See on aus ülestunnistus ja püüd aru saada ühest huvitavast, peaaegu uskumatust eluperioodist: kuidas ma 24-aastaselt läksin laia ilma rändama koos ühe väga erilise ja imeliku inimesega, ekstentrikust ehtekaupmehe Velloga - „vana hipi”, „metsjeesus” ja muud sellised nimetused tulid inimestele keelele teda nähes. Oma rännakul kohtasin palju huvitavaid inimesi, tähtsamad neist olid vana laevakapten Manuel ja ilmarändur Djellah. Kümme aastat hiljem läksin ma tagasi, et neid leida ja iseend mõistma hakata. (Epp Petrone)
Ilmub aprillis 2010.
„Daki ja Epu seekordseteks kangelasteks – naisteks, kellest kirjutatakse lihtsalt, et mitte öelda geniaalselt – on värvikalt eluline galerii emaseid inimesi. On pahad tüdrukud, röövlid ja gangsterid. On memmekad ja issikad, on meesteõgijad ja abielukõlbmatud. On muuvärvilised-religioonilised. On kuulsused ja tulevikuta tüübid.
Ehkki mõnes loos natuke ikka vägistatakse ja kabistatakse peategelasi-vaesekesi, on jutukogu tervikuna rõõmus avastus, et kõik naised pole sugugi maod.”
(Ümberpööratud parafraas Kati Murutari arvustusest Dagmar Lampi ja Epp Petrone eelmisele raamatule „Meestest, lihtsalt”)
Ilmub juunis 2010.