskuvamaid reisikirjeldusi. Aitäh autorile!
  • minu_kreeka

    Kristin kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Mõnus ja aus lugemine, oleksin soovinud, et raamat oleks veel sisukam ja paksem olnud. Rohkem oleksin soovinud põneva ja kauni Kreeka kultuuri, kreeklaste ja autori enda kohta lugenud.
  • minu_kanada_

    Tiina kirjutas raamatust Minu Kanada

    Tahtsin huviga lugeda väliseestlaste elust ja ka Kanada tundus põnev maa, sest see on maailmapildis suhteliselt neutraalne ja omaette. Kahju oli ainult, et Kanadast endast sai vähem teada kui lootsin ja väliseestlaste vastu tekkisid hoopis ebameeldivad tunded, mida mul enne polnud. Võimalik, et liigne vabandamine ja enda õigustamine välismaal elamisel oli raamatus liialt esikohal. Või oleks võinud olla eestlaste võrdlemise ja Eesti Maja teemad vaheldumisi Kanada iseloomustustega, et tekiks tasakaal.
  • minu_nepaal

    Merlyn kirjutas raamatust Minu Nepaal

    Mulle väga meeldis, sai nii naerda kui ka pisaraid valada. Väga mõtlema panev ja huvitav.
  • minu_neenetsimaa

    M. kirjutas raamatust Minu Neenetsimaa

    Ei meeldinud see raamat kohe üldse. Pettusin.
  • minu_horvaatia

    Jaanika kirjutas raamatust Minu Horvaatia

    Tõeliselt hea ja huvitav lugemine. Eelmise aasta augustis sai Horvaatia lõunaosa, Plitvice rahvusparkija Dalmaatsiat külastatud. Kuigi tol hetkel sai "Minu Horvaatia" endale ära tellitud, et end reisiks ette valmistada, siis saatuse tahtel see raamat minuni ei jõudnud ja hea oligi! Sain avastada oma Horvaatiat. Nüüd tagantjärele raamatut lugedes oli nii toredaid äratundmishetki kui ka kohti, millest tunnen, et olen turistina neist ilma jäänud ning kangesti tahaks seetõttu uuesti minna ning seekord targemana Horvaatiat vaadata. Nüüd siis juba just Cresi ja Krki külastama. Veelkord tänud autorile, kes on suutnud raamatu nii kokku kirjutada, et on nii looduskirjeldust, pisikesi seikluseid ja ka killukesi ajaloost - kõike täpselt piisavas vahekorras niiet kordagi ei hakanud igav!
  • minu_pariis

    Monika kirjutas raamatust Minu Pariis

    Minu suur lemmik. Tore heaviide ja lugesin ühe ropsuga läbi. Vahetu, kriitiline ja vürtsikas lähenemine meeldis väga. Autor on väga tugeva karakteriga, et on suutnud moepealinans ellu jääda ja edasi pürgida. See pole kerge elada aastaid väikesel pinnal oma elu kohvris. Tal võiks olla oma rubriik ajakirjas Mood. Edu Urmasele!
  • roheliseks_kasvamine_uus

    elektritsaabtasuta.blogspot.com kirjutas raamatust Roheliseks kasvamine

    "mismoodi säästa oma kodus elektrit," Maaleht:Tasuta elekter oma jõujaamast http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/07/13/uudised.html Kaarel Tarand"Järelikult saab kauem kui 30 aastat peaaegu tasuta elektrit, tuleb ainult katusel koristajat pidada": http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2735:pahandust-ieti-polegi&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3097
  • minu_inglismaa

    Annika kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Oleks võrratu lugeda Baierimaast vs Saksamaast :)
  • minu_kokaraamat

    M. kirjutas raamatust Minu kokaraamat

    Kuna olen Minu - raamatute suur fänn, sain sõbrannadelt sünnipäeva kingiks selle kokaraamatu. Kindlasti hakkan katsetama neid põnevaid retsepte. Kokaraamatu kujundus on 5+
  • minu_moldova

    Marya kirjutas raamatust Minu Moldova

    Kõige kurvem raamat sellest sarjast. Kuid sain jälle teadmiste võrra rikkamaks.
  • minu_kasahstan

    Kuupaiste kirjutas raamatust Minu Kasahstan

    Raamat on täis kirjavigu, venekeelsed väljendid -pozor on tugeva p-ga ja õige on kipjatok!!!
  • minu_ameerika

    Raamatu koi kirjutas raamatust Minu Ameerika

    Tänaseks siis 3 Minu Ameerika raamatud läbi loetud supper!!! Nende raamatutega nagu ka teiste Minu.. sarjadega on tõesti nii hakkad lugema ja käest enne ära ei saa kui on läbi. Sooviks teada kuna on võimalik käes hoida 4 Minu Ameerika raamatut?? Ootan seda põnevusega. Seniks soovin Epule ja tema perele jõudu ja jaksu uute raamatute kirjastamisel !!!
  • minu_argentina

    M. kirjutas raamatust Minu Argentina

    Kirjavead kirjavigadeks - see ei seganud mind süvenemast siia raamatusse. Väga huvitavast ühiskonnast sain osa, ning tihtipeale ei mõista eestlased, et Eestis on hea elada. Järjekordne hea lugemine:)
  • minu_bollywood

    M. kirjutas raamatust Minu Bollywood

    Antud raamat ongi nagu Bollywoodi film – siin on lihtsalt kõik nii uskumatu ja samas nii huvitav ja absurdne. Tahaks, et ka kunagi ilmuks teine osa, mis läheks küll sama liini pidi edasi, kuid kus saaks ka India kombeid jms rohkem teada. Tõeliselt huvitav lugemine oli.
  • minu_kasahstan

    Kaja Kahu kirjutas raamatust Minu Kasahstan

    "Minu Kashastan" - minu esimene loetud e-raamat. Lugesin raamatu läbi paari päevaga, mis iseenesest peaks ütlema, et oli huvitav lugemine. Sain selle maa ja rahva kohta teada palju huvitavat ja mulle meeldis autori rahulik jutustamisstiil. Mingil hetkel mulle küll tundus, et liiga vähe emotsioone, et on nagu kõrvalseisja heietus, aga raamatu lõppedes sain aru, et see sobis mulle väga hästi ja tundus ka, et tabasin ära terve hulga emotsioone ja tundeid. Võib olla sellepärast, et nii mõnedki mured mulle oma elukäigust tuttavad (mis ma seal tegema hakkan?, lapsed, kes reedel murekorts otsaees küsivad, et ega te ometi jälle ei taha kuskile sõita). Ja positiivsetest see, kuidas "nende omast" saab "meie oma" ja see õnne ja tänulikkuse tunne selle eest, et ma seda kõike kogeda olen saanud. Tänangi autorit seda kõike minuga/meiega jagamast.
  • minu_nepaal

    M. kirjutas raamatust Minu Nepaal

    Üks parimaid Minu-raamatuid:) Väga mõtlemapanev ja südamlik.
  • minu_inglismaa

    Epp Petrone kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Peterbur on tegemisel, Norra autor pole veel otsustatud.
  • minu_jaapan

    Marten kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Nõustun eelkommenteerijatega. Tõesti igav ja sellest raamatust ei saanud küll midagi uut teada, mida enne Jaapani kohta lugenud polnud. Pigem lugesin selle kohusetundest lõpuni, et mis ette võetud, tuleb lõpuni viia. Sõbrale ei soovita!
  • minu_inglismaa

    Kati kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Ja mina ootan niiväga Norrat aga miks mitte ka Peterburg?
  • minu_haiti

    tihane kirjutas raamatust Minu Haiti

    Ladusalt ja huvitavalt kirjutatud raamat. Võiks lausa filmiks teha :)
  • minu_neenetsimaa

    koolilaps kirjutas raamatust Minu Neenetsimaa

    maitea, lastele ei soovita, mu arust jumala mõtetu raamat. või on lihtsalt alguse 70 lehte igavad?
  • minu_neenetsimaa

    gaal kirjutas raamatust Minu Neenetsimaa

    Kuigi üsna muhedalt kirja pandud, on tegu ühe valusaima ja sügavaima "Minu..." sarja raamatuga. Üks kõvemaid ja parimaid raamatuid sellest sarjast. Eks omaosa mängib ka kirjaniku elukogemus. Kindel lugemissoovitus neile, kellele Põhjala hingelähedane on.
  • minu_inglismaa

    Epp Petrone kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Järgmisena on tulemas Sitsiilia. Las ülejäänu jääb praegu veel üllatuseks :).
  • minu_inglismaa

    Petra kirjutas raamatust Minu Inglismaa

    Londoni-raamat meeldis väga, ootan nüüd sedagi huviga. Mis maad see aasta veel "Minu" sarja plaanis on?
  • minu_omaan

    M. kirjutas raamatust Minu Omaan

    Päris huvitav oli lugeda riigist, millest polnud aimugi:) Mulle meeldis kuidas autor kajastas eluolu ja kohalikku kultuuri. Ma suutsin järjekordselt veenduda, et Eestis on elada hea. Autorile päikest!
  • minu_island

    anti kirjutas raamatust Minu Island

    Mulle ka meeldis! Ise elan samuti saarel, mis Islandist tunduvalt suurem ja rahvarohkem, aga samas mitte väga kaugel.... Meeldis lugeda MEHE KIRJUTATUD lugu- ainult feministlik mula tüütab lõpuks ära! On ammu olnud plaan Islandile minna, seepärast ka selle raamatuni jõudsin- ja sinna ma varsti ka jõuan!
  • minu_jaapan

    Kristjan kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Raamat sai väga kiiresti läbi ja on kindlasti üks parimaid minu-seeria raamatuid. Vaidleksin eelnevatele kommentaatoritele vastu, nimelt leian, et rääkimine nii pojast kui ka teemavalik on igati okei, sest et tegu on MINU Jaapaniga, mitte ei ole tegu Lonely Planet'i teejuhiga. Ehk et peabki sisaldama isiklikke aspekte. Ja tõpoolest kirjeldused võivad tunduda pikad, kuid keskmine eestlane ei tea peaaegu mitte midagi Jaapnist, mille tõttu ongi see hädavajalik. Ehk et kui inimene ei ole huvitatud kultuurilisest-ajaloolisest taustast, siis ongi osasid kohti igav lugeda.
  • minu_guatemala

    Maarika kirjutas raamatust Minu Guatemala

    Alguses oli natuke raske harjuda, aga pärast hakkas päris meeldima. Soe ja südamlik raamat. Kindlasti peaksid lugema need eestlased, kes pidevalt vinguvad. Päikese käes on arvatavasti kergem rõõmus olla, aga sellest ei juhtu tõepoolest midagi, kui kaks minutit hiljem poodi siseneda :-) Tigetsemise peale ei tohiks energiat raisata ja end muidu tühistele asjadele pühendada. Aitäh!
  • minu_jaapan

    Maarika kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Siiani parim neist Minu-raamatutest, mida mina lugenud olen. Mõjus kuidagi rahustavalt. Eriti mõtlemapanev oli lk.118 vestlus mungaga, samuti kirjeldus Jaapani bürokraatiast. Suur aitäh hea raamatu eest.
  • minu_hispaania_uus

    Marju kirjutas raamatust Minu Hispaania / Uus, piltidega!

    Minu lemmik, selles sarjas. Vastupidi viimastele kommidele, tundus mulle kirjutatu väga kirglik aga asjalik. Sain sealt juurde palju teadmisi ning nii mõnedki müüdid said lõhutud.
  • minu_omaan

    Meeli kirjutas raamatust Minu Omaan

    Suured tänud Raksule, Margitile ja Kadrile sooja tagasisideme eest! :)
  • minu_jaapan

    Riina kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Olles ise Jaapani-teemadega väga tuttav ning seda riiki korduvalt külastanud, tean, kui palju olulist ja huvitavat jäi selle maa kohta ütlemata, millest on äärmiselt kahju. Ning kas kõikide teatrite ja Fuji vallutamiste kirjeldused oleks tõesti pidanud nii pikad, venivad ja igavad olema? Kohati sai autori poja kohta rohkem teada kui Jaapani enda.
  • minu_london

    keegi kirjutas raamatust Minu London

    Väga nautisin lugemist, olen Ise elanud Lononis ja mõned kirjeldused olid nii tabavad, et tundsin nagu oleksin seal, näiteks Londoni hääled, kuidas prygiauto tagurdab ja rästad laulavad ja töömees uuristab tänavakive, autoaknast kostev muusika...Ilusasti kirjutatud raamat. Palju edu autorile!
  • minu_omaan

    Margit kirjutas raamatust Minu Omaan

    Jällegi omamoodi Minu sarja raamat - huvitavalt ja kaasakiskuvalt kirjutatud. Meeldis väga.
  • minu_tai

    Margit kirjutas raamatust Minu Tai

    Olen samuti pettunute poole peal. Üks neist raamatutest mis vabalt raamaturiiulile tolmu koguma võib jätta. Kas seda nimetatakse keskea kriisiks, milles autor viibib? Eneseimetlejast playboy jänku. Aga eks ole sellistelegi raamatutele lugejaid. Samas naudin teisi Minu sarja raamatuid.
  • minu_jaapan

    Helen kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Raamat oli seekord jah keerulisem ja pikaldasem. Aga võibolla seda enam, igatahes juba mõnda aega on mul kirjastuse tegijatele küsimus ehk ettepanek: pange raamatusse ometi ka indeks, et mis kohtadest ja kultuuriloolitstest sündmustest, tegelastest juttu on. Igal korralikul dokumentaalraamatul käib indeks.
  • minu_alaska

    Marya kirjutas raamatust Minu Alaska

    Kahjuks ei meeldinud. Ei teagi miks.
  • minu_tai

    M. kirjutas raamatust Minu Tai

    "Minu Tai" kuulub kindlalt esikolmikusse, meeldis kõik selle raamatu juures. Arvan, et autor ei sobikski Eestisse elama, kuna tema positiivsus tekitaks paljudes tagasihoidlikes eestlastes pahameelt. Mulle väga meeldis see raamat ning antud teos oli väga huvitavalt ja mahlaselt kirjutatud. Tai on ammu mu unistuste sihtkoht olnud ning raamatus loetu võimendas selle riigi eripära ning natuke ka hullust.
  • minu_ibiza

    M. kirjutas raamatust Minu Ibiza

    See raamat tekitas minu jaoks natukene vastuolusid, kuid tervikuna mõjus väga teistsuguselt ning huvitavalt, võrreldes teiste Minu-raamatutega.
  • minu_brussel

    M. kirjutas raamatust Minu Brüssel

    See raamat oli hästi kirjutatud, kuid natukene igav minu jaoks. Oleksin lootnud natukenegi teistsugust Brüsselit lugeda.
  • minu_kreeka

    M. kirjutas raamatust Minu Kreeka

    Meeldis väga:) Sain põhjaliku levaate kreeklastest, nende kultuurist, kommetest jne. Arvan, et Kreeka raamat andis kõige põhjalikuma ülevaate riigist võrreldes teiste Minu-raamatutega. Kui kunagi peaksin Kreekasse sattuma, ostaksin ka endale selle raamatu, just kaardi pärast:)Super!
  • minu_ibiza

    age kirjutas raamatust Minu Ibiza

    Kuna "Minu Ibiza" jättis mulle kustumatu mulje, siis ma võtsin ühendust Katiga ja pakkusin ette, et korraldaks reise Ibizale. Meie esimene koostöö reis toimubki kevadisel lastekoolivaheajal 17.-25. märts. http://ageagapi.wordpress.com/2012/01/24/koolivaheaeg-ibiza-saarel-17-25-marts/
  • minu_jaapan

    Fänn kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Täiesti nõus Margreti kommentaariga. Alati ootan suure huviga Minu sarja raamatuid, kahjuks Jaapan valmistas pettumuse. Kohati oli nii igav ja lohisev, et peatüki keskele jõudes ei mäletanudki enam millest ma üldse loen. Väga kahju, sest meie kultuurist nii erinev maa.
  • kes_kardab_aafrikat

    Kadi kirjutas raamatust Kes kardab Aafrikat?

    ootan samuti põnevusega 2. osa, esimene oli väga huvitav. Kuigi enne 2. osa peaks ilmselt ka esimese üle lugema, sest esimese põnevusega loetult, ei pruukinud kõiki nüansse tähele panna!
  • taevas_ja_maa

    Ketlin kirjutas raamatust Taevas ja Maa

    See on siiras ja südamlik teos suureks kasvamisest ning püüdest tulla toime vastuoludega oma pere ning ühiskonna ellusuhtumise vahel. Meeldis väga, kuna mulle noorema põlvkonna esindajana oli teoses paljugi uut, mida varasemalt ei teadnud ning aimatagi poleks osanud. Luges ja kiitis aga ka vanaema, kellele jagus raamatus palju äratundmisrõõmu. Kuna raamat on kirjutatud ladusalt ja huvitavalt, siis kindlasti võib seda soovitada igas vanuses lugejatele!
  • kes_kardab_aafrikat

    Marin kirjutas raamatust Kes kardab Aafrikat?

    Väga põnev ja hästi kirjutatud raamat! Ootan juba teist osa.
  • minu_ameerika

    M. kirjutas raamatust Minu Ameerika

    Ahmisin igat rida sellest raamatust ning ka naeruturtsakad olid kerged tulema:) Päris mitu teemat pani raamatus mõtlema - ameeriklased ei olegi üliinimesed, vaid rahvas oma vigade ja nõrkustega. Autori ja tema mehe raamatuid lugedes on mul tunne, et tegu on vanade tuttavatega. Keep going. Ning mul on hea meel, et ma selle sarja ning selle võlu avastasin 2 kuud tagasi.
  • taevas_ja_maa

    Mare Ots kirjutas raamatust Taevas ja Maa

    Meeldib väga see väike tumedapäine piiga sääl armsas alevikus! Imetlen ja kadestan lapse terast silma ja sulge argielu ja Maa ja Taeva üle mõtiskedes. Lummav lugemine. Haarab esimesest leheküljest ja ei lase lahti ka pärast lõpetamist. Vaatasin pikalt tagakaant - otsekui lootes leida jätku, järge. Väga hästi kirjutatud! Sügav, aus, tark raamat. Aitäh, Hille Karm!
  • minu_london

    Marya kirjutas raamatust Minu London

    Minu raamatuid paneb mind just lugema see, et igal autoril on oma stoori. Meeldis väga "Minu London". Ning autorile palju jaksu ja jõudu oma unistuste elluviimisel.
  • minu_eesti_2

    age kirjutas raamatust Minu Eesti 2

    Milline ikkagi on see Minu Eesti? Minu Eestil on omapärane huumor, meenutab segu inglise mustast huumorist ja võllanaljadest, millest me oleme lausa ahvivaimustuses. Aga kuna eestlasel on alati selline pokkerimängija läbitungimatu nägu ees, siis ei olegi kerge aru saada, kas ta tegi parasjagu nalja või rääkiski tõtt. Minu Eesti oskab ka rõõmustada nii, et näos ühtegi lihast ei liigu Minu Eestile meeldib kinni pidada kellaaegadest ja eks igaüks teab oma kogemusest, et 15 minutit hilinemist, annab loa kohtumiskohast ära jalutada ning solvuda. Aga kuidas peab see õnnetu välismaalane teadma, et 15.00 tähendabki 15.00, mitte sentigi hiljem ning kui sa juba hilinema hakkad, pead varakult ette helistama ning kõik potentsiaalsed põhjused ette lugema, et sind ikka oodatakse, kui sa lõpuks ümber nurga joostes hõlmad valla kohale jõuad. Minu Eestile meeldib kasutada sõnu tubli ja mõnus, ning parem on, kui sa neid ei üritagi inglise keelde tõlkida, niikuinii vastet ei leia Minu Eestile meeldib kui välismaalane pursib eesti keelt, see kohe soojendab südant ja toob rõõmupisaragi silma nurka, sest Minu Eesti teab vägagi hästi, et meil on inimesi, kes on siin elanud 50 aastat ja ei oska sõnakestki. Minu Eesti loodab, et sa ise temast aru saad, ega ta palju ei viitsi enda olemust lahti rääkida. Aga, et Minu Eestist aru saada, tuleb siin elada ja üritada suhelda eestlastega, eks nad lõpuks ikka suvatsevad suu lahti teha ja möhh sulle öelda http://ageagapi.wordpress.com/2012/01/16/minu-eesti-mida-sa-tahad/
  • minu_ibiza

    age kirjutas raamatust Minu Ibiza

    Minu Ibiza on raamat kutsest ja selle järgimisest, aga kes seda hüüdu kunagi ise tundnud-kuulnud ei ole, neil on seda raske mõista, sest kuidas on võimalik jätta kõik maha, pakkida oma seitse asja ja lihtsalt minna. Aga kutse vastu ei saa Minu Ibiza on kirjeldus, kuidas nautida hetke ja osata seda väärtustada. Raamatus kaotab materiaalsus oma tähenduse, näidates, et elu on võimalik ka nautida vähese omandiga ning kõige väärtuslikum igaks juhuks randa liiva sisse ära peita Minu Ibiza on julgusest – elada ja võtta vastu väljakutse, mida elu sulle esitab. Minu Ibiza on usaldusest võõraste inimeste vastu, aga enim usaldusest iseenda vastu, et vaatamata kõigele ma saan hakkama ja järgin oma südamehäält. Kui vaja, õpin ära uue ameti ning küll vajalikud inimesed õigel ajal ise mu teele satuvad. Minu Ibiza on kirjeldus pidudest, aga mitte nendest, kuhu tavaline turist satub, oh ei, ikka nendest vingematest, millest kuuldus ainult kohalike seas ringleb ning ega kohalegi jõudminegi võib mõnikord omaette seiklus olla. Aga vaatamata praegusele talvele, on varsti kevad ning õhus on vaikselt kuulda Ibiza kutset ning kutse vastu ei tasu võidelda … http://ageagapi.wordpress.com/2012/01/14/minu-ibiza-vaba-armastuse-saar/
  • minu_eesti

    age kirjutas raamatust Minu Eesti

    Üks parimaid „Minu“-sarjast kirjutatud raamatuid. Kindlasti ka sellepärast, et ma tundsin seda lugedes ennast ikka tõelise eestlasena, kes on uhke oma rahvuse üle ja omaette mõmiseb: „Eestlane olla on uhke ja hää!“ Jah, me tõepoolest ei naerata eriti, seda kohe kindlasti on palju tahetud hommikuti, kus heameelega näeksime ikka veel unenägusid, mitte ei tõttaks naeratades tähtsale varahommikusele kohtumisele. Päeva jooksul võiks juba naeratama hakata, aga seda on ikkagi palju tahetud, eriti hästi kirjeldab seda kaasreisijate näod bussis või trollis. Tavaliselt on kaks võimalust, kas tuima näoga passitakse aknast välja või ollakse pokkerimängija näoga, kus ükski näolihas ei liigu. Mõne jaoks piisab gallonite viisi kohvi joomisest, mõni ongi hommikust saadik rõõmus, kuid paljude jaoks ei ole piisavalt põhjust, et võiks üldse naeratada ;( Jah, ongi nii, et Eestimaal teab igaüks peaaegu igaüht, kunagi mulle keegi ütles, et Eestimaa magab ühe suure teki all Selle tõestuseks võiks juttu ajama asuda võhivõõra inimesega ja paari minuti pärast tuleb välja, et te ikkagi teate mingi ime läbi samasid inimesi. Pealegi igaüks oskab meist vähemalt ühe kuulsa inimese oma suguvõsast üles leida või sinna sisse sokutada. Jah, meile maitseb sült ja seda ei tasu üldse varjata. Olla natuke kauem Eestimaalt ära, tekib vaikselt hallolluses idee, mis kriiskab iga päev aina enam ja enam – tahan sülti! Siis ei jäägi muud üle, kui hakata kas netist lappama retsepte või osta lennupiletid tagasi koju. Kui Eestimaa lõpuks paistma hakkab, ollakse poes esimene musta leiva ja süldi sabas Jah, me eestlased oleme tagasihoidlikud. Mina ise olen „super hea“ näide sellest. Kahjuks ei taheta mind tavaliselt eriti uskuda. Aga kui mu hispaania üks sõpradest rääkis, et kohtas paari eesti tüdrukut, kes iga ta pingutuse peale seltskondlikult juttu ajada, vastasid ainult jah/ei või jäid üldse kurjakuulutavalt vaikima, meenus talle lõpuks, mida ma talle rääkinud olin ning ta pidi tõdema, et vähemalt seekord ei teinud ma nalja Tegelikult see tagasihoidlikus päästis ka mu Eesti tutvustuse pikale venimise Indias, kus ma lihtsalt viimaste lausetega väitsin, et tüüpilise eestlasena, ei meeldi mulle naeratada, ma ei ole eriti sõbralik ja rääkida ei meeldi mulle kohe üldse, mistõttu ongi minu Eestimaa tutvustus läbi Uhh, saingi hakkama alla 10 minuti, aga põhiline oli öeldud ning ega ma ometi neid ei hakka piinama sellega, kuidas me Riigikogu valimised välja näevad, see ei tekita minus endasgi põnevust, miks peaks see välismaalasele huvi pakkuma Ilus ja armas oli lugeda, kui soojad tunded Justin Eestimaa ja eestlaste vastu on. Aga ega me enda kiitmises eriti agarad ju ise ei olegi, seega peavadki teised meid kiitma, et me ikka saaks aimu kui tublid ja lahedad me oleme. Seetõttu tõsiselt soovitan lugeda seda “Minu Eestit”, mis annab hea ülevaate, mis inimese loom see eestlane ikkagi on http://ageagapi.wordpress.com/2012/01/10/%E2%80%9Eminu-eesti-kas-lubate-elada/
  • minu_horvaatia

    Krista kirjutas raamatust Minu Horvaatia

    Käisin just ise 3 kuud tagasi Horvaatias ning leidsin lugedes igal leheküljel midagi tuttavat. Kahju vaid, et minu lemmikust Klekist juttu polnud. Igatahes sai Horvaatiast minu lemmikmaa - kõik riigid on loomulikult omamoodi ilusad, kuid Horvaatia jäi eriliselt südamesse. Sigridile - ma poleks vist Sinu asemel küll Eestisse tagasi tulnud! Ja aitäh Sulle selle raamatu eest!
  • minu_ameerika_3

    Kaieke kirjutas raamatust Minu Ameerika 3

    Väga hea raamat, mulle meeldis.
  • minu_gruusia

    Mary kirjutas raamatust Minu Gruusia

    Kahtlesin pikalt enne "Minu Gruusia" laenutamist. Teada-tuntud-tõde on see, et raamatukogus on Minu-sari tõeline hitt ning see omakorda kordineerib raamatute suure hõive, mille tulemusena on oote järjekorrad meeletult pikad. Kuid ma ei pidanud pettuma, kuna Gruusia oli kõike muud kui igav ja sisutühi. Ahmisin igat rida endasse ning igas sõnas õhkus autori elukogemust. Siit ka moraal- ära hinda raamatut vaid kaante järgi:)
  • minu_haiti

    Marya kirjutas raamatust Minu Haiti

    Lõpetasin just selle raamatu lugemise ja emotsioonid on veel laes. Autori raamat oli minu jaoks nii kaasahaaravalt kirjutatud, et lugesin "Minu Tahiti" ühe päevaga läbi:) Olen nõus Mari-Anniga, et autori lapsepõlvepildikesed aitasid luua terviklikuma ja huvitavama pildi tema Haitile sattumise loost. Mulle väga meeldis, ning pisarad olid raamatu lõpuridadel igastahes garanteeritud.
  • kes_kardab_aafrikat

    Indrek kirjutas raamatust Kes kardab Aafrikat?

    Millal on oodata Kes kardab Aafrikat osa 2? Esimene osa väga meeldis
  • minu_island

    Raksu kirjutas raamatust Minu Island

    Mõnusa huumoriga ja huvitavas stiilis kirjutatud. Mõnes kohas naersin lausa kõvasti: näit. akordioniga toolilt kukkumine. Raamatu syndmustesse oli kerge sisse elada ja tegevust ette kujutada, kuna olen ise käinus muusikakoolis ja Islandil. Raamat kyll tekitas isu sinna veelkord tagasi minna (Islandile). Väga meeldis!
  • ohtlike_e-ainete_maaraja

    Mari kirjutas raamatust Ohtlike E-ainete määraja

    Sellel punasel lehel on ju märgitud ainult käputäis värvaineid, aga mitte lõhna- maitse- ja kõik muud kordades kahjulikumad lisaained. Näiteks kus on maitseaine E951, aspartaam, mürk, mida sisaldavad pea kõik poetooted ja mis on mürgisem, kui kõik sellel lehel olevad e-ained kokku?
  • minu_jaapan

    Meeli kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Olen juba tükk aega raamatupoes ringi vaadanud ja lootnud teiste “Minu..” sarja raamatute seast leida ka “Minu Jaapanit”. Olen ka ise seal mõned korrad viibinud, kuid siiski mitte pikemalt kui paar kuud ja kuigi kogemused on väga positiivsed olnud, on mõned nende kombed ja käitumisviisid minu meelest kohati vastuolulised ja segadust tekitavad. Peamistele küsimustele aga sain sellest raamatust ka vastused ja tegemist oli väga paeluva lugemisega!
  • minu_eesti_2

    aadu kirjutas raamatust Minu Eesti 2

    Noh, oli kah. Aga humoorikust jah eriti polnud ja Eestit oli raamatus kah vähevõitu, oleks ikka võinud veidi pingutada ja erinevate paikade ja nurkade alt meie maad näidata - sest kogetud elamusi eri paigust kindlasti ju on. Aga jah, isiklik elu ja pereloomine on kahtlemata selle noorhärra puhul esiplaanil, mis pole ju sugugi mitte paha (voorus mis sugune, kui võrrelda keskmise eesti mehepojaga!). Tekkis tunne, et veidi liiga vara sai vist need Eesti-kogemused raamatuks vormitud? Et oleks võinud veel 5-6 aastat oodata ja siis kirjutada, oleks olnud nii huvitavaid ja jagamisväärdeid kogemusi rohkem kui ka isiklikku elutarkust ja veidi vähem oma naise käpa all olemist. Sest kahjuks on pr. Epp selles raamatus ikka ülidomineeriv. No võib-olla ongi naispool pisut andekam kirjanik (lõpetasin just Südame-raamatu ja see meeldis küll üliväga), kuid võib ka olla, et midagi on tõlkes kaduma läinud...
  • minu_brussel

    Liina kirjutas raamatust Minu Brüssel

    Issand jumal.. Olen elanud 10 aastat Belgias ning võin öelda et Afanasjev on viimane inimene kes oskaks kirjutada Brüsselit tutvustava raamatu. See tekitab väga vale ettekujutuse Belgiast.
  • minu_amsterdam

    Marya kirjutas raamatust Minu Amsterdam

    Minu lemmikraamat "Minu-sarjast"!:) Siin raamatus kogesin ma kõike alates imetlusest lõpetades kadedusega. Kindlasti tahan nüüd pärast selle lugemist ka Amsterdami sattuda ja seal seda olustikku nautida! Suurepärane raamat lihtsalt!
  • syda1

    tsyysis kirjutas raamatust Kas süda on ümmargune?

    uskumatu vanamees see harri hommik ikkagi. uskumatu aferist. vedada naiivseid inimesi niiviisi enda kannul maailma - panna nad fakti ette et istudki päevad läbi maanteetolmus ja müütad nn ilusat rämpsu ja selle eest pead veel ise oma söögi ja elamise eest hoolitsema ja kui rämpsu pähemäärimisega piisavalt ei teeni, siis oled veel taadile hiigelsummasid võlgu kah. selle koha peal läks küll süda veits nagu ümmarguseks mul (loe: hakkas läikima), kui see vana ahf epukeselt 500 euri nõudis. ja see mahajäetud laste lugu - see mees tuleks selle eest vangi panna kogu ülejäänud eluks. niiviisi 4 inimese elu täiega ära rikkuda - mitte anda neile võimalust kasvõi oma kodumaal lastekodus kasvada, kui teisiti ei saa... issand jumal, milline julmur ja ilmselt sotsiopaat. aga epp, olid tubli et sellest pasast tervena läbi tulid ja lõpuks veel normaalse perekonna suutsid luua. raamat oli jah põnev, kuiigi kohati lausa tülgastav
  • minu_jaapan

    Margret kirjutas raamatust Minu Jaapan

    Suurima lugupidamise juures autorisse ja tema teadmiste suhtes Jaapanisse, oli raamatu Minu Jaapan lugemine paras piin. Ajaloo- ja reisihuvilisena haarasin raamatu poest esimesel võimalusel. Aga juba esimesed peatükid kahandasid minu lugemishuvi tublisti. Hästi lohisev, pikk ja kahjuks ka igav tekst nagu oleks lugenud kohustuslikku koolikirjandit. Ja see tunne ei kadunud ka enne viimaseid peatükke. Liiga pikaks venitatud peatükid ja palju kordusi, või ülipõhjalikke igavaid tegevuslikke kirjeldusi. Mitut tegevust või fakti sai peaaegu samas sõnastuses lugeda erinevatest peatükkidest. Kivi toimetaja kapsaaeda?! Seega jäi raamatust Jaapani asemel kõlama hoopis autori rõhutatud nn pioneerilaagritunne ja probleemid pojaga. Kahjuks Jaapan ise jäi kuhugi kaugele ja kadus nende isiklike tunnete sisse ära.