„Minu Maroko“ ehk kuidas ma õppisin, et raamat elab oma elu

Autor: Kätlin Hommik-Mrabte, “Minu Maroko” autor

Kui Epp minuga 2009. aasta Eesti Vabariigi sünnipäeval ühendust võttis ja palus kaaluda, kas sooviksin kirjutada raamatu „Minu Maroko“, oli minu esimeseks mõtteks „Ei, ei soovi.“ Eks mul oli selleks ajaks juba tunne, et minu lugu on üpris ära leierdatud ja keda see ikka niiväga huvitada võib.

Teine mõte (ja minu puhul kipub ikka teine ja mitte esimene see õige olema) aga oli hulga loovam – minu kahe kõrva vahel eostus idee, mida ma kuidagi raamatuks sünnitamata jätta ei saanud. See idee, mis oma tekkimishetkest peale iga minutiga aina kindlamaid piirjooni omandama hakkas, seisnes selles, et Eesti rahvale maailma veidi teisest vaatevinklist näidata. Minu loost pidi saama „maailma teistpidi vaatamise õpik“. Soovisin lugeja kutsuda teisele poole maailma „meie“ ja „nende“ omaks eraldavat piirjoont, paluda teda end ringi keerata ja seejärel „teiselt poolt“ „omade“ poolele kiigata. (veel …)

Süütuse ja süüdimatuse aeg, vol 3

Autor: Epp Petrone, “Kas süda on ümmargune?”
Panen paar märksõna veel kirja.

– Keegi küsis, kas seda raamatut saab naksida ka osade kaupa, suvalises järjekorras, sest ma ju ütlesin, et aeg hüppab nagunii. Ei, seda tuleks just algusest lõpuni lugeda, mina vähemalt oma meelest komponeerisin selle nii (nagu eelmises postis rääkisin, vihjed eelnevad lahtirääkimisele, neist vihjete mõnust jääb ju ilma, kui suvaliselt segamini lugeda.)

– Raamat on juba inglise keelde tõlgitud ja hakkan otsima Briti kirjastajat. (Kui vaid rohkem aega selleks oleks… Ja lisaks ajale peab olema õnne.) “Minu Ameerika” on ju ikka veel pooleli tõlkeprojektina, sellele hakkan kunagi otsima USA kosilast. (veel …)

Meie kirjastuse autorid kandideerivad Stalkeri auhinnale

Dagmar Lamp, kirjastuse assistent

Jutukogus “Tartu rahutused” ilmunud kolm lugu kandideerivad parimate eesti autorite lühijuttude kategoorias ulmekirjanduse auhinna Stalker jagamisel.

Valikusõelale jäid Meelis Friedenthal looga “Deemonid ja trilobiidid”, Kristjan Sander looga “Õpilane Valdek” ja Sven Vabari “Musta lennuki kirik”. Stalkeri jagamist korraldab Eesti Ulmeühing. Hääletada saab veebiaadressil: http://ulme.ee/Stalker/2010

Välja antakse auhind Stalker sel aastal viies kategoorias: parim tõlkeromaan, parim antoloogia või kogumik, parim tõlkejutt, parim eesti autori romaan, parim eesti autori jutt.
2009. aasta parimate hulka kuulusid Sergei Lukjanenko «Öine vahtkond» (Varrak), Poul Anderson «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud» (Fantaasia), Paolo Bacigalupi «Flööditüdruk» (antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk»), Leo Kunnas «Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda» (Eesti Päevaleht), Indrek Hargla «Minu päevad Liinaga» («Looming» 2008; nr 8), Laur Kraft «Ultima Cthule» («Algernon» 2008; aprill).
(blogtree: RHWEPCHY)