Anna-Maria Penu Minu Hispaania / Uus, piltidega!
Läbi maailma iseendani.

See on Anna-Maria Penu bestselleri uus, täienduste ja parandustega trükk. Raamatus on nüüd kirevad pildid Hispaania elust ja uus pikk peatükk, mis vastab ka küsimusele: mismoodi laheneb Anna-Maria ja tema kaasa Ernesto abielubürokraatia, kuidas saavad nad hakkama intervjuuga, kus peavad enda koosolelu legaalsust tõestama?

Ilmumisandmed

  • Ilmumisaasta 2010
  • Toimetaja: Monika Pais
  • Kujundus: Anna Lauk
  • Küljendus: Aive Maasalu
  • Trükkinud OÜ Greif
  • Lehekülgi 272 + fotopoogen 16
  • Mõõtmed 130x190
  • ISBN 978-9949-9043-2-7

Kommentaarid lugejatelt

  • Tom kirjutas:
    Lugenud Anna-Maria väga huvitavaid arvamuslugusid valdavalt naiste õiguste teemadel, hakkas mind tema isiksus huvitama. Võtsin raamatu kätte, lihtsalt algul sirvisin, ning siis otsustasin ikkagi lugeda ja üllatuslikult jättis raamat mulle väga hea mulje, kohati selline tulin, nägin ja võitsin, mis nagu ergutaks teisigi oma sisutuna tunduvat elu muutma.28. august 2010, 20:46
  • Kata kirjutas:
    väga mõnus lugemine igatahes!!!! argentiina oli minu jaoks vääääga kuiv ja ei köitnud, austraalia ja alaska seevastu samuti väga loetavad. nepaali lausa ahmisin, nii huvitavalt kirjutataud, et kogu aeg jooksis kujutluspilt samuti kaasa. küll aga on väga-väga suur pettumus tai raamat, mis näib püsivat enamasti vaid ühel põhitõel - küll autor on ikka kaunis ja noor ja küll need peod on toredad jne. ütleks, et seda raamatut nimetaksin enda saba kergitamiseks ja kergeks haltuuraks - mai loog võiks ju ometigi palju-palju põnevama raamatu kirjutada kui see pidev kirjeldus kuidas jälle ühed uued litritega bikiinid sai soetatud ja kuidas teda niiiiii imenooreks-kauniks ülistatakse. aga sari ise on super - mul on järge ootamas pariis, island, ameerika jms.! jõudu tegijatele - see on väga väärt sari! aitäh!09. juuli 2010, 19:48
  • Werx kirjutas:
    Njah... Olen natuke kimbatuses nende kordustrükkidega. Minu jaoks veidi ebaaus tehing. Esmatrüki olen ostnud ja korduses on sama raamat pluss veidi lisa. Kui nüüd tuleb ka Hispaania 2, siis miks ei oleks võinud uue juurdelisatu sinna paigutada? Sama lugu on Ameerikatega. Ka seal oleks võinud mõlema lisajutud kolmandasse osasse kokku võtta. Sõltuvalt elu keerdkäikudest ei ole mul raha neid veidi kohendatud korduseid osta. Kahjuks.12. juuni 2010, 20:18
  • Martin V kirjutas:
    Hämmastavalt hea raamat! Sattusin lugema just pärast töösuhte lõpetamist ning algus oli megahea ning üllatuslikult läks edasi lugedes aina paremaks. See annab lootust, et siinmail suudetakse ikka veel kirjutada. 5+14. mai 2010, 20:02
  • Jenni kirjutas:
    täiesti juhuslikult sattusin neljapäeval Rahva Raamatusse ja üllatusena leidsin lauatäie Minu Hispaaniat, kuid kuna mingit silti ei märganud, et uus ja täiendatud ja piltidega, küll aga hinda, vaid 99 eeku. Olin raamatut põgusalt sõbra juures sirvinud, teadsin sellest üht-teist aga siis võtsin selle lihtsalt uudishimust kätte ja esimese asjana märkasin lõpus ajamäärust, kevad 2010! See siis ju kohe ahjusoe ja otsustasin selle osta! Kui koju jõudsin, kibelesin seda kohe lugema ja veetsin pool ööd koos Anna-Mariaga Hispaanias, ja mulle väga meeldis! Iga peatüki juures olles, otsisin huviga ka pilte, pildid annavad nii palju juurde, neid oleks võinud veelgi rohkem olla! Ka mina ootan nüüd huviga järge!08. mai 2010, 08:39
  • Margot kirjutas:
    "Minu Hispaania" on sellest raamatusarjast kindlasti üks mu lemmikuid. Sain teada palju uut ma kinnituse, et pean ka Hispaaniat külastama.
    Ootan järge!!07. mai 2010, 11:41
  • Katrin K. kirjutas:
    Teatan uhkelt, et raamat on käes!
    Ja tõttan teatama, et lisatud fotod on vapustavalt, lausa hingematvalt ilusad, andes raamatule teise mõõtme, ning epiloog suutis üllatada ja tõi kohe mitu korda naeru suule:)
    Suur tänu autorile järjekordse positiivse elamuse eest!07. mai 2010, 10:19
  • Kai kirjutas:
    Mulle väga meeldib 'Minu...' sari. Seda on lõbus lugeda, jälgida kuidas (endised) kaasmaalased muu maailma elu näevad ja kogevad. Aga väike küsimus järjeraamatute kohta- Minu Hispaania, Minu London jne., on toredad nimed, aga kas nende järgelele ei võiks panna mingisugust loomingulisemat pealkirja kui lihtsalt 'Minu Hispaania 2' jne.!?!05. mai 2010, 13:58
  • Epp Petrone, kirjastaja kirjutas:
    Anna-Maria on mu teada juba vaimu valmis pannud, aga hetkel kirjutab ta hoopis Aafrika-teemalist raamatut (kas sellest tuleb "Minu Uganda" või reisiromaan, seda ei tea veel). Kui see valmis, siis tuleb "Minu Hispaania 2" ka :).27. aprill 2010, 13:28
  • Katrin K. kirjutas:
    Oh, kui hea uudis! Mõnusalt irooniline, kohe värskendav lugemine ja nüüd veel värviliste piltidega. Tuleb jälle rahakotti kergendada, ega muud üle jää:))
    Ent üks küsimus, mis ammu meeles mõlkunud, et mis ajaks on plaanitud "Minu Hispaania 2"?27. aprill 2010, 13:26
Kirjutan kommentaari:

Katkendeid raamatust

  • Mul tõuseb süda kurku, sest kujutan vägagi selgelt ette, mis seal kabinetis parajasti toimub. Midagi piinamistoolil visklemise ja näppude otsast lõikamise vahepealset. Aga kui kohtunik ei usu ka meid, et me just armastuse pärast tahame abielluda? Kuidas näidata nähtamatut? Veenda kedagi milleski – see ei sõltu ju ainult rääkijast, vaid ka kuulaja valmisolekust uskuda. Võib-olla tõesti suudavad kuupäevad, töökohad ja sünnipaigad veenda kedagi paremini kui hormoonidest pungil õhkamised, peadpööritavad lubadused, ilusad omadussõnad?

    Tunnen end petisena, kuigi tean kindlalt, et ma pole süüdi. Nagu noor üliõpilane psühholoog Philip Zimbardo 70ndatel toimunud kohutavas Stanfordi vanglakatses, mis üritas välja selgitada, et mis juhtub siis, kui panna head inimesed halba keskkonda. Noored arreteeriti, neil pandi käed raudu, suruti nad politseiautosse ja viidi vanglasse. Katsealused tunnistasid, et kuigi nad teadsid, et tegemist on katsega ja nad polnud midagi kriminaalset korda saatnud, tundsid nad end varem või hiljem ikka kohutavalt süüdi.

    Äravajunud näoga, kuigi endiselt kõigi kümne sõrmega Cortejo avab kabineti ukse. Ta haarab Fernándezel käest ning hakkab nuuksudes väljapääsu poole astuma. Ülejäänud ootajad vajuvad neid pilguga saates pisut rohkem küüru.

    Viie minuti pärast ilmub kohtuniku abilise pea uuesti ukse vahele: „Carrión ja Jones.“

    Järgmised on González ja Mihhaileanu.

    Tirado ja Morón.

    Morales ja Atanassova.

    Tipp ja Täpp…

    Ja siis astuvad kohtunik ning tema abinaine taskus kabinetist välja, kustutavad tuled, panevad mantlid selga ja suunduvad väljapääsu poole. Vabandage, naised, kuhu nüüd? Meiega ei ole veel keegi rääkinud!

  • (jätkub raamatus)

Istun sõnatult toolile, löön käed rinnal risti ning suunan tüdinud pilgu kohtunikule. Ei-ei, ma ei kavatsegi neile seda vestlust mugavaks teha. Las nad tajuvad läbi iga mu liigutuse, silmavaate ja sõna, mida ma arvan neist ja tervest nende suguseltsist!

„Nii, Anna-Maria, tahad Ernestoga abielluda? Väga tore! Hakkame aga asjaga pihta! Mul on siin mõned küsimused, aga see läheb kiiresti, nii et saame peagi õhtule. Seega, kus ja millal te tutvusite?“

„16. septembril 2001 Alicantes, Potato diskoteegis.“

„Ohoo, diskol! Kui originaalne,“ muigab kohtunik.

Põrnitsen teda tuimalt. Ma ei tea, mulle näiteks ei tee nalja.

(jätkub raamatus)