Blogikampaania kokkuvõte

Meie blogikampaaniast võttis osa 41 inimest. Kõige rohkem arvustati Epp Petrone raamatut “Kas süda on ümmargune?” (11 korral), järgnesid Justin Petrone “Minu Eesti” (8 korral) ning “Minu Nepaal”, “Minu Gruusia” ja “Minu Ameerika” (kõik 5 korral).

Siin on kirjas kõik, kes arvustasid perioodil 25.10-25.12 meie raamatuid ja said selle eest kingituseks Sandra Steingraberi raamatu “Mina olen ookean”.

(veel …)

Lugeja Kaija “Minu Nepaalist” ja raamatust “Kas süda on ümmargune?”

See postitus osaleb meie blogimängus.

Kaia-Kaire Hunt “Minu Nepaal”

See raamat on uskumatult soe ja südamlik. Paljud inimesed jõuavad varem või hiljem arusaamani, et nn igav kontorielu ja läänelik elukorraldus, kus naljaga pooleks öeldes „võidab see, kel surres on kõige rohkem asju“, ei ole vist ikka päris see, millele nad tahaksid oma elu pühendada. Aga samas on vähe neid, kes sellest keskkonnast välja murravad või üldse seda teha tahavad. Kaia-Kaire tegi seda ja kõigele lisaks pani oma kogemused ka kirja nii ehedalt ja armsalt, et tekib tahtmine teada saada, kuidas tema elu edasi kulgeb.

Mulle meeldis selle loo juures eriti see, et lisaks heategevusele leidis Kaia-Kaire aega ka iseenda jaoks – aega ennast harida, tutvuda kohalike usunditega, õppida joogat, näha ka muid kohti peale oma n-ö koduküla ja olla ka aeg-ajalt n-ö valge turist ning käia restoranides söömas ja hotellis pesemas. Aga kõige südantsoojendavam oli muidugi tema tegevus lastekodus – see on asi, millega igaüks hakkama ei saaks.

(veel …)

Lugeja Maarja Justin Petrone raamatust “My Estonia”

See postitus osaleb meie blogimängus.

Mõnda aega tagasi jäi mulle ökopoes silma raamat „Mina olen ookean“, mida sirvisin huviga, ning kui nüüd avastasin (Petrone Print`i netilehelt „Roheliseks kasvamise“ raamatut otsides), et selle võib arvustuse eest endale päriseks saada, kiirustasin raamatukogusse ja laenutasin ainukese Petrone kirjastuse raamatu, mida neil sel hetkel pakkuda oli (kõik teised raamatud olid välja laenatud ja ootejärjekord pikk). See juhtus olema ingliskeelne „My Estonia“.

Raamatu „My Estonia“ on kirjutanud Itaalia juurtega Ameerika noormees, kes Eestisse südame kutsel elama on sattunud. Kui päris aus olla, siis ega ma sellest suurt midagi oodanud: Eesti (igapäeva)elu ja kombeid kirjeldav raamat tundus igava lugemisena, oleksin eelistanud reisiraamatut mõnest eksootilisest paigast, et elada sisse mulle täiesti uudsesse ja põnevasse maailma. Kuid „Minu Eestit“ lugema hakates kadusid mu eelarvamused esimeste ridadega ning leigus asendus vaimustusega. Mõnusa huumoriga on edasi antud autori esimesed kokkupuuted Eesti ja selle rahvaga: sisuliselt kirjeldatakse küll Eesti (igapäeva)elu, kuid läbi autori silmade.

(veel …)

Lugeja Archibald Kati Lumiste “Minu Ibizast”

See postitus osaleb meie blogimängus.

Ibiza – saar, mida sooviksin kindlasti külastada. Kuna paraku hetkel selle sihtkoha külastamine minu lähiplaanidesse ei kuulu, siis oli eriti tore näha raamatupoodides müügil just raamatut “Minu Ibiza”. Samuti on huvitav lugeda ka teistest “Minu… “-sarja kuuluvatest paikadest, mida olen ise külastanud või soovin kindlasti külastada. Sari annab võimaluse läbi elada uuesti reisidel nähtut-kogetut või siis uue kohaga tutvuda ning juba veidike teadjamana seda sihtkohta hiljem külastada.

Isiklikult on minu jaoks Ibizast tekkinud kujutelm kui saarest, mida külastatakse suvel, ning seda peamiselt selle paiga kuulsa ja kireva ööelu-melu tõttu – vabadus, armastus, muusika. Selle piirkonna muust elust ja tegemistest eriti palju räägitud ega neid nähtud pole. Kuigi paljude ajalehtede reisikülgedel on ilmunud artikleid selle saare kohta, on peamine rõhk ikkagi olnud meelelahutusel. Niisamuti on lugu ka televisioonis nähtud reisisaadetega.

(veel …)

Lugeja Gea Liis Kängsepa “Minu Argentinast”

See postitus osaleb meie blogimängus.

“Minu Argentina – vabatahtlikuna getos” jõudis minu raamaturiiulile käesoleva aasta veebruaris, mu sünnipäeval, kui olin ise parajasti EVSi vabatahtlikuna Ateenas. Vahva sõbranna kodumaalt postitas mulle “pisut lugemist ning EVSi kogemuste vahetamist”, nagu ta toredasti raamatu pühendusse ise ära märkis.

Nagu rusikas silmaauku see kink tol hetkel tõesti ka oli. Olin olnud Kreekas selleks ajaks juba pool aastat (minu projekti sisu oli töö psüühikahäiretega inimeste tugikodus), nii et esmane suurem kultuurišokk läbi elatud, ümbritsevaga juba pisut enam harjutud ning igapäevarütm piisavalt väljakujunenud, et kogu selles inimeste ning emotsioonide virvarris hakata adekvaatselt märkama just nimelt selliseid toredaid igapäevaseid pisiasju ja seikasid, mida ka Liis oma raamatus värvikalt ja tihtipeale eestlasliku huumoriga kirjeldab.
Kuigi meie tegevused leidsid aset n-ö teisel pool maailma, avastasin ma aina kasvava heameelega peaaegu igas uues peatükis endalegi tuttavaid ning kogetud läbielamisi. Mõningase üllatusega sai mulle selgeks, et Kreekale nii omase mediterraanse tunnetuse ja lõuna-ameerikaliku temperamendi ning ellusuhtumise vahele paralleele tõmmata on vägagi lihtne. Ma tundsin, kuidas jagasin Liisi frustratsiooni, kui korraldav ning tegutsemisaldis Eesti Vaim meid ümbritsevaid põlvist nõrgaks lõi, ja asjade toimimiseks tuli lihtsalt karmi käega organisaatoriroll endale võtta; noogutasin mõistvalt kaasa, kui lugesin suhtemängude ning kurameerimisvõtete põhitõdesid; ja jagasin Liisi tõdemust, et suurt osa sellest perioodist minugi elus iseloomustas ühel või teisel viisil inimestest lahkumine. Ning nii edasi ja edasi ja edasi igas peatükis…
“Minu Argentina” andis mulle selle killukese kodust ning mõistvat toetust (ning just selles õiges võtmes ning EVSi taustsüsteemis), mida teatud hetkel pikemat aega teises riigis viibiv seikleja tegelikult ikka avastab end vajamast! (Ning miks mitte ka inspiratsiooni oma kogemused kord samuti pikemalt lahti kirjutada…)

“Minu Ungari” esitlus

Kirjastus Petrone Print ja Ungari Kultuuriselts kutsuvad teid 22. detsembril kell 18 Tartusse Tampere Majja (Jaani 4) jõuluhõngulisele raamatuesitlusele.

Tulge kuulama, mida räägib kohalikest jõulukommetest ja Ungari elust-olust „Minu Ungari“ autor Reet Klettenberg!

Kohapeal müügil ka soodushinnaga raamat. Kõik on oodatud!

Epp ja Justin Petrone autogrammitund Viljandis

14. detsembril kell 16-17 on Viljandi Rahva Raamatu poes kirjastajate ja kirjanike Epp ja Justin Petrone autogrammitund. Justin on valinud paar Viljandimaa-teemalist lühikatkendit oma äsja valmis saanud käsikirjast “Minu Eesti 2”. “See käsikiri on nüüd värskelt valmis ja see on sündinud peamiselt Viljandis, sest siin ma elan ja töötan,” ütles Justin Petrone. Raamat ise ilmub Eesti Vabariigi aastapäevaks veebruarikuus, aga viljandlastel on võimalus eksklusiivselt sellega veidi tutvuda.

Ibiza kultuuriõhtu „Minu Ibiza” autori Kati Lumistega

10. detsembril kell 19.00 toimub Hispaania majas (Tallinnas, Pikk tänav 36-2B) Ibiza kultuuriõhtu, kus Kati Lumiste räägib raamatust “Minu Ibiza” ja oma seiklustest sel paradiisisaarel.

Vestluspärastlõuna Kätlin Hommik-Mrabtega

Saaremaa Muuseumi kutsel esineb 9. detsembril kell 16.00 Kuressaare linnuse roosas saalis ettekandega Eesti islamikogukonna aktiivne eestvedaja ja raamatu “Minu Maroko” autor Kätlin Hommik-Mrabte.

Kätlin Hommik-Mrabte on sündinud 1980. aastal Kuressaares ning seal ka üles kasvanud. Hiljem läks ta Prantsusmaale Sorbonne`i ülikooli araaabia filoloogiat õppima. Ligi kümme aastat tagasi pöördus ta islami usku ja on nüüd üks juhtivaid islamieksperte ja -valgustajaid Eestis.

Vestluspärastlõunal räägitakse islami ja eestluse vahekorrast ning sellest, mida on vaja tundma õppida erinevate usutraditsioonidega rahvaste parema üksteisemõistmise ning rahuliku kooseksisteerimise huvides. Käsitletakse ka küsimust Eesti (ja ka eesti) naise identideedist moslemina.

Infot jagas Raul Salumäe.

 

 

 

Lugeja Katrin Epp Petrone raamatust “Kas süda on ümmargune?”

See postitus osaleb meie blogimängus.

Elu kummalised mustrid

Epp Petrone «Kas süda on ümmargune?» Reisiromaan I osa

Kas süda on ümmargune? Ümmargune nagu maakera. Ühtaegu hiiglasuur ja tibatilluke. Peites enda põues aardeid, mida otsida labida ja kirkaga kõvasti vaeva nähes, ning samas pakkudes täiuslikkust ei-midagi-tehes. Selle südame-maakera meredes on tõusud ja mõõnad, põldudel on piinavat põuda ja kosutavat vihma, ning aeg-ajalt otsustab nii mõnigi vulkaan ootamatult turtsatada.

Et oma südamest sotti saada, tasub minna reisile. Lasta paista enda peale päikesel ja puhuda tuulel. Õppida magama mägedes tähistaeva all kaktuste vahel (kui karvaste jalgadega ämblik üle keha jookseb, siis tasub püsida liikumatult), kogeda, et reisipagasit ei pea olema palju (ja taibata, et ühe kampsuni võiks ju ikka alles jätta, sest ilm võib viluks muutuda), muutuda vilunuks tänaval ehetega kaubeldes (müüa bambusvilesid, hüüdes rahvale: «Ma olen kanaarilind!» või vastandada end müüjate massile, ümisedes eestikeelseid rahvalikke viise. Igatahes, inimesed armastavad, et asjaga on seotud lugu, ja kui see lugu puudub, on vaja kaupmehel see välja mõelda.). Tunda, kuidas kaasteeline, juhuslikult kohatu või lihtsalt Elu su südame-maakerasse labida või kirka lööb, ning sealt midagi väärtuslikku välja tuleb. Või siis jääb järele hoopis songermaa.

(veel …)

Kohtumisõhtu “Minu Gruusia” autori Dagmar Raudamiga

9. detsembril kell 18.00 on Tartu Linnaraamatukogu saalis kohtumisõhtu raamatu “Minu Gruusia” autori Dagmar Raudamiga. Kuuleme raamatu- ja reisijuttu, näeme pilte. Müügil on ka raamat.

Kohtumiseni!

Meie jõulukampaania

Petrone Print`i e-poes on alanud jõulukampaania, mis kestab 1.-26. detsembrini 2010. Pakume 12 eriti soodsa hinnaga raamatut (lisaks tuleb tasuda postikulu).

Ootame kõiki raamatuid valima!